4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud elatisega.
5.Elatis tuleb tasuda G. P.i arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
2-19-20515 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
Hagejate nõuded ja põhjendused
1.P. P. ja M. P. esitasid 20. detsembril 2019 A. B. vastu hagi elatise nõudes. Hagiavalduses märkisid hagejad, kostja elab alates septembrist lastest eraldi. Hagejate esindaja on püüdnud kostjaga jõuda kokkuleppele lastele elatise maksmises, kuid see ei ole õnnestunud. Kostja on tasunud kahele lapsele ülalpidamiseks 250 eurot kuus. See ei ole piisav laste vajaduste rahuldamiseks. Kostjal ei ole rohkem ülalpeetavaid. Kuna kostja vabatahtlikult elatist piisaval määral ei tasu, on hagejad sunnitud enda õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Hagejad soovivad saada elatist kehtivas elatise miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus hagile
2.Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja on alates kooselu lõppemisest tasunud elatist 250 eurot kuus kahele lapsele, mis on tõepoolest väiksem kui elatise miinimummäär, kuid kostjal ei ole võimalust rohkem tasuda. Kostja töötab OÜ X ning tema netosissetulek oli 2019. aastal 516 eurot. Seoses alampalga suurenemisega alates 2020. aasta jaanuarist, suureneb ka kostja töötasu, kuid see jääb miinimumi piiridesse. Juhul, kui kostjal tuleks tasuda elatist hagejate taotletud määras, muutus tal võimatuks oma igapäevaste kulutuste kandmine, sest tasutav elatis ületaks tema netosissetuleku. Kostja tervislik seisukord ei ole juba aastaid hea, mistõttu on tal olnud võimatu tulusama töö leidmine sissetuleku suurendamiseks. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka sellega, et hagejatele makstakse lastetoetust, mis samuti katab osa lastele vajalikest kuludest. Kostja on seisukohal, et ta on suuteline tasuma elatisena 250 eurot kuus. Hagejate vastus kostja vastuväitele
4.Hagejad jäid esitatud hagiavalduse juurde ja soovisid elatist kehtivas elatise alammääras. Hagejad ei nõustu kostja vastuväitega. Kostja soovib enda majanduslikku seisu näidata halvemana kui see tegelikult on. Kostja tasus pere eelarvesse kooselu ajal 250 eurot. X OÜ-sse asus kostja tööle 2018. aastal. Sel ajal teatas ta, et saab miinimumpalka, kuid pärast katseaega tema töötasu suurendatakse. 2(7)
2-19-20515 Veel kooselu ajal ostis kostja endale kalli 1000 eurot maksva mobiiltelefoni ja salaja korteri, mida praegu remondib. Hagejate esindajale teadaolevalt käib kostja igas kuus Venemaal, mis toob kaasa kulutusi. Lisaks omab kostja garaaži Lätis ja Valgas xxx tänaval. Eluliselt ei ole usutav, et kostja teenib miinimumpalka ja pärast elatise tasumist jääb talle kätte umbes 250 eurot. See summa ei kata tõenäoliselt kostja eluaseme ja toidukulusidki ühes kuus. Ei ole arusaadav, miks kostja ei otsi tasuvamat tööd. Kostja on viidanud halvale tervislikule seisukorrale, kuid pole selgitanud, milles see täpselt seisneb ning pole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Hagejate seaduslik esindaja katab suurema osa lastega seotud kulutustest. Kuivõrd lapsed on kasvueas, siis kulub nende peale ka suur osa laste ema sissetulekust. Lisaks toidu- ja eluasemekuludele tuleb muuhulgas tasuda lasteaiatasu 62 eurot, P, matemaatika järeleaitamisetund 7 eurot, M. trenn 2 eurot 50 senti, juuksur jmt. Laste transpordiga trenni, kooli või arsti juurde tegeleb ema, samuti ostab muid eluks vajalikke asju (hiljuti uus kirjutuslauatool), samuti hoolitseb laste ema meelelahutuse eest (kino, ekskursioonid, sünnipäevad). Hagejad ei ole nõus kostja pakutud summaga, sest kostja elustandard ei vasta sellisele majanduslikule olukorrale, mida püütakse kohtule näidata.
Kohtu eelmenetlus
5.Kohus kohustas 17. veebruaril 2020 pooli esitama täiendavad tõendid ja selgitused.
6.Hagejad märkisid 4. märtsi 2020 menetlusdokumendis, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek on töötasu 1138 eurot 78 senti ning lastetoetus 120 eurot. Hageja keskmised väljaminekud ühes kuus on järgmised: korteri kommunaalmaksed 120 eurot, elekter 50 eurot, internet 30 eurot, lasteaiatasu 45-65 eurot, toit ja hügieenitarbed perele 600 eurot (pere peale), M. võimlemistrenn 20 eurot, kütus autole 60 eurot, riided 150 eurot, P.u matemaatika järeleaitamistund 28 eurot, P.u taskuraha 20 eurot, sõprade sünnipäevad 10 eurot, juuksur, mänguasjad (M.ile) ja raamatud 15 eurot, teatrietendused lasteaias 10 eurot. Kuna kostja võttis hagejatelt salaja ära sõiduauto, mida hagejad kasutasid, on lähitulevikus vaja osta uus sõiduauto. Samuti on vaja osta uus teler, sest kostja võttis lahkudes kaasa teleri. Hagejate esindaja leiab, et nõue on põhjendatud ning vastab laste reaalsetele vajadustele.
7.Kostja selgitas 11. märtsi 2020. a menetlusdokumendis, et tema kulutused on järgmised: kulutused eluasemele 70-75 eurot, elekter 5-10 eurot, sidekulud 30 eurot, toit 150 eurot, riided, jalatsid 15 eurot, transport 25 eurot, kokku 295-305 eurot kuus. Kostjal on diagnoositud kõrge vererõhk ning ta on sunnitud pidevalt tarvitama ravimeid. Samuti on tal seljalüli deformatsioon, mistõttu ta ei saa olla pikemat aega ühes asendis (seista või istuda). Terviseprobleemid seavad piirangud töötingimustele, mistõttu on raskendatud tulusama töö leidmine.
8.Kohus korraldas 13. aprillil 2020 eelistungi. Pooled kokkulepet ei saavutanud. Kostja pakkus elatiseks 150 eurot lapse kohta, hagejate esindaja hinnangul võiks elatis olla 200 eurot lapse kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3(7)
2-19-20515
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejate ülalpidamiseks välja elatise alates hagi esitamisest
20.detsembrist 2019 kummagi hageja kasuks 175 eurot kuus.
10.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (TsMS § 230 lg 3). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.
11.Hagejad on esitanud kohtule nõude elatise saamiseks alates 20. detsembrist 2019 kehtivas miinimummääras. Kohus on tuvastanud, et P. P. ja M. P. on G. P.i ja A. B. ühised lapsed. Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad G.P.iga ning on tema vahetul ülalpidamisel. Seetõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist perioodilise rahamaksmise teel. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
12.PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määruse nr 117 järgi on 1. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270 eurot ning 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 järgi on 1. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest 1⁄2 on 292 eurot.
13.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendis nr 2-16-100215 selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18). Riigikohus on leidnud, et PKS § 102 lg 2 järgne mõjuv põhjus võib mh seisneda ka vanema halvas varalises seisundis (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
14.Edasi märgib kohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-164(7)
2-19-20515 2343, p 13). Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10).
15.Kostja selgitas kohtule eelistungil, et sai koondamisteate selle kohta, et ta on 4. maist 2020 koondatud. Kohus tegi päringu Maksu- ja tolliametisse kostja sissetuleku kohta ning sellest nähtub, et 2019. aastal on kostja sissetulek olnud 427 eurot 50 senti kuus (tl 65). Kostja kontoväljavõttest ei nähtu, et kostjale laekuks muud tulu (tl 36-57). Kostja pangakontolt nähtub, et kostja on käinud regulaarselt Vene Föderatsioonis, kuid selle kohta selgitas kostja kohtule, et ta käib ostmas sealt soodsamalt ravimeid endale ja enda emale ning autot tankimas. Seetõttu leiab kohus, et Vene Föderatsiooni külastus ei ole pillav kulutus, kui kostjal on võimalik sealt saada ravimeid soodsamalt. Kostja ise selgitas eelistungile kohtule, et ta võttis 4000 eurot enda ema sõbrannalt laenu, et osta endale korter, sest kusagil on elada vaja. Sularaha sissemaksed kontole, mille kohta kohus küsis, oli kostja isalt jäänud raha, kuid seda praeguseks enam ei ole. Kaks korterit on tal seepärast, et ühes elab tema ema ja teises tema. Kohus ei sedastanud, et kostjal oleks varjatud sissetulekuallikaid või vara, mille arvelt ülalpidamist hagejate nõutud ulatuses tasuda. Kostjale kuulub küll kaks korterit, kuid põhjendatud ei ole sundida kostjat loobuma elatise tasumiseks enda eluasemest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja siiski ei ole keeldunud elatise tasumisest, vaid pooltel on vaidlus elatise suuruse üle. Vaatamata kohtulahendi tegemise ajal kehtivale COVID-19 pandeemia leviku tõkestamiseks kehtivale piirangule, mis omakorda toob kaasa tööjõuturul raske olukorra, on kostjal kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada. Kohus selgitab väljamõistetava elatise suurust allpool.
16.Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostja on tuginenud sellele, et tegelikkuses ei kulu laste ülalpidamiseks kuus 600 eurot lapse kohta (miinimumpalk + lapsetoetus), seega on kostja vastu vaielnud hagejate kuludele. Kuivõrd kostja on vaidlustanud elatise suuruse, tuli hagejatel kohtule esitada oma vajaduste suurus (vt selle kohta Riigikohtu 7. veebruari 2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). Hagejad on oma vajaduste suurust kirjeldanud 4. märtsi 2020. a menetlusdokumendis (tl 26) ning esitanud tõendid Eesti Energia AS-le elektrienergia eest tasumise kohta (tl 30), lasteaiatasu kohta (tl 31), Tele 2 Eesti AS-le tasumise kohta (tl 32).
17.Kohtul on võimalik PKS § 102 lg 2 alusel vähendada elatise suurust kostja taotlusel. Kostja on sellekohase taotluse esitanud. PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, st kohtu kaalutlusotsus. Kohus leiab, et kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistetav 175 eurot kuus on mõistlik ja vastab üldisele arusaamale laste vajaduste kohta. Lisaks kostja tasutavale elatisele arvestab kohus ka kostja nõudel hagejatele tasutava lapsetoetusega (pool 60 eurost), ehk sellisel juhul on kostja panus kummagi hageja kohta 205 eurot kuus. See summa vastab hagejate esindaja soovitule kohtueelistungil.
5(7)
2-19-20515
18.Kohus selgitab, et Riigikohus on mitmel korral märkinud oma lahendites, et seadusandja peaks kaaluma elatise alamäära vähendamist. Nii on näiteks 22. märtsi 2017. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p-s 14 Riigikohus märkinud: „Seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava osa isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 2) ning vaid väikse osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).“ Samuti on Riigikohus 9. juuni 2017. a lahendis tsiviilasja nr 3-2-1-35-17, p-s 30 märkinud: „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE 2013. a uuring).“ Seega on kohtuvõim juhtinud seadusandja tähelepanu sellele, et kehtiv elatise regulatsioon vajab muutmist. Riigikohus on hinnanud ka elatise suuruse kindlaksmääramise sätte põhiseadusevastasust ning märkinud 7. veebruari 2018. a lahendis tsiviilasjas nr 2-15-15909: „Kolleegium ei kahtle, et PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrus nr 139 töötasu alammäära kohta on põhiseadusega kooskõlas. Kolleegium selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid kohtul on PKS § 102 lg 2 kohaselt võimalus vähendada mõjuval põhjusel elatist alla miinimummäära. Kuna kohtul on võimalik diskretsiooniõigust kasutades mõista välja elatis alla miinimummäära eeldusel, et pool tõendab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud, ei näe kolleegium vastuolu põhiseadusega.“ Seega on kohtupraktikas tõusetunud ka küsimus, kas nimetatud regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas ning Riigikohtu hinnangul on regulatsioon põhiseadusega kooskõlas, kuivõrd võimaldab kohtul kasutades diskretsiooniõigust mõista elatis välja ka alla miinimummäära.
19.Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud elatise suuruse regulatsioon, mille kohaselt kulub lapsele ühes kuus miinimumpalk, millele lisandub ka veel riiklik lapsetoetus, ei vasta üldisele arusaamale lastega perede kulutuste kohta. RAKE 2020. aasta veebruaris valminud uuringu kohaselt oleks uus miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga 172 eurot kuus, so 343 eurot kokku lapsele. Uuring on leitav: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne.pdf. Seetõttu on kohtu väljamõistetav 175 eurot lapse kohta vastavuses laste vajadustega.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 6(7)
2-19-20515
21.Kohus selgitab, et TsMS § 459 alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
23.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik jätta on menetluskulud poolte endi kanda. Isegi kui arutleda selliselt, et kohus rahuldas hagi ulatuses, millele tugines kostja, ei ole elatise nõuetes üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud alaealiste laste kanda.
24.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.