Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

1(5)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(5)

tuvastas hageja ja teise töötaja Facebooki kirjavahetusest (tl 45–50, tõlge tl 51–56), et juba enne 2014. aasta augustikuud oli tavapärane dokumentide vormistamine sel viisil, et need valmistas ette teine töötaja ja allkirjastas hageja. Tunnistaja ütlustest (tl 94) nähtus samasugune varasem töökorraldus. Kohtu hinnangul oli kostja 14. augusti 2014 e-kirjas märgitud ja tunnistaja ütluste järgi alates 4. augustist 2014 kehtinud kord kooskõlas nii pooltevahelise töölepinguga kui ka TLS § 1 lg-st 1 tuleneva põhimõttega, et töö tegemist korraldab tööandja. Kostja korraldused hagejale olid piisavalt selged ja õigeaegsed TLS § 28 lg 2 p 1 tähenduses. Kuna hageja jättis kostja korralduse täitmata, siis rikkus ta sellega TLS § 15 lg 2 p-st 3 tulenevat kohustust ja kostjal oli alus hagejaga sõlmitud tööleping pärast hoiatamist (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 2) üles öelda, mistõttu jättis maakohus nõude ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata. TLS § 107 lg 2 näeb muu hulgas ette, et töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna ülesütlemine ei olnud tühine, jäi rahuldamata ka töölepingu lõpetamise nõue. TLS § 100 lg 5 näeb muu hulgas ette, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, siis on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Eelpool tuvastatud asjaoludel võis kostja töölepingu TLS § 97 lg 3 järgi ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui töötaja keeldub tööandja korralduse täitmisest ega muuda oma seisukohta ka sellekohase hoiatuse saamise järel, siis ei või mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist etteteatamistähtaja lõpuni. Eelkõige ei oleks sel viisil täidetud töölepingu peamine eesmärk, et töötaja teeks tööd tööandja huvides ja tema korraldamisel. Kuna kostja ei pidanud erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, hüvitisnõue etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest rahuldamata. Samuti puudus ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu lõpetamise nõuete rahuldamata jätmisest tulenevalt alus kolme kuu keskmise hüvitise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks (TLS § 109 lg 1 I lause). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määras kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu kohus määras hageja poolt kostjale hüvitatavate kulude summaks null eurot. Apellatsioonkaebus

3(5)

apellandi kaastöötaja NL poolt ja sellega suurenes hageja töömaht. Hageja jaoks oli see täiendavaks töökoormuseks ja tõi endaga kaasa täiendava vastutuse, mis ei olnud kostja poolt täiendavalt tasustatud. TLS § 17 lg 1 kohaselt tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja poolt teiste töötajate poolt koostatud menetlusdokumentide kontrollimine, allkirjastamine ja esitamine kohtule oleks seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus ei arvestanud vaidluse lahendamisel hageja esitatud kõigi asjaoludega ega kaalunud piisavalt poolte huve. Maakohus ei arvestanud, et kostja poolne töölepingu erakorraline etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemine tõi hagejale raske tagajärje, mis seisnes stabiilse sissetulekuta jäämises ilma riikliku töötuskindlustustoetuse saamise õiguseta. Lähtuvalt kostja poolt keskmise töötasu kohta esitatud tõendist, täpsustab hageja oma nõuet ja palub mõista vastustajalt hageja kasuks välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 2086,56 eurot (695,52x3=2086,56). Kostja seisukoht

4(5)

töölepingu ülesütlemist töötajat hoiatama ja vastavalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Kostja esitas hagejale 14.08.2014 hoiatuse, milles on viidatud alates 04.08.2014 kehtestatud töökorralduse rikkumisele, ja 15.09.2014 ülesütlemise avalduse, milles on töölepingu lõpetamise alusena viidatud hoiatuses nimetatud rikkumisele. Ülesütlemise põhjendamise mõtteks on, et töötajale oleks teada, miks temaga tööleping lõpetati. Ringkonnakohtu hinnangul on ülesütlemise aluseks olevad asjaolud selged. Seega on kostja nõuetekohaselt hagejat hoiatanud, kuna esitatud ülesütlemise avaldusest tuleb ülesütlemise põhjus välja.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.