2-20-125/36 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

1.Hagejad paluvad suurendada väljamõistetud elatise suurust, sest hagejad I ja II on haigestunud ning sellega seoses on suurenenud nende väljaminekud igas kuus nii ravile kui transpordile. Hagejad I ja II on haigestunud juveniilsesse artriiti. Hageja I haigestus 2018 aasta sügisest ja 2018/2019 õppeaastal puudus ta põhimõtteliselt pidevalt koolist ja oli kodus, kuna ta ei saanud liikuda. Juveniilne artriit on liigesehaigus, mis hõlmab kõiki liigeseid, neist ühte kõige rängemalt. Haigus tekitab valu ja häirib last kõndimisel ja muudes iga päevastes toimingutes. Selle haiguse tõttu jäi hageja I ka oma 2. klassi kordama. Hageja ema oli pisikese vennaga vanemapuhkusel ja sai tema eest hoolitseda, kuna sellises seisus laps vajab ka kõrvalist abi. Õnneks on hageja I suhtes haigus muutunud peale kurgumandli operatsiooni stabiilsemaks, laps saab käia nüüd koolis. Ravi on peal, kuid hagejaga I tuleb käia väga tihti raviarsti vastuvõtul (Tallinnas). Hageja I ei ole terve. Hageja II haigestus 2019 aasta oktoobris samasse haigusesse. Temaga on olukord sama, mis oli eelnevalt hagejaga I, kuid siiski raskemal kujul. Lasteaias ta enam käia ei saa, kuid kohatasu peab hageja II ema ikka maksma, et kohta hoida. Hageja II on hetkel emaga ning kahe väikevennaga kodune. Kostja II vajab samamoodi kõrvalist abi söömisel, WC-s käimisel, riietumisel ja liikumisel. Hommikul tuleb mul hagejat II toita ja seejärel ravim anda. Iga päevaselt ravim ei aita ja nii võib olla päevi, kus hageja II ise endaga hakkama ei saa ning peab kannatama valu. Tihti aitab hagejate ema teda süles viia ühest kohast teise. Hageja II sai süsti paremasse põlve ning veebruaris tuleb lapsega uuesti Tallinnasse arsti juurde minna. Kostja II suhtes ei ole teada, kuidas tema paranemine kulgeb. Laste haigestumisega seoses on oluliselt suurendanud väljaminekuid transpordiga Kuressaarest Tallinna ja sealt tagasi. Lisaks on ravimid, mida varasemalt polnud hagejatel I ja II tarvis võtta. Hagejad leiavad, et kostjal on võimalik teenida kuus vähemalt 1300-1400 eurot neto, kui ta ei oleks haiguslehel või palgata puhkusel. Kostja väide, et tal ei ole võimalik maksta ühele lapsele 200 eurot kuus ei pea paika, kui ta käiks korralikult tööl. Hagejad leiavad, et kostja on kodus haiguslehel väikese tütrega ja niisama palgata puhkusel seetõttu, et hagejatele jääks näha, et tema palk on väiksem kui ta tegelikult on võimeline teenima. Hagejad soovivad saada elatisraha kolme lapse peale kokku 600 eurot kuus (st 200 eurot lapse kohta) kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni lapsed käivad koolis. Kostja vastuväited

2-20-125 maksmine kostja elukaaslase kanda, sest suur osa sissetulekust kulub elatisele. Üldine hinnatõus mõjutab sarnaselt hagejate perele ka kostja pere kulutusi - näiteks 2020. aastast tõusis N.E-I lasteaia kohatasu. Jõudumööda püütakse teha ka remonti, sest korteris elab peale ühise lapse ka elukaaslase kaks last. Kuna N.E (2a.8k) on tihti haige, siis haiguslehel viibib temaga kostja, sest lapse ema kaotaks rahaliselt väga palju. Kostja on pakkunud hagejate emale ka, et võib vanemad lapsed võtta endale kasvatada, mis hagejate ema kulutusi vähendaks, kuid siiani pole hagejate ema sellega nõus olnud. Kostja 5-liikmelise pere kuludeks on korteri laenumakse 200 eurot kuus, kommunaalkulud keskmiselt 150 eurot kuus, elektrikulu 38 eurot, sidekulud 4 inimesele kokku 60 eurot, lasteaia kohatasu 60 eurot, transpordikulud tööle kostjal 22,75 eurot, elukaaslasel 50 eurot, toidukulu koos majapidamiskuludega 500 eurot, hügieenikulu 20 eurot, riided kuni 40 eurot inimesele, elatisraha hagejatele 480+50 eurot, vaba aja kulutused kuni 20 eurot inimesele. Kostja maksab hagejatele tekkinud elatise võlgnevust, mis on tänaseks 2018. aastal 15 155,13 euroga võrreldes pisut, kuid mitte oluliselt vähenenud, jäädes 15 000 euro piiresse (12 500 eurot võlg ja 2500 eurot hagejate emale elatisabina makstu kui kostja oli töötu). Kokkuvõttes, kostja sissetulek ei ole piisav, et maksta hagejatele PKS § 101 lõikes 1 sätestatud suuruses elatist enese elementaarset toimetulekut kahjustamata ning hagejaga koos elava alaealise lapse kehvemasse olukorda sattumata. Hagejad on praeguses menetluses märkinud oma vältimatud kulutused miinimummääras nõutavast madalamaks ning teiseks on paljud kulutused ülepaisutatud ja kostja vaidleb seetõttu nendele vastu. Näiteks arvestades asjaolu, et hagejate peres elab kokku 8 inimest, siis pole selge, kuidas kujuneb ühe hageja eluasemekuluks 72 eurot kuus, kostja arvab, et eluasemekulud on pahatahtlikult märgitud tegelikest suuremaks ja on ka tõendamata. Hagejatega ei sõideta iga kuu Saaremaalt Tallinnasse arstile, vaid tegelikkuses ilmselt kord-paar aasta jooksul, seega on vajalik hagejate transpordikulu hagiavaldusse märgitud üleliia suure summana. Laste tervisekulud ei ole reaalses elus samuti ilmselt 25 eurot lapse kohta, kuna haigekassa kompenseerib tavaliselt enamuse lastele vajalikest ravimitest. Ilmselt ülepaisutatud on hagejate hügieenitarvete kulu 20 eurot hageja kohta – kostja peab mõistlikuks ja vajalikuks igakuiseks kuluks 5 eurot hageja kohta. Laste hariduskulud on samuti näidatud liiga suurena – kostja hinnangul on hageja I mõistlik koolikohustuse täitmisega kulu 15 eurot kuus, hagejal II lõppeb suvest lasteaiatasu ja sellega seoses kahaneb ka tema kulu haridusele. Igakuine hagejate riiete ja jalatsite kulu on märgitud 120 eurot hageja kohta, mis on põhjendamatult kõrge – kohtupraktikas on siiani peetud mõistlikuks lapse riidekuluks 40-50 eurot kuus, mis teeb kokku maksimaalselt 600 eurot aastas ja selle summa eest on võimalik lapsele osta nii suve kui ka talveriided. Hagejate seaduslikule esindajale laekub igakuiselt riigilt laste kasvatamiseks 820 eurot peretoetuseid. Kostja on seisukohal, et nii tema majanduslikku olukorda, ülalpeetavat alaealist ning hagejate emale laekuvaid peretoetuseid arvestades on põhjendatud elatise muutmata jätmine. Riiklike peretoetuste arvelt on võimalik kanda hagejate ülalpidamiskulusid, mille tulemusel on vanema enda rahaline panus hagejate vajaduste katmise osas väiksem. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et esitatud hagi tuleb hageja I ja II osas osaliselt rahuldada ning hageja III osas jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

2-20-125 määrusega kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille järgi tuli kostjal igale lapsele tasuda elatist 160 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Käesolevas asjas on kohtusse pöördunud hagejad, et elatis suurendada selliselt, et igale lapsele mõistetakse elatis välja 200 eurot kuus. Elatise suuruse muutmist on võimalik nõuda TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Selle sätte kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu 28. 10.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 11). Seda seisukohta on täpsustatud 09.06.2017 otsuses asjas nr 3-2-1-35-17. Riigikohus osundas, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Poolte vahel sõlmitud kompromissis ei ole välja toodud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-1813491 06.11.2018 kohtulahendi tegemisel.