Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-19-18966 1.1.3 1.1.4

1.1.5

1.1.6

1.1.7

1.1.8

(registriosa nr 716335) parendamiseks tehtud kulutusi. Pooled lepivad kokku, et käesoleva kompromissilepinguga on jagatud kogu poolte ühisvara ning täiendavaid nõudeid pooltel teineteise vastu ei ole. Ixx Mxxxxx vabastab kinnisasja, asukohaga Mxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (registriosa nr xxxxxx) hiljemalt 18.05.2020, andes üle kinnistul asuva elamu ja kõrvalhoonete võtmed Axxx Mxxxxxxxx või tema poolt määratud isikule samaks tähtajaks. Ajavahemikul kompromissilepingu sõlmimisest kuni kinnistu vabastamiseni kohustub Ixx Mxxxxxxsäilitama kinnistut ja kinnistul asuvat elamut elamiskõlbulikus olukorras. Juhul, kui Ixx Mxxxxx ei vabasta Mxxxxxx kinnistut hiljemalt 18.05.2020, tasub ta Axxx Mxxxxxxxe leppetrahvi 10 eurot päevas iga väljakolimisega viivitatud päeva eest. Axxx Mxxxxx vormistab sõiduki HYUNDAI SANTA FE, registreerimismärk xxxxxx, VIN kood: KMHSC81VP4U701500, omanikuvahetuse ja registreerib sõiduki Ixx Mxxxxxx nimele 3 päeva jooksul alates kohtulahendi tegemise päevast. Ixx Mxxxxxxx ei ole pärast lepingu punktis 1.1.2. hüvitise saamist enam Axxx Mxxxxxx vastu nõudeid seoses ühisvara jagamisega või muul alusel (alusetu rikastumise nõue või kulutuste hüvitamise nõue vm) ja ta loobub nendest. Axxx Mxxxxxxx ei ole xxx Mxxxxxx vastu enam nõudeid, kui Ixx Mxxxxx on kõik kompormissis kokkulepitud kohustused nõuetekohaselt täitnud.

Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-18966 menetlus AxxxxMxxxxxx hagi Ixx Mxxxxxx vastu ühisvara jagamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

2-19-18966 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 5 päevale. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega saab käesolevale määrusele esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu 200 euro tagastamist hageja arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõuete esitamise eest riigilõivu tasunud kokku 400 eurot, s.o 100 eurot abielu lahutamise nõude ning 300 eurot ühisvara jagamise nõude eest. Kohus lahendas abielu lahutamise nõude eraldi osaotsusega ning määras otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse abielu lahutamise nõudega tekkinud menetluskulude osas ja jättis nimetatud kulu hageja kanda vastavalt TsMS § 164 lg 1. Seega pole riigilõiv 100 eurot hõlmatud kompromissiga ning seda ei ole võimalik pooles ulatuses tagasi taotleda. Riigilõivu pooles ulatuses tagastamist saab hageja taotleda ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivu 300 euro osas. Kuna kohus kinnitab ühisvara jagamise nõude osas kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 150 eurot tagastada hagejale. /allkirjastatud digitaalselt/

2-19-18966 Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.