Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-57888
Tsiviilasi
AG hagi C OÜ vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.01.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3367,95 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AG apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AG (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja: C OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Koger
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.01.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta AG kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.AG (hageja) esitas C OÜ (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada pooltevahelise 19.02.2014 töölepingu kostjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping alates 01.10.2014; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja (7 tööpäeva) eest 322,95 eurot (bruto); mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus 3045 eurot (bruto); menetluskulud jätta kostja kanda. Töölepingu alusel töötas hageja alates 19.02.2014 kostja juures juristina. Pooled muutsid 04.08.2014 kokkuleppega isikuid, kes pidid andma hagejale tööülesandeid ja kontrollima nende täitmist. Hageja sai 14.08.2014 tagasiulatuvalt kostja käest juristide uue töökorralduse, mille kohaselt hageja pidanuks allkirjastama teise töötaja koostatud dokumente. Hageja sellega ei nõustunud, sest vastavat muudatust töö korralduses pooled kokku ei olnud leppinud. 14.08.2014 sai hageja kostjalt hoiatuse, millest ta ei saanud aru, mis kohustusi ta rikkus. Kostja ütles 15.09.2014 teatisega töölepingu alates 19.09.2014 erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel – hageja arvates on ülesütlemine alusetu, sest ta keeldus õigustatult tööandja korralduse täitmisest; samuti puuduvad ülesütlemisavalduses piisavad põhjendused. Hageja ei soovi töösuhte jätkumist ja taotleb selle lõpetamist kohtus lähtudes 15-päevasest etteteatamise tähtajast; sama tähtajaga arvestades tuleb kostjal hagejale maksta hüvitist ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest ning lõpuks ka hüvitis kolme kuu keskmise töötasu summas töölepingu alusetu ülesütlemise eest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Töölepingu ülesütlemiseks esines TLS § 88 lg 1 p-s 3 ette nähtud alus, sest hageja oli põhjendamatult keeldunud tööülesande täitmisest. Kostja hoiatas hagejat eelnevalt, aga hageja ei lõpetanud töölepingu rikkumist ega asunud kostja korraldusi täitma. Sellises olukorras ei pidanud kostja hagejale töölepingu lõpetamisest pikemalt ette teatama ega pea maksma ka hüvitisi. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 30.01.2015 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude - tuvastada töölepingu kostjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus õiguslikuks aluseks on TLS § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli töösuhe ja kostja edastas hagejale 15.09.2014 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Ülesütlemisavaldus ei sisalda konkreetseid etteheiteid, millist kohustust hageja väidetavalt rikkus, kuid kohtu hinnangul ei mõjuta see TLS § 95 lg 3 tõttu ülesütlemise kehtivust. Vaidlus keskendub küsimustele, kas kostja võis anda korralduse allkirjastada teiste töötajate koostatud dokumente ja kas hageja pidi seda täitma. TLS § 15 lg 2 p 3 kohaselt täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti. Vaidlus on selles, kas kostja kõnealune korraldus oli kooskõlas pooltevahelise töölepinguga. Tervikuna järeldas kohus töölepingu p-s 2 nimetatud tööülesannete sõnastusest, et hageja tööülesannete hulka kuulus kostja klientide esindamine kohtumenetlustes tervikuna, sh menetlusdokumentide koostamine ja esitamine, aga tööandja vastava töökorralduse puhul ka kolleegide ette valmistatud dokumentide kontrollimine, allkirjastamine ja esitamine. Kohus
2(5)
tuvastas hageja ja teise töötaja Facebooki kirjavahetusest (tl 45–50, tõlge tl 51–56), et juba enne 2014. aasta augustikuud oli tavapärane dokumentide vormistamine sel viisil, et need valmistas ette teine töötaja ja allkirjastas hageja. Tunnistaja ütlustest (tl 94) nähtus samasugune varasem töökorraldus. Kohtu hinnangul oli kostja 14. augusti 2014 e-kirjas märgitud ja tunnistaja ütluste järgi alates 4. augustist 2014 kehtinud kord kooskõlas nii pooltevahelise töölepinguga kui ka TLS § 1 lg-st 1 tuleneva põhimõttega, et töö tegemist korraldab tööandja. Kostja korraldused hagejale olid piisavalt selged ja õigeaegsed TLS § 28 lg 2 p 1 tähenduses. Kuna hageja jättis kostja korralduse täitmata, siis rikkus ta sellega TLS § 15 lg 2 p-st 3 tulenevat kohustust ja kostjal oli alus hagejaga sõlmitud tööleping pärast hoiatamist (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 2) üles öelda, mistõttu jättis maakohus nõude ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata. TLS § 107 lg 2 näeb muu hulgas ette, et töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna ülesütlemine ei olnud tühine, jäi rahuldamata ka töölepingu lõpetamise nõue. TLS § 100 lg 5 näeb muu hulgas ette, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, siis on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Eelpool tuvastatud asjaoludel võis kostja töölepingu TLS § 97 lg 3 järgi ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui töötaja keeldub tööandja korralduse täitmisest ega muuda oma seisukohta ka sellekohase hoiatuse saamise järel, siis ei või mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist etteteatamistähtaja lõpuni. Eelkõige ei oleks sel viisil täidetud töölepingu peamine eesmärk, et töötaja teeks tööd tööandja huvides ja tema korraldamisel. Kuna kostja ei pidanud erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, hüvitisnõue etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest rahuldamata. Samuti puudus ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu lõpetamise nõuete rahuldamata jätmisest tulenevalt alus kolme kuu keskmise hüvitise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks (TLS § 109 lg 1 I lause). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määras kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu kohus määras hageja poolt kostjale hüvitatavate kulude summaks null eurot. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja palub tuvastada hageja ja kostja vahel 19.02.2014.a sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel alates 01.10.2014.a, mõista vastustajalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest (7 tööpäeva) 322,95 eurot (bruto) ja mõista vastustajalt hageja kasuks välja hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus 2086,56 eurot (bruto) ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole hoiatuses välja toonud hoiatuses asjaolusid, milles väljendub hageja kohustuste rikkumine. Seega, kuna kostja ei ole hagejat nõuetekohaselt hoiatanud, ei ole täidetud ka TLS § 88 lg 1 p 3 eeldus - ülesütlemisele peab eelnema hoiatus. Kohus on jätnud arvestamata hageja seisukohaga, et hageja pidi pidevalt alatest aprillist kontrollima, allkirjastama ja esitama kohtule menetlusdokumente, mis olid koostatud
3(5)
apellandi kaastöötaja NL poolt ja sellega suurenes hageja töömaht. Hageja jaoks oli see täiendavaks töökoormuseks ja tõi endaga kaasa täiendava vastutuse, mis ei olnud kostja poolt täiendavalt tasustatud. TLS § 17 lg 1 kohaselt tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja poolt teiste töötajate poolt koostatud menetlusdokumentide kontrollimine, allkirjastamine ja esitamine kohtule oleks seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus ei arvestanud vaidluse lahendamisel hageja esitatud kõigi asjaoludega ega kaalunud piisavalt poolte huve. Maakohus ei arvestanud, et kostja poolne töölepingu erakorraline etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemine tõi hagejale raske tagajärje, mis seisnes stabiilse sissetulekuta jäämises ilma riikliku töötuskindlustustoetuse saamise õiguseta. Lähtuvalt kostja poolt keskmise töötasu kohta esitatud tõendist, täpsustab hageja oma nõuet ja palub mõista vastustajalt hageja kasuks välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 2086,56 eurot (695,52x3=2086,56). Kostja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Põhjendamatu on apellandi väide, et tal oli õigus keelduda vaidlusaluste tööülesannete täimisest, kuna need ei olnud selgelt loetletud töölepingus ega polnud eraldi kokkulepitud. Maakohus tuvastas ja põhjendas jälgitavalt, et tööülesannete sõnastusest tervikuna saab järeldada, et hageja tööülesannete hulka kuulus kostja klientide esindamine kohtumenetluses ning hageja oli vaidlusalustest tööülesannetest teadlik ja sellist varasemat (alates aprillist) töökorraldust tunnistab hageja ka oma apellatsioonkaebuses. Ükski eeskiri ega juhend ei saa olla nii täiuslik, et kõikvõimalikud tööga seotud kohustused oleksid lõplikult lahti kirjutatud. Seega on tavapärane, et töötaja peab lisaks kokkulepitud tööülesannetele täitma ka töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Praegusel juhul oli kostja kõnealune korraldus kooskõlas pooltevahelise töölepinguga ning tööandja korralduste eiramine andis aluse töölepingu ülesütlemiseks.
8.Hoiatamise mõte on selles, et rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt peab tööandja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral enne
4(5)
töölepingu ülesütlemist töötajat hoiatama ja vastavalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Kostja esitas hagejale 14.08.2014 hoiatuse, milles on viidatud alates 04.08.2014 kehtestatud töökorralduse rikkumisele, ja 15.09.2014 ülesütlemise avalduse, milles on töölepingu lõpetamise alusena viidatud hoiatuses nimetatud rikkumisele. Ülesütlemise põhjendamise mõtteks on, et töötajale oleks teada, miks temaga tööleping lõpetati. Ringkonnakohtu hinnangul on ülesütlemise aluseks olevad asjaolud selged. Seega on kostja nõuetekohaselt hagejat hoiatanud, kuna esitatud ülesütlemise avaldusest tuleb ülesütlemise põhjus välja.
9.Kostja on etteteatamistähtaja järgimata jätmisel tuginenud TLS § 97 lg-le 3, mis toob välja tingimused, mille puhul ei ole etteteatamistähtaja järgimine töölepingu ülesütlemise eeldusena vajalik. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Erinevaid asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis igal üksikjuhtumil eraldi ning mõjuva põhjuse esinemisel ei pea tööandja töösuhet jätkama. Kostja ei pidanud asjaolusid arvestades erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kuivõrd hageja jätkas hoiatusest hoolimata töölepingu rikkumist. Maakohus arvestas vaidluse lahendamisel hageja esitatud asjaoludega ja on kaalunud toodud asjaolude alusel poolte huve. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 3 järgi kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna tegemist on töövaidlusasjaga, on pooled riigilõivu tasumisest vabastatud. Pooled ei ole reageerinud ringkonnakohtu ettepanekule esitada menetluskulude nimekirja. Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka andmeid lepingulise esindaja kulu kohta, siis ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata ei saa.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.