Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Piret Randmaa
Otsuse avalikult teatavaks
07.05.2020.a. avaliku e-toimiku kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-20851
Tsiviilasi
X X hagi X X vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2628 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X X (isikukood xxx; aadress xxx) Hageja seaduslik esindaja: X X (isikukood xxx; aadress xxx) Hageja lepinguline esindaja: Angela Jürgenson; e-post: [email protected]) Kostja: X X (isikukood xxx; aadress xxx; e-post: xxx) Kirjalik menetlus
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista X Xlt elatis X X ülalpidamiseks perioodi 01.12.2019 – 29.12.2019 eest 252 eurot ja alates 01.02.2020 kuni X X täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on X X kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma X X arvelduskontole nr X iga jooksva kuu 1. kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse millise perioodi eest elatist makstakse.
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.X X ja X X abielust sündis 28.11.2011 X X.
2.Laps elab alates vanemate lahku kolimisest 2019. septembris koos emaga.
3.X X on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist pärast vanemate lahku kolimist järgmiselt: 16.09.2019 50 eurot; 10.10.2019 oktoobri kuu eest 300 eurot; 29.10.2019 novembri kuu eest 300 eurot ja 13.01.2020 jaanuari kuu eest 292 eurot.
4.Hageja esitas 30.12.2019 kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras, s.o mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning palus välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt 1.12.-29.12.2019 eest summas 252 eurot, sest kostja elatist detsembrikuus ei maksnud.
5.Hageja ülalpidamiskulud koosnevad tema sõnul järgnevast: eluasemekulust 171 €, toidukulust 160 €, sidekulust 10 €, kulust tervishoiule 30 €, hügieenikulust 15 €, kulutustest koolikohustuse täitmisele 58 €, riietele ja jalanõudele 60 €, sõprade sünnipäevadele 30 €, meelelahutusele (kohvikud, lastetoad, teater) 30 €, majapidamistarvetele 15 € ning kunstiringile 12 € ja moodustavad kokku igakuiselt 591 eurot.
6.Hagiavalduses märgitu kohaselt on hagi esitamise aluseks asjaolu, et kostja jättis 2019 detsembris elatise hageja ülalpidamiseks maksmata.
7.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalse tõendina oma sünnitõendi. Kostja vastuväited ja põhjendused.
8.Kostja väidetel pole ta keeldunud kunagi oma lapsele elatist maksmast ning ongi seda teinud alates hageja emaga lahku minekust järgmiselt: septembrist kuni detsembrini maksis ta igakuiselt 415 €, 16.09.2019 50 €, 10.10.2019 300 €, 29.10.2019 300 € ja 13.01.2019 292 €.
Lk 2 (5)
9.Detsembrikuu elatis jäi kostjal aga tasumata seetõttu, et siis olid tema kulud suured, kuna kostjal ja hageja emal on ühiselt soetatud korteriomand, mille igakuine laenumakse on 565 €, hageja seaduslik esindaja ei ole aga tasunud alates septembrist 2019.a nimetatud korteri kõrvalkulude eest ja detsembris ei osalenud ta ka laenumaksete tasumises, mis põhjustaski kostja jaoks raske majandusliku olukorra.
10.Jooksvat elatist on kostja nõus maksma pooles Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammääras.
11.Kuna kostja on eelnevalt tasunud elatist suuremas summas kui 270 €, siis palub kostja teha 132 € osas tasaarvestuse.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: filtreeritud väljavõtted oma SEB Panga kontodelt X Xle üle kantud elatise kohta, X X poolt SEB Pangaga sõlmitud laenulepingu alusel tagastatud laenumaksete ja makstud intresside kohta ja X AS poolt kostjale makstud töötasu kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja nende arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
14.Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Kuna kostja hageja väidetavatele kuludele vastuväiteid esitanud ei ole, lähtub kohus elatise suuruse kindlaks määramisel hageja poolt märgitud ülalpidamiskulude suurusest.
15.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), ning üksnes mõjuva põhjusel olemasolu korral võib isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist
Lk 3 (5)
2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). PKS § 100 lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
16.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust nii tsiviilasja kohtu menetlusse võtmise määruses kui ka kohtu korraldaval istungil.
17.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus.
18.Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -
kostja on hageja isa;
-
hageja elab ema juures;
kostja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist pärast vanemate lahku kolimist, välja arvatud 2019. aasta detsembris, mil kostja jättis elatise maksmata. Eeltoodut tõendab ka kostja pangakonto filtreeritud pangakonto väljavõte (t/l 16). Nimetatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja oli jätnud hagi esitamise ajaks tasumata hagejale detsembrikuu elatise, millest tulenevalt oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning juhindudes PkS §-st 108 on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2019 - 29.12.2019 eest. Kuna elatise miinimumsuuruseks oli 2019.a. 270 eurot kuus, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis eelpool nimetaud perioodi eest summas 252 eurot nagu hageja seda teha on palunud.
19.Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et ülalpidamise nõuet VÕS § 200 lg 1 p 1 tasaarvestada ei saa, pealegi ei ole seda millegagi tasaarvestada, sest hagejaks on käesolevas asjas ju alaealine laps. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kostja vastuväited sellest, et tal oli 2019 detsembris majanduslikult raske, kuna hageja ema ei tasunud laenumakseid ega korteriomandi kõrvalkulusid. Hageja kui alaealine laps vanemate varaliste suhete eest ei vastuta.
20.Arvestades aga asjaoluga, et kostja on osaliselt hagi õigeks võtnud ning tunnistab hageja nõuet elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täiselaiseks saamiseni, kuid kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte tõendab, et kostja on maksnud elatist 2020 jaanuarikuu eest 292 eurot, mis ongi käesoleval aastal kehtiv elatise miinimummäär, tuleb
Lk 4 (5)
hageja hagi selles osas rahuldada hagi osalisel õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega, kuid jooksev elatis tuleb kostjalt välja mõista alates 01.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
21.Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu 1. kuupäevaks, nagu hageja seda soovinud on, lapse seadusliku esindaja X X arvelduskontole nr X märkides maksekorralduse selgitusse millise perioodi eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
22.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestatu kohaselt kannab menetluskulud hagimenetluses pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, kuid hageja teatas kohtule, et tal menetluskulud puuduvad, jätab kohus kohtuotsusega menetluskulud kostja kanda, kuid ei mõista neid kostjalt hageja kasuks välja. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Tsiviilasja hinna määramine.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul hagihinnaks 2628 eurot (9 x 292). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.