Menetlusosalised ja nende Hageja: AA (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tarko Tuisk esindajad ringkonnakohtus Kostja: EE (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janek Ranniste Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid: hageja ambulatoorne epikriis, arstitõend, ravimileht, hageja ema ja isa e-kirjad, pangaväljavõte Yi AS-le tasutud summade kohta, maksekorraldused Tallinna Linnakantseleile tasutud summade kohta, samuti kostja poolt 21.04.2020 ringkonnakohtule esitatud koondamisteatis ja Eesti Töötukassa otsus kostja töötuna arvele võtmise kohta.
2.Jätta Harju Maakohtu 20. novembri 2019 otsus muutmata.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja AA kanda.
5.EEl hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.AA esitas 21.01.2019 Harju Maakohtule hagi EE (isa) vastu igakuise elatise 435 euro väljamõistmiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise 5220 eurot jaanuarist 2018 kuni jaanuarini 2019.
2.Hagiavalduse kohaselt lõppesid hageja vanemate abielulised suhted 15.02.2016. 14.12.2017 tsiviilasjas nr 2-17-11633 vanemate vahel sõlmitud kompromissi kohaselt on hageja püsiv elukoht ema juures ning laps viibib isaga üle nädala nädalavahetused, nädala sees teisipäeviti kell 18:00-20.00 ja neljapäeviti üle öö reede hommikuni, kui ees ei ole isa nädalavahetus. Seega elab hageja ema juures keskmiselt 21 päeva ja isaga 9 päeva kuus.
3.Kuni detsembrini 2018 ei maksnud kostja hagejale elatist. Hageja ülalpidamisse panustavad vanemad sisuliselt samas suhtes, nagu on lapse ja vanemate suhtlemiskorra proportsioon, s.t ema panustab hageja vajaduste katmisse umbes 80% ja isa 20%. Alates novembrist 2018 tasub kostja hagejale 70 eurot kuus.
4.Hageja igakuised kulud on 931 eurot, millest hageja palub kostjalt välja mõista 435 eurot. Vanemate võimalused ja hageja tavapärane elulaad õigustavad miinimummäärast suurema elatise nõudmist. Hageja igakuised kulud on kulud toidule, riietele, tervishoiule, lasteaiatasule, trennidele, sidekuludele, transpordikuludele, vabale ajale (teatris ja kinos käimised, mängutubade külastused jms), kommunaalkuludele (nt elekter, vesi) ja üürile.
5.Kuna hageja elab ema poolt üüritud kolmetoalises majas, millest üks tuba on hageja ainukasutuses, tuleb kostjal hüvitada ka hageja osa kasutuseelisest. Hageja ja tema ema ühiskasutuses on 55,80m2, hageja ainukasutuses on 8,6m2. Kuna ühe ruutmeeri üürihind on 7,16 eurot (400÷55,80), on hageja ainukasutuses oleva ruumi üür 61,57 eurot (7,16×8,6) ja ühiskasutuses oleva osa üür 337,95 eurot (7,16×47,2). Kostjal tuleb seega hüvitada hagejale kokku 115,26 eurot (61,57÷2+337,95÷4). Ühe kuu kommunaalkulud on keskmiselt 193 eurot, sh elekter 120 eurot, prügi 8 eurot, vesi 25 eurot, TV ja internet 40 eurot. Hageja osa sellest on 96,50 eurot. Kokku on hageja eluasemekulud 211,76 eurot.
6.Perioodil 01.01.2018 – 01.01.2019 on hagejal tekkinud tasumata elatise tõttu kahju kokku 5220 eurot. Hageja kulud sellel perioodil olid 870 eurot kuus.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja rahuldada nõude osaliselt, vähendada elatist alla miinimummäära ja mõista kostjalt igakuise elatisena välja 70 eurot. Muus osas palus kostja jätta hagi rahuldamata.
8.Hageja elas vanemate kokkuleppel nende juures vaheldumisi. Ühtlasi leppisid vanemad kokku, et nad annavad hagejale ülalpidamist vahetult. Tsiviilasjas nr 2-19-10850 leppisid vanemad kokku lapsega suhtlemise korras selliselt, et hageja viibib kostja juures 1/3 ajast ja ema juures 2/3 ajast. Kokkulepet vahetu ülalpidamise kohta ei muudetud.
9.Kostja on andnud hagejale ülalpidamist, ostes talle riideid ja asju, makstes lasteaiatasu, organiseerides arendavaid tegevusi ja hoolitsedes tema tervisliku toitumise eest. Hageja on
saanud kostjalt piisavalt ülalpidamist ja kostja soovib hagejat vahetult ülal pidada. Hageja ema ei ole esitanud kostjale ühtegi kuludokumenti, mille põhjal oleks saanud veenduda, et ema on teinud hageja ülalpidamiseks rohkem kulutusi kui kostja.
10.Hageja ema väitel kulub kostja ülalpidamiseks vanematel kokku ligi 1300 eurot kuus. Hageja ema sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldaksid tal hagejale 931 eurot kuus kulutada, nagu ta väidab. Tõenäoliselt on tema netosissetulek umbes 1065 eurot.
11.Hageja ei ole oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendanud. Tõendid on esitatud vaid väidetavate üürikulude ja oletuslike kommunaalkulude, samuti kingiraha, koolifondi, tantsuringi ja folgitunni kohta. Hageja väidetavad kulud on tõendamata, nende vajadus põhjendamata või on kulud ülepaisutatud või välja mõeldud.
12.Osad hageja kulud on arusaadavad ja põhjendatud. Hagejal võib kuluda ema juures toidule ligikaudu 100 eurot kuus. Hageja viibib kostja juures 1/3 ajast ja kostja kannab hageja toidukulu umbes 50 eurot kuus. Kostja kannab hageja hügieenivajaduste kulu keskmiselt 15 eurot kuus, s.o umbes sama palju, kui hageja ema. Hageja lasteaiamaksu ja toidukulud lasteaias, s.o keskmiselt 65 eurot kuus, tasub alates 17.08.2015 kostja. Hageja käib kunstiringis, mille kulud, ligikaudu 18 eurot kuus, tasub kostja. Varem käis hageja ka inglise keele ja lauluringis, mille eest tasus kostja keskmiselt 34 eurot kuus. Hageja ema on lasteaia huviringide eest maksnud 8 kuud ja teatrietenduste eest kokku keskmiselt 5 eurot kuus. Kostja on ostnud hagejale mitmeid retseptiravimeid (ussirohi novembris 2018), samuti esmavajalikud käsimüügiravimid. Keskmiselt kulub kostjal hageja ravimiseks 10 eurot kuus. Kuna lapse haigestumine ei sõltu sellest, kumma vanema juures ta on, on ebatõenäoline, et hageja ema kulud ravimitele oleks suuremad. Raamatud, mänguasjad, pliiatsid, plastiliinid jt asjad on lapse arenguks vajalikud. Need kulud ei sõltu sellest, kumma vanema juures hageja on. Kostja on ostnud hagejale pliiatsid, vildikad, plastiliinid, mänguasjad, raamatud, joonistuspaberid, kustukummi jne. Keskmiselt on kostja kulud hagejat arendavate asjade ostmiseks 10 eurot kuus. Hageja ema ei ole tõendanud, et tema on hageja jaoks arendavaid asju ostnud, kuid tõenäoliselt teeb ta selleks kulutusi umbes 15 euro eest kuus. Lapse arenguks on vajalik, et laps käib muuseumides, teatris, kinos, etendustel ja külastab kontserte. Kostja käib hagejaga regulaarselt väljas ja võimaldab talle arendavaid tegevusi. Hageja ema ei ole tõendanud, et ta oleks hagejaga arendavatel üritustel käinud. Hageja ema on tõendanud, et maksis lastevanemate poolt õpetajatele sünnipäevaks kogutud raha 11 eurot, s.o vähem kui 1 euro kuus. Mõlemad vanemad võiks eraldada lasteaiaõpetajate ja teiste laste sünnipäevade kulude katteks 5 eurot kuus. Transpordikuludega ei saa arvestada. Hageja erakorralisi transpordikulusid kannavad mõlemad vanemad. Tallinna elanikele on transport linna piires tasuta.
13.Osad hageja poolt esile toodud kulud on ülepaisutatud. Kostja on ostnud enamiku hageja riietest ja jalanõudest. Hageja põhjendatud vajadus riietele ja jalanõudele on keskmiselt 60 eurot kuus. Hageja ema ei tõendanud, et tal kulub hageja riietele ja jalanõudele 71 eurot kuus. Lasteaias toimuva tantsuringi eest tasus hageja ainult väljavõttel märgitud ajavahemikul. Pärast seda ei ole hageja tantsuringis käinud. Hageja tõi välja ka kulud kunstikoolile, folgitunnile, savistuudiole ja balletile. Hageja on käinud lasteaias mitmes erinevas huviringis, mille eest on maksnud kostja. Huviringide valikul tuleb arvestada hageja vanust ja asjaolu, et tal on tööpäevadel lisaks lasteaias viibimise ajale veel ligi tund aega sõitu lasteaeda ja tund aega sõitu sealt ema koju. Ei ole mõeldav ega põhjendatud, et kuueaastane laps käib samaaegselt viies erinevas huviringis. Hageja ema ei ole sellist vajadust põhjendanud. TV ja interneti kulud tasub hageja ema viibimiskohas CC. Isegi, kui hageja tõttu on tekkinud vajadus sõlmida interneti või TV kasutamise lepingud, kannab neid kulusid ka kostja. Internet ja TV on tavapärase elu osa, see ei ole käsitletav eraldi lapse vajadusena. Äärmisel juhul saab mõlema vanema põhjendatud kuluks lugeda 5 eurot kuus.
14.Osad hageja ema poolt esile toodud kulud on välja mõeldud ega vasta hageja vajadustele. Hageja tõendas kulu eluruumi kasutuseelisele M OÜ ja hageja ema vahel sõlmitud üürilepingu ning CC ja hageja ema vahel sõlmitud üürilepinguga. Teadaolevalt on hageja emal ja CC-l suhe ning nad elavad koos. Kasutuseelise eesmärk on hüvitada lapsega koos elavale vanemale kulud, kui vanem on sunnitud eluaseme kulusid kandma. Kuna ema elab lapsega koos eluruumis, mille omanik maksab ise oma eluasemekulud, ei teki neid kulusid hageja emal. Kasutuseelise arvestamine ei ole põhjendatud. Tegemist on näiliku üürilepinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 mõttes. Kuna ka kommunaalkulusid tasub CC, mitte hageja ema, ei saa neid elatise määramisel arvesse võtta. Samas viibib hageja 1/3 ajast kostja juures, kes kannab elamispinna kulud ise ja kannab hageja kulusid vahetult. Kostja panus hageja kommunaalkulude katmisel on ligikaudu 12,50 eurot kuus. Koolifondi kogumine ei ole lapse vajadusi silmas pidades vajalik. Kumbki vanem võib vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale panna. Seda ei saa arvestada elatise määramisel.
15.Hageja kulud psühholoogile on välja mõeldud. Hageja ei vaja psühholoogilist nõustamist. Kuludokumendid psühholoogi kohta on esitamata ja psühholoogi vajadus põhjendamata. Kulud hageja sünnipäeva korraldamisele ei ole vajalikud. Ülikallid sünnipäevad ei ole lapse põhivajadus. Kostja on korraldanud hageja sünnipäevad, kuhu on kutsunud ka ema. Ema ei ole kostjat lapse sünnipäevale kutsunud. Sünnipäeva korraldamine ei ole tõendatud ega selle vajadus põhistatud. Puhkusereisid välismaale ei ole hädavajalikud. Vanemad saavad neid lubada vastavalt enda võimalustele, see on vabatahtlik panus. Kostja võimaldas hagejale 2018.a reisi Hispaaniasse ja Soome, mille käigus külastati lapse sugulasi. Sugulastega suhtlemiseks saab kasutada ka sidevahendeid, samuti saavad sugulased tulla Eestisse. Kui hageja ema peab vajalikuks, et laps suhtleks sugulastega kord aastas nende elukohariigis, peab ta võimaldama hagejal külastada kord aastas isapoolseid sugulasi. Hageja isapoolsed sugulased elavad Soomes, Rootsis ja Hispaanias. Kulu lapsehoidjale on arusaamatu. Põhjendamatu on palgata lapsehoidja selle asemel, et tuua laps isa juurde. Kostja on alati väljendanud soovi hagejaga rohkem koos olla. Ka hageja soovib veeta kostjaga rohkem aega, mida ema ei ole lubanud. Ema ei ole tõendanud, et ta on lapsehoidja teenust kasutanud ja selle eest tasu maksnud.
16.Seega kannab kostja suure osa hageja vajadustest vahetult. Alates detsembrist 2018 on kostja tasunud hageja ema arvele ka 70 eurot kuus. Lisaks on kostja maksnud fotograafi fotode eest hageja dokumentidele ja igakuist kindlustust. Seega esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmata jätmiseks või elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Osaliselt katab hageja vajadusi ka lastetoetus 60 eurot, mis laekub hageja emale.
17.Nõue maksta elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku eest jaanuar 2018 kuni jaanuar 2019 on põhjendamatu. Kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vajalikul määral.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
18.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise perioodil 21.01.2019 – 31.05.2020 suurusega 112,55 eurot kuus ja hageja lasteaia tasu ning alates 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 112,55 eurot kuus. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 794,29 eurot perioodi eest 21.01.2018 – 20.01.2019. Nõude perioodi eest 01.01.2018 – 20.01.2018 jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
19.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja elavad eraldi alates veebruarist 2016 ning hageja viibib kohtulikult kinnitatud kompromissi alusel ühes kuus keskmiselt 20 päeva ema juures ja 10 päeva isa juures.
20.Arvestades hageja vanust (6 aastat 10 kuud), tõendeid ja hagiavalduses märgitud igakuiste kulutuste arvestust, on hagi põhjendatud osaliselt.
21.Kulu lapse toidule ei ole vaja tõendada. Tegemist on üldteadaoleva kuluga. Hageja igakuine toidukulu on 150 eurot, sh ema juures 100 eurot ja isa juures 50 eurot.
22.Kuna hageja elab enamuse ajast emaga, on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks rahalised vahendid. Asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid on üldteada ning seda ei ole vaja tõendada. Hageja põhjendatud kulu riietele ja jalanõudele kokku on 71 eurot kuus.
23.Koolifondi raha kogumine ei kuulu lapse esmavajaduste rahuldamise hulka, selles peaksid vanemad eraldi kokku leppima.
24.Kulud huvitegevusele on põhjendatud summas 90 eurot kuus. Selles ulatuses on võimalik vanematel huvitegevuse liikides kokku leppida. Ei ole mõistlik eeldada, et laps käib lisaks lasteaiale ja koolile samaaegselt viies erinevas huviringis.
25.Vabaajategevuse kulud lasteaias on põhjendatud kuus keskmiselt 4 euro suuruses summas.
26.See, et iga inimene vajab ravimeid ja vitamiine, on üldteada. Hageja elab kliimas, kus esineb sageli viirus- ja külmetushaigusi. Seda ei ole vaja tõendada. Hageja vajadus käia täisealiseks saamiseni igas kuus psühholoogi vastuvõtul, ei ole tõendatud. See kulu ei kuulu arvestamisele. Põhjendatud kulu hageja tervishoiule on 20 eurot kuus.
27.Koos lapse vanuse ja arenguga muutuvad ka eakohased mänguasjad, raamatud, kunsti- ja käsitöötarbed ning nende vajadus. Samas on mänguasjade osas võimalik teha valikuid. Hinnalisemate mänguasjade ost tuleb kooskõlastada teise vanemaga. Põhjendatud kulu on hageja ema märgitud 25 eurot kuus.
28.Põhjendatud vabaaja kulu on 30 eurot kuus.
29.Ei ole eluliselt usutav, et hageja ema ja tema elukaaslane sõlmisid hageja elukohaks oleva eramu kasutamiseks üürilepingu. Tsiviilasjas nr 2-19-10850 esitatud andmetega on tõendatud, et hageja elukohas elab kokku kolm inimest. Hageja eluaseme kasutuseelis ema juures on seega 133,33 eurot (400÷3). Hageja esitas kommunaalkulude tõendamiseks 08.02.2019 maksekorralduse nr 98737 makse kohta CC-le summas 510,78 eurot ja 08.03.2019 maksekorralduse nr 98746 makse kohta CC-le summas 487,57 eurot, selgitusega vastavalt lepingule/kokkuleppele. Tegemist võib olla peresisese ülekandega, mis võib sisaldada ka eluasemekulusid. Hageja ema kommunaalkulude suurus hageja elukohas ja nende kulude maksmine hageja ema poolt ei ole tõendatud. Kostja tõendas, et hageja osa tema eluasemega seotud kuludest on 17 eurot kuus. Arvestades korteris elavate inimeste arvu, on hageja eluasemekulud hageja juures keskmiselt 51 eurot kuus. Seega on hageja arvestuslikud eluasemekulud kokku 184,33 eurot.
30.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja TV- ja internetikulud on 15 eurot kuus.
31.Tallinnas on tasuta ühistransport. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud transpordikulusid, mille olemasolu korral oleks selle elatise hulka arvestamine põhjendatud.
32.Sõprade sünnipäevade kulu on põhjendatud keskmiselt 19 euro suuruses summas kuus.
33.Maakohtu 14.11.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-10850 kohaselt korraldavad vanemad hageja sünnipäeva ühiselt, paarisaastal ema ja paaritutel aastatel isa. Seega ei ole põhjendatud arvestada sünnipäevakulu elatise hulka.
34.See, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid, on üldteada asjaolu. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Hageja põhjendatud kulu hügieenile on 16 eurot kuus.
35.Hageja ei tõendanud igakuist vajadust ja kulu kodukeemiale. Kuna hagiavaldusele lisatud tabelis on selgitatud hageja nahaprobleeme, ei ole kodukeemia hageja esmavajadus.
36.Reisimine on kaasajal tavalise elukorralduse osa, kuid see ei kuulu esmavajaduste hulka. Reisikulud tuleb vanematel kooskõlastada eraldi.
37.Sugulussidemete hoidmine on positiivne, kuid välismaal elavate sugulaste külastamine ei kuulu sidevahendite kasutamise võimalusi arvestades alaealise lapse esmavajaduste hulka.
38.Kulud lapsehoidjale ei ole hageja esmavajadusena põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei tõendanud lapsehoidmise teenuse eest tasumist ega väitnud, et kostja keeldub hagejaga väljaspool suhtlemiskorda koos viibimast.
39.Hageja ei tõendanud isikliku telefoni kulude tasumist. Kuna lastel on telefoni olemasolu tavapärane, on põhjendatud arvestada telefonikuluna 6 eurot.
40.Laps vajab arenguks erinevaid spordivahendeid. Hageja arvestus ja kulud spordivahenditele on põhjendatud 15 euro suuruses summas kuus.
41.Laps vajab normaalseks elukorralduseks eakohast mööblit, koolikotti, dokumente. Need kulud on põhjendatud kokku 30 euro suuruses summas kuus.
42.Vaidlust ei ole, et kostja tasub hageja lasteaia eest keskmiselt 65 eurot kuus. Hagejal on lasteaiakulud vähemalt kuni 31.05.2020. Hageja ema tasub eelkoolikulud Y 85 eurot septembrist 2019 kuni mai lõpuni 2020.
43.Lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on võimalik arvestada lahus elava vanema eraldiseisvat panust. Tõendatud on, et hageja on 20 päeva ema ja 10 päeva isa juures. Sellel ajal kannavad vanemad kulusid vahetult. Asjaolu, et lapsel on mõlema vanema juures kodu ning mõlema vanema juures oma asjad ja kulud, ei anna alust hageja põhjendatud kulude suurendamiseks.
44.Hageja ema kinnitas, et kõik loetletud kulud on lapse igapäevaseid vajadusi ning tavalist elulaadi arvestades põhjendatud ja vajalikud ning et tegemist on lapse tavalise elulaadiga, mida tema vanemad saavad võimaldada. Hageja ema netotöötasu oli 2018.a keskmiselt 1425,45 eurot kuus. Tal ei ole osalust äriühingutes, ta on M OÜ juhatuse liige. Talle ei kuulu sõiduautosid ega kinnistuid. Hageja on tema ainuke ülalpeetav. Kostja väitel on tema brutosissetulek kuni aprillini 2020 2500 eurot kuus. Pärast 22.04.2020 sõltub kostja sissetulek töötulemustest ja kui müügitulemus on eesmärgist madalam, on kostja brutopalk 1500 eurot kuus. Kostjal ei ole osalust äriühingutes. Talle kuulub elu- ja mitteeluruum nr 1 Viljandis. Kostjal ei ole sõidukeid. Kostja tõendas, et on maksnud elatist alates 2018.a novembrist 70 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on üks laps, s.o hageja.
45.Lapsele tehtavad kulud on tõendatud mõlema vanema poolt esitatud tõenditega. Arvestada tuleb hageja mõistlike vajaduste ja üldtuntud asjaoludega. Vanemad on võimelised andma lapsele võrdses ulatuses ülalpidamist. Hageja põhjendatud kulud kokku on 675,33 eurot kuus, millele lisandub kuni mai lõpuni 2020 lasteaiakulu 67 eurot kuus ja eelkoolikulu 85 eurot kuus. See peab iga kuu lapseni jõudma, arvestades vanemate võrdset panust. Kostja kannab hageja tema juures viibimisel 1/3 hageja tegelikest kuludest, kuid ta peaks kandma
kulusid vähemalt pooles ulatuses. Seega tuleb lapse emale hüvitada osa, mis võrdub 1/2 ja 1/3 vahega, s.t 1/6 osa kuludest.
46.Hageja lasteaiatasu on maksnud kostja ja eelkoolitasu hageja ema. Need kulud lõpevad eelduslikult mais 2020. Põhjendatud on, et vanemad jätkavad nende tasude maksmist. Eelkooli tasu on osaliselt kaetud hageja emale laekuva peretoetusega.
47.Kostjalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista alates 21.01.2019 – 31.05.2020 suurusega 112,55 eurot kuus, millele lisandub hageja lasteaia tasu ja alates 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 112,55 eurot kuus.
48.Tagasiulatuva elatise nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kuna hagiavaldus esitati 21.01.2019, saab hageja nõuda tagasiulatuvalt elatist ajavahemiku eest 21.01.2018 – 20.01.2019. Hageja ei tõendanud, et tema igakuised kulud olid sellel ajavahemikul 870 eurot kuus. Lähtuda tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast - 2018.a 250 eurot ja 2019.a 270 eurot kuus. Arvestuslikult kulus hageja ülalpidamiseks sellel perioodil 6025,72 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja peab hüvitama hageja emale 1/6 lapse kuludest, andis kostja ajavahemikul 21.01.2018 – 20.01.2019 hagejale ülalpidamist arvestuslikult vähemalt 1004,29 eurot vähem. Kostja on maksnud alates novembrist 2018 hageja emale igakuiselt 70 eurot. Seega on kostja elatise võlg 794,29 eurot.
APELLATSIOONKAEBUS
49.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
50.Hageja esitas kohtule kõik tõendid oma tegelike kulude kohta. Kostja väited, et tema kannab ka kulusid ja hageja kulud ei ole põhjendatud, on tõendamata ja sisustamata. Kostja töötasu on 2500 eurot kuus. Hageja on kostja ainuke alaealine laps. Seega ei ole minimaalsest elatisest lähtumine põhjendatud. Elatise väljamõistmisel tuleb säilitada lapse elustandard, mis peab olema kooskõlas ja põhjuslikus seoses vanemate rahaliste võimalustega. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudele.
51.Maakohus määras ebaõigesti elatise suuruseks 112,55 eurot kuus. Kohtuotsusest ei ole arusaadav, millistele asjaoludele ja tõenditele kohus seejuures tugineb, kuidas kohus mingit tõendit hindas või millist tõendit pidas ebapiisavaks. Otsus ei ole selgelt põhjendatud. Kohus käsitles kostja paljasõnalisi seisukohti tõendina ja ei võtnud seisukohta kostja poolt suvalistel aegadel esitatud täiendavate seisukohtade ja tõendite osas.
52.Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis kostjalt välja mõistmata hageja eluasemele tehtavad kulud hageja märgitud ulatuses. Ainuüksi väide, et tegemist võib olla peresisese ülekandega, ei ole piisav. Hageja esitas oma kulude tõendamiseks tõendid, mida kostja oma tõenditega ümber ei lükanud. Ka kohus ei selgitanud välja teistsuguseid asjaolusid. Seega tuli arvutuse aluseks võtta hageja märgitud kulu.
53.Otsusest nähtuv huvitegevuse kulude jaotamine on arusaamatu. Sisuliselt jättis kohus kõik kulud hageja ema kanda, seda sisuliselt põhjendamata. Teadaolevalt ei maksa isa enam ujumistrennide eest, kus laps ei tohi XXX tõttu käia. Samuti ei käi laps enam lauluringis ega inglise keele ringis. Kõik kulud, mida ema kannab, on olemas. Lisandunud on kahe eelkooli kulu (kokku 125 eurot). Kohus jättis põhjendamatult arvestamata lapse naha seisundist tuleneva vajaduse erihügieenivahenditele.
54.Maakohus lahendas hageja tagasiulatuva elatise nõude ebaõigesti. Otsuses on loogikaviga. Otsusest ei nähtu, millises osas pidas kohus hagi tõendamatuks. Kohus jagas valesti miinimumelatise vanemate vahel ja luges tõendatuks kostja seisukoha tagasiulatuva elatise
nõude osas. Käesoleval juhul ei saa elatist lihtsalt matemaatilise tehte abil vanemate vahel jagada.
55.Hageja püsielukoht on ema juures, kes kandis möödunud perioodil kõik lapse kulud. Kostja tehtud kulud on tõendamata ja kohus kostja panust ei tuvastanud. Kui laps on tegelikult kogu aja ühe vanema ülalpidamisel, tuleb teiselt vanemalt välja mõista elatis, mis vastab vähemalt poolele hageja ülalpidamiskuludest. Otsusest ei nähtu, millele tuginedes ja kui suureks hindas kohus kostja panust kohtu poolt tuvastatud vajaminevast elatisest, mis oleks olnud vajalik, isegi kui lugeda kohtu mõtte- ja arvutuskäik asjakohaseks.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
56.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
57.Pooled esitasid apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega hageja ambulatoorse epikriisi, arstitõendi, ravimilehe, hageja ema ja isa e-kirjad, pangaväljavõtte Y AS-le tasutud summade kohta ja maksekorraldused Tallinna Linnakantseleile tasutud summade kohta. Kostja esitas 21.04.2020 ringkonnakohtule koondamisteatise ja Eesti Töötukassa otsuse tema töötuna arvele võtmise kohta.
58.Apellatsioonimenetluses kontrollitakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Tsiviilkohtupidamise seadustiku (TsMS) § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
59.TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtus tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
60.Hageja tervise olukord ja eelkoolis käimine olid asjaolud, millest ta teadis maakohtu menetluse ajal. Kostja koondamine ja töötuks jäämine on küll uus asjaolu, kuid ringkonnakohus ei saa seda käesoleva asja lahendamisel arvestada ja kostja ei ole palunudki seda teha. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja juurde võtmata. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid füüsiliselt ei tagastata.
61.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
62.Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.
63.Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Üle seadusest tuleneva määra lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused peavad olema põhjendatud ja tõendatud.
64.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et tõendatud on ema poolt kantud hageja kulutuste suurus 931 eurot kuus. Hageja esitas hagiavalduse lisana tabeli ema poolt tehtud kulutuste kohta (I kd lk 17) ja suure hulga maksekorraldusi, pileteid ja ostutšekke (I kd lk 55-79), kuid ei ole neist ühtegi seostanud tabelis näidatud kulukirjetega. Nende järgi ei ole suures osas võimalik hageja konkreetsete kulutuste suurust kindlaks teha. Sellises suuruses kulutuste tegemine 6-aastasele lapsele ei ole ka eluliselt usutav.
65.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus lähtunud elatise väljamõistmisel minimaalsest elatisest. Maakohtu otsuse tegemise ajal oli miinimumelatise suurus 270 eurot kuus (mõlema vanema minimaalne ülalpidamiskohustus kokku 540 eurot). Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulud on 675,33 eurot kuus (millele lisandub mai lõpuni lasteaia- ja eelkoolikulu), millest lähtus ka elatise väljamõistmisel. Maakohus andis hinnangu hageja esmavajaduste suurusele ning tuvastas tõendite alusel nii palju kui võimalik, kuivõrd võib elatis olla antud juhul hageja tavalisest elulaadist tulenevalt tema esmavajaduste rahuldamiseks minimaalsest summast suurem. Kuna kostja kohtuotsust ei vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul alus teistsuguse järelduse tegemiseks.
66.Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks ta ei nõustunud hageja väidetava eluasemekulu suurusega 211,76 eurot kuus ja luges selles osas põhjendatuks 184,33 euro suuruse kulu. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus oma seisukohta põhjendanud, ei vasta tõele. Ringkonnakohtul puudub alus selles osas teistsuguse järelduse tegemiseks.
67.Tõele ei vasta ka hageja väide, et maakohus jättis kõik huvitegevuse kulud hageja ema kanda. Maakohtu otsus sellist järeldust ei sisalda. Kohus luges põhjendatud huvitegevuse kulu suuruseks 90 eurot kuus ja seda ei pea ema kandma üksi, nagu hageja ekslikult leiab.
68.Hügieenivahendite ja ravimite põhjendatud kuluks kokku luges maakohus 36 eurot kuus (ravimid 20 eurot, hügieen 16 eurot). Hageja ei ole tõendanud, et sellest tema nahahoolduseks ei piisa.
69.Hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et mõlemad vanemad panustavad tema ülalpidamisse samas suhtes, nagu on hageja ja tema vanemate suhtlemiskorra proportsioon. Sellega vastuolus on apellatsioonkaebuses märgitu, et ema kannab üksi kõik hageja ülalpidamiskulud ning nagu oleks kostja väide hageja kulude kandmise kohta põhjendamatu, tõendamata ja sisustamata.
70.Tuleb eeldada, et vanemad katavad vahetult lapse ülalpidamiskulu proportsionaalselt ajaga, mil laps nende juures viibib. Hageja ei ole seda eeldust ümber lükanud. Küll tõi kostja 10.02.2019 menetlusdokumendis välja, milliseid hageja ülalpidamiskulusid ta vahetult kannab (I kd lk 35) ning esitas tõendid lasteaiakulude ja huviringide kulude kandmise kohta (I kd lk-d 39-42, 120 jt). Samuti on kostja esitanud tõendid eluasemekulude kohta (I kd lk 95,96). Ka kostja esitas pangakonto väljavõtteid, hulgaliselt pileteid ja ostutšekke, millest suurel osal, kuigi mitte kõigil, on alla joonitud, milliseid asju on ostetud hagejale või milliseid muid kulusid on kostja kandnud või lisatud sellekohased selgitavad kirjed (I kd lk 97-132). Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada asjaolu, et mõlemad vanemad peavad last vahetult ülal ajal, mil hageja on nende juures, sh ostavad riideid ja jalanõusid, arendavaid tegelusvahendeid ja mänguasju, ravimeid jmt, kannavad hageja
eluasemekulusid jne. Kostja tehtavate kulude suurus vastab tema 1/3 ülalpidamiskohustuse ulatusele. Vaidlust ei olnud maakohtus selle üle, et hageja elab ema juures 2/3 ja isa juures 1/3 ajast kuus. Maakohus lähtus elatise väljamõistmisel eeltoodust õigesti ja leidis, et kostja peab tasuma lisaks enda vahetule panusele hagejale elatist 1/6 suuruses osas ülalpidamiskuludest, s.o 112,55 eurot kuus. Ekslik on hageja seisukoht, et tal on igal juhul õigus saada kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras.
71.Tõele ei vasta ka apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja esitanud vastuväiteid tagasiulatuva elatise väljamõistmisele. Kostja vaidlustas hageja selle nõude põhjendatuse 10.02.2019 vastuses hagiavaldusele (I kd lk 36 pöördel) ja 30.09.2019 menetlusdokumendis (I kd lk 157). Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, tuleb ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes. See tähendab, et kui hageja väidab, et tema kulud olid aasta enne elatisehagi esitamist suuremad kui miinimumpalk + lapsetoetus, oleks tal tulnud seda tõendada. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei tõendanud, et tema igakuised kulud olid ajavahemikul 21.01.2018-20.01.2019 870 eurot kuus, nagu ta väitis. Seetõttu võttis maakohus selles osas õigesti arvestuse aluseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. Apellatsioonkaebuses puuduvad üldse põhjendused selle kohta, miks on hageja arvates põhjendamatu tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmine ajavahemiku 01.01.2018-20.01.2018 eest.
72.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
73.Kostja ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetluskulude hüvitamise taotlust. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja materjalist. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.