Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

seonduvad kulud. Kogu huviharidusega seonduva korraldab ema ainuisikuliselt ja isaga huvihariduse ja maksumuse osa ei aruta ja infot ei avalda, seega isal info puudub ja tõendamiskoormis lasub ümberpööratult laste emal, kelle valduses on vastav informatsioon. Olulist tähtsust omab asjaolu, et varem (st elatise kompromissi tegemise ajal) ei olnud laste isal ja lastel kindlat suhtluskorda. Suhtluskord oli kaootiline ja koosveedetud aeg oli kalendrikuu lõikes varieeruv. Nüüdseks on kujunenud välja enam-vähem kindel suhtluskord, millest tulenevalt viibivad lapsed isaga ca 8-9 päeva kuus sõltuvalt aastast. Laste isa kannab sel ajal laste kulusid vahetult ja tagab lastele vajaliku. Võrreldes ajaga, mil vanemad sõlmisid kompromissi elatise tasumises, on kohtupraktika oluliselt muutunud. Elatise asjade lahendamisel võtab kohus arvesse konkreetseid asjaolusid. Enam ei määrata elatist kindlaks üksnes selle järgi, et seadus näeb ette ülalpidamiskohustuse Vabariigis kehtestatud miinimummääras. Kohus hindab lisaks seadusele vanemate reaalseid kulusid, sissetulekut, koosveedetud aega, toetusi jms. Praegune elatis on selgelt suurem, kui on laste tegelikud vajadused. Elatise väljamõistmisel tuleb hinnata vanemate majanduslikku olukorda ja võimalusi. Laste ema sissetulek on varasemaga võrreldes paranenud. Seda on oluline hinnata arvestades asjaolu, et isa peab lapsi ülal vahetult, tasub neile elatist ja seejuures peab ülal pidama ka ennast. Lisaks vähenevad laste ema kulud ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorrajärgselt koos isaga. Ema leibkond on nüüd 3 liikme asemel elukaaslase võrra muutunud 4-liikmeliseks. Laste isa ei ole kindel, et tema poolt kantav elatis kuulub täies ulatuses laste vajaduste katmisteks, vaid pigem kasutatakse seda teistel eesmärkidel. Lisaks ülaltoodule, võib laste isa poolt kummalegi lapsele igakuiselt makstav lisa 25 eurot (kokku 50 euro) olla kaetud riigitoetusega (60 eurot igale lapsele, kokku 120 eurot, uuel aastal juba 130 eurot), mis laekub laste ema kontole. Arvesse tuleb võtta ka mastaabisäästu, sest mõlemad lapsed on poisid ning nende vanusevahe on 3 aastat. Kehtiva kohtumääruse täitmine on laste isale ebamõistlikult koormav ning seab laste isa ebavõrdsesse olukorra võrreldes teise vanemaga, millega alusetult rikutakse võrdse kohtlemise ning vanemate võrdsuse põhimõtet ning selliselt kahjustub isa võimalus lastega aega veetes nende peale kulutada ja neile meelelahutust pakkuda, mis xxxx paraku on peamiselt tasuline ja kulukas, samuti reisimise võimalus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista hagejalt T T ülalpidamiseks välja igakuine elatis 74% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval E E arveldusarvele alates 08.01.2019 kuni kostja T T täisealiseks saamiseni ning mõista A T ülalpidamiseks välja igakuine elatis 74% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval E E arveldusarvele alates 08.01.2019 kuni T T täisealiseks saamiseni. Kostjate vastus Kostja leidsid oma vastuses, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjad märgivad, et mastaabisääst esines juba kompromissi sõlmimise lahendi ajal; riiklikke peretoetusi maksti juba kompromissi sõlmimise lahendi ajal; ema majanduslik olukord ei ole muutunud võrreldes

kompromissi sõlmimise lahendi ajaga; kompromissi saavutamiseks loobus ema laste vanemate kooselust tekkinud rahaliste nõuete esitamisest pärast elatises kompromissi saavutamist ja laste ema loobus tagasiulatuva elatise nõudest ning tagasiulatuva elatise nõudest; isa ülalpidamiskoormus ei ole muutunud, ta ei kanna täiendavaid kulusid ega veeda rohkem lastega koos aega võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga. Kostjad märgivad, et kompromissi sõlmimise asjaolud ei ole isegi vähesel määral muutunud kulude vähendamise suunas, veel vähem oluliselt, ning hageja ei ole väidetavaid muutusi ka usutavalt välja toonud ega tõenditega põhistanud. Kostjad leiavad, et hageja majanduslik seis on väga hea ja aja jooksul veelgi paranenud, tal on tema ainuomandisse kuuluv elamispind (leibkonnas 4 liiget, lisaks 6 päeva kuus ka kostjad, kokku 6 inimest), kodu laenukohustus igakuiselt ei ületa 250 eurot, lisaks elab hageja pillavat eluviisi, sõidab uue maasturiga, reisib vähemalt 4-5 korda aastas ning tal on regulaarne sissetulek (mitu tööandjat) - töötasu ning tööandjatega sõlmitud kokkulepete näol (kütuse kompensatsioon, auto liisigu hüvitamine jms, mis ei ole sõlmitud töölepinguna) ning ta omab ka isiklikku ettevõtet, millel on majandusaastate aruannete kohaselt arvestatav müügitulu. On eluliselt usutav ja prognoositav, et hageja töötasu määr on regulaarselt tõusnud. Kinnistusraamatu kannete kohaselt on hageja varanduslik seis samuti vahepealsel ajal paranenud, ta on omandanud täiendava kinnisvara Xxxx. Seega hageja majanduslik seisund võimaldab tal jätkuvalt tasuda elatist kompromissiga kinnitatud määras ning katta ka enda kulud ilma, et see kahjustaks tema võimet ennast samataoliselt elatada. Laste ema töötab endiselt avalikus sektoris samal positsioonil, seega töötasu on muutunud minimaalselt, kuid siinjuures tuleb ka arvestada elukalliduse tõusu ning ka laste vajaduste suurenemist. Laste emale on lisandunud igakuise kohustusena autoliising ca 300 eurot kuus. Ülalpidamiskohustus kostjatele on laste ema poolt kohaselt täidetud. Samuti on kostjatel lisandunud uusi kulusid. Kostjal I on diagnoositud xxxx ning tugev allergia, mistõttu ta vajab igapäevaselt xxxxrohtu, ninaspreid ning sageli allergiarohte. Sellest tulenevalt on ta ka tihti nohune ja kurk valutab, mistõttu kulub seetõttu ka rohkem raha ravimitele. Kostjal II on samuti diagnoositud allergia, mistõttu vajab ta igapäevaselt ninaspreid ja sesoonselt allergiarohtusid. Kostjal II algab tõenäoliselt lähiajal breketravi, mille maksumus on ca 4000 eurot. Kostjal II on praegu hambumust ravivad kaped, mida vahetatakse juunis. Ühe kape maksumus koos visiidiga on ca 140 eur. Samasugune kaperavi on tehtud ka kostjale I. Need kulud kannab kostjate ema ja ei ole palunud hagejalt täiendavaid kulusid katta. Kahe poisi olemasolu kostjate näol ei ole tänaseks hetkeks muutunud asjaoluks või põhjuseks senise kompromissi muutmisel. Mastaabisääst on pigem vähenenud võrreldes ajaga, kui nad olid väiksed, kuna poisid on üsna ühte kasvu ning vanuse kasvades kulub neil rohkem riideid. Jalatsite numbrid on põhimõtteliselt samad, laste jalanumber kasvab üsna kiiresti ning kuna mõlemad on sportlikud ja aktiivsed, kulub jalatseid ja riideid senisest oluliselt rohkem – lapsed kannavad need lihtsalt paari kuuga juba läbi. Hooajalised jalatsid ei ole väiksemale lapsele enam järgmisel talvel parajad või on suurema lapse poolt läbi kantud. Seega laste jalanõud, kindad, teksad, kooliriided ei ole üldjuhul enam korduvkasutuses. Lapsed käivad erinevates koolides ja neil on erinevad koolivormide elemendid. Näiteks üks pidulik triiksärk maksab 26 eurot, kostja I koolikampsun 40 eurot, lisaks on mõlemal lipsud, igapäevased pluusid. Kooli on vaja muretseda igal sügisel ka koolitarbed, eraldi spordiriided, jalatsid kehalise kasvatuse tunniks ja õues olemiseks, mida 2016. sügisel oli vaja vaid ühele. Kooliskäimisega on kaasnenud ka muud kulud – klassiraha,

koolitarbed, üritused - ekskursioonid, sünnipäevade kulud (üks kink sõbrale ca 15 eurot), taskuraha, mida lasteaias käivatel lastel ei ole. Kostja II käis ka 2017/2018 eelkoolis, mille aasta tasu oli 400 eurot. Isa neid kulusid ei tasu ja ei anna laste sõnul ka regulaarselt taskuraha. Kui lapsed on isa juures, on sünnipäevade kingituse raha ema poolt kaasa antud või pangakontole tasutud. Laste huviringid ja trennid on kallinenud võrreldes 2016.a, kui treeningute kuutasu oli ca 45 eurot. Sel õppeaastal on kostja I treeningute kuutasu ca 60 eurot ja kostja II treeningud ja huviringid ca 75 eurot. Lapsed käisid 2018. aasta juunis eraldi veel ka ujumiskursustel. On lisandunud laagrid, näiteks robootika laager ühele lapsele 4 päevaks on ca 100 eurot, linnalaager ööbimiseta ühele lapsele 75-100 eurot. Laagrites käivad mõlemad lapsed ca 2-3 korda aastas. Neid kulusid 2016 ei olnud. Ka on lapsed käinud reisimas soojal maal igal aastal vähemalt ühel korral koos emaga, mis on laste arengu ja tervise huvides. Ka käesoleval aastal sõidavad lapsed emaga reisile nädalaks. Laste ema ei ole palunud hagejalt täiendavate kulude katmisel abi. Ka ei ole tõsiseltvõetav, et muutunud asjaoluks on riigipoolse lastetoetuse maksmine, see on olemas olnud alates laste sünnist ja sellele on tuginenud hageja juba tsiviilasjas, milles pooled kompromissi sõlmisid. Hageja ei ole usutavalt tõendanud esitatud väidet, et kostjate vajadused oleks vähenenud või isaga koosviibimise aeg oleks alates 2016.a. suurenenud, pigem on see vastupidi. Juba 2016. a elatise lahendamise tsiviilasjas 2-16-15191 esitas laste isa kohtule oma vastuses teabe, et lapsed on temaga koos üle 12 päeva kuus. Ka tsiviilasja 2-16-15191 toimunud istungil 2016 on laste isa väitnud, et kostjad on igakuiselt 1/3 ajast temaga. Laste isa viitab ka 2017 ja 2018 suhtluskorra lahendamise tsiviilasjas 2-17-15738 kohtule esitatud vastuses, et kuni kohtu poolt EÕK raames ajutise suhtluskorra kehtestamiseni on lapsed olnud temaga lausa 12 päeva kuus. Kompromiss elatise küsimuses on poolte vahel sõlmitud üks aasta varem, s.o oktoobris 2016, seega olid sel perioodil ju lapsed isaga tema sõnul 10-12 päeva kuus. Suhtluskord kinnitati kompromissiga toimunud istungil 14.02.2018 tsiviilasjas 2-17-15738, nagu elatiski 2016.a. Seega oli suhtluskorra selliselt kinnitamine laste isa enda soov, mitte üle jõu käiv kohustus. On selge, et lastega koos olles antakse neile vahetut ülalpidamist. Pooled on kokku leppinud lisaks lastega koos olles kaasnevate kulude kandmises ja elatise rahalises makses, seega on vanemad teistsuguses elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud juba kompromissi sõlmimisel. Pärast suhtluskorra kinnitamist 2018 veebruaris ja 2020 esitatud avalduse kohaselt on see aeg veelgi vähenenud, s.o ca 6 päeva kuus s.o üle nädala on lapsed isa juures neljapäeva õhtust ca kell 19 pühapäeva õhtuni ca kell 19, s.o iga kord 3 ööpäeva 24 tunni arvestuses. Kohtu põhjendused

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

120 eurot, kulutusest transpordile 50 eurot, trennile 35 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, lasteaiale 80 eurot ning riietele ja jalanõudele 40 eurot. Hageja on vastuses hagiavaldusele toonud välja järgmised asjaolud: vanematel on kokkulepe elatise tasaarvelduse kohta eluasemekulude osas; lapsed on viibinud isaga 12 päeva kuus; isa kannab laste kulutusi, kui lapsed viibivad temaga; lapse emale makstakse lastetoetust ning tal on õigus nende arvelt saada tulumaksutagastust. 17.11.2016 toimunud kohtuistungil on hageja täpsustanud, et lapsed on tema juures 1/3 kuust. Nimetatud istungil on pooled jõudnud ka kokkuleppele elatise tasumise osas ning sõlminud kompromissi, mille kohaselt alates 2017 aastast tuli hagejal tasuda mõlemale kostjale elatist miinimummääras, millele lisandub 25 eurot. Kohus selgitab, et 2017 aastal oli elatise miinimummääraks 235 eurot. Seega tuli algselt tasuda hagejal mõlemale kostjale 260 eurot (235 + 25). Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis saab kohus eeldada, et hageja oli kompromissi sõlmimise ajal ka majanduslikult suuteline elatist nimetatud summas kostjatele tasuma ning kokkulepitud summa oli ka kostjatele ülalpidamiseks piisav.

vanema juures. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kohtu hinnangul ei ole aga käesoleval juhul tõendamist leidnud, et kostjate viibimine hageja juures oleks võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt muutunud. Tsiviilasjas 2-16-15191 esitatud vastuses on hageja märkinud, et lapsed viibivad tema juures 12 päeva kuus ning kohtuistungil täpsustanud, et see aeg on 1/3 kuust. Samuti on hageja viidatud tsiviilasjas välja toonud, et ta kannab kostjate kulusid sel ajal, kui nad tema juures viibivad. Seega ei ole laste viibimine isa juures teatud päevad kuus ning lastele eelduslikult ka kulude tegemine uueks asjaoluks, mille alusel saaks elatist vähendada. Arvestades tsiviilasjas 2-16-15191 ning käesolevas tsiviilasjas väljatoodut, on see aeg pigem isegi vähenenud mõne päeva võrra. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et võrreldes 2016 aastaga oleksid tema kulud lastele oluliselt suurenenud ning et need oleksid oluliselt suuremad kui laste emal. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja kannaks laste püsikulusid. Esitatud ei ole ka tõendeid muude väidetavalt suurenenud kulude kandmise kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi pärast kompromissi kinnitamist on poolte vahel kindlaks määratud ka suhtluskord (s.o 14.02.2018 tsiviilasi nr 2-17-15728), siis ei ole ka pärast seda muutunud laste viibimine isa juures oluliselt. Hageja on ise kinnitanud, et ka enne suhtluskorra kindlaksmääramist on lapsed tema juures viibinud ja ta on nende kulusid kandnud sel ajal.

esitanud. Seega on usutav, et ka kulu ravimitele ja tervisele on suurenenud võrreldes 2016 aastaga. Hageja ei ole menetluses esitanud tõendeid, et kostjate igakuised kulud oleksid võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt vähenenud. Tuginedes kostjate selgitustele ning arvestades kostjate vanusega on kohtu hinnangul usutav, et kostjate igakuised kulud vastavad vähemalt miinimumsummale ega ole vähenenud. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Asjaolu, et kostjate pere on käesoleval ajal 4-liikmeline ei vähenda samuti oluliselt kostjate igakuiseid kulusid. Kohus märgib, et laste ema uuel elukaaslasel puudub seadusest tulenev kohustus kostjaid ülal pidada. Samas ei ole kostjad esitanud tõendeid, et nende kulud käesoleval ajal oleksid miinimummäärast suuremad. Kohus loeb seega, et kostjate igakuised kulud vastavad käesoleval ajal miinimumsuurusele. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et nende kulud oleksid miinimumist suuremad, siis on käesoleval juhul põhjendatud vähendada elatist 25 euro võrra.

peab vajalikuks ka märkida, et PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Seega ei ole kohtu hinnangul alust täiendavalt elatise suurust mastaabisäästu ning lastetoetuse arvel vähendada.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida hageja on menetluse käigus kostjatele tasunud. Seega, juhul kui hageja poolt on kohtumenetluse kestel kostjatele makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.