Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-116905

2-19-116905 vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. Seega on praeguses asjas põhjendatud kostjalt välja mõista elatis (kompromissi korral) alates 16.06.2019 hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni (08.05.2021) summas, mis vastab perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määrale, millest on maha arvestatud pool Eesti Vabariigi tasutavast lapsetoetusest. (seadusjärgne miinimum 270 eurot miinus pool lapsetoetusest, so 30 eurot). Hageja ema igakuine sissetulek kokku 958,36 eurot, millest töötasu 750 eurot, peretoetus summas 158,36 eurot. Hageja emal on lisaks ka teine alaealine laps. 30.03.2020 vastuses hageja ei nõustu kostja 11.02.2020 seisukohaga, et esineb kostjalt hageja kasuks väljamõistva elatise summa vähendamise alus. Kostja perekonnas on 4 alaealist last. Alates 1.juulist 2017 saavad kostja ja kostja nelja lapse ema riigi poolt lasterikka pere toetust igakuiselt summas 300 eurot ja täiendavalt ka esimese kahe lapse eest lapsetoetust iga lapse eest summas 60 eurot kuus ja kolmanda ja neljanda lapse eest 100 eurot iga lapse eest, mis kokku teeb igakuiselt 620 eurot. Lasterikka pere toetuse mõte on aidata katta lastega seotud igapäevaseid väljaminekuid. Kostja sissetulek kokku on 2016 eurot kuus, millest 1396 eurot (neto) + 620 eurot (riigipoolsed toetused lastele), siia lisandub ka seni tuvastamata jäänud kostja laste ema sissetulek. St, et kostja leibkonna igakuine sissetulek kokku on ca 3000 eurot. Seega on alust arvata, et kostja väide, et kostja sissetulek ei võimalda igale lapsele kulutada 270 eurot kuus ehk 1350 (5x270) eurot, on väär. On kostja otsus mitu last ta soovib, aga ta on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, et säilitada kõikidele oma lastele vajalik elustandard. Vaidlus puudub selle üle, et kostja pere on kokkuhoidlik, vaidlus on selles, et esmaseks lapsest eraldi elava vanema kohustuseks on tagada lapsele vajalik elustandard, selliselt, et ka sellel lapsel oleks võimalus igal aastal käia reisil. Hageja elulaadi võimaldavad lisaks emale ka hageja kasuisa ja hageja vanaema, kes ei pea seda tegema. Kostja on juba oma lapsest eraldi elava vanema kohustuste mittetäitmise tõttu lapse arvel alusetult rikastunud ja teeb seda ka edaspidi. Hageja ema ja tema abikaasa varasuhteks on varalahusus, elamu ja sõiduk kuuluvad hageja kasuisale. Hageja seadusliku esindaja ja tema pere igakuised kulutused (v.a hageja kulud): elektrikulud 100 eurot; vesi-kanalisatsioonikulud keskmiselt 53 eurot; auto kulud keskmiselt 300 eurot; telefon, internet, tv 70 eurot; prügivedu 5 eurot; kodulaen 220 eurot; kulud toidule 380 eurot; kulud riietusele 100 eurot; kulud hügieenile 30 eurot; majapidamistarbed 20 eurot; muud kulud 50 eurot. Kostja elamukompleks koosneb kahest eraldiseisvast eluhoonest, millest teisel korrusel võib elada või elab kostja surnud isa elukaaslane. Olukord, kus hoone teisel korrusel (eraldi elamispinnal) elav isik ei ole kostja lähisugulane, keda ta peab või ta on kohustatud ülal pidada, ei maksa oma elamise eest raha, ei ole eluliselt usutav. Antud asjaolu ei oma käesolevas asjas tähtsust ega pole tõendamise väärt. Kostja perel on kaks mootorsõidukit. Kostjale kuluvad kaks kinnisasja. Antud asjaoluga on tõendatud, et kostja eksitab kohut ning esitab kohtule valed andmed oma tegelikku majandusliku seisundi kohta. 30.03.2020 menetlusdokumendis hageja jääb oma seniste kirjalike seisukohtade ja hagiavalduse nõuete juurde. Käesoleva asja menetluses on tõendatud ja põhjendatud hageja elulaad ja tema vajadus elatise saamiseks seadusega sätestatud ulatuses. Hageja tõenditega on ümber lükatud kostja väited, et kostja sissetulek ei võimalda igale lapsele kulutada 270 eurot kuus ehk 1350 (5x270) eurot. On tõendatud, et kostja sissetulek kokku on 2016 eurot kuus ja et kostja eksitab kohut ning esitab kohtule valed andmed oma tegelikku majandusliku seisundi kohta eesmärgil vältida hagiavalduses nõutud elatise summa tasumist seadusega sätestatud ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 16.06.2019 elatise igakuiselt summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni (08.05.2021). Alternatiivselt ehk võimaliku kompromissi korral, välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks alates 16.06.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määrale, millest on maha arvestatud pool Eesti Vabariigi tasutavast lapsetoetusest (seadusjärgne miinimum 270 eurot miinus pool lapsetoetusest, so 30 eurot). Kostja vastus ja seisukohad

2-19-116905 Vastuses hagile kostja vaidleb hagile vastu ja teeb ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja maksab alates hagiavalduse esitamisest hagejale igakuiselt elatist 190 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohustuse täitmisel võetakse arvesse enne kompromissi kinnitamist kostja poolt tasutud maksed. Kompromissiga mittenõustumisel palub kostja rahuldada hagiavaldus osaliselt, määrates kostja poolt hagejale igakuiselt makstavaks elatiseks 190 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni. Kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust hagiavaldusele eelnevalt ning ka edaspidi ja tõendab väidet arvelduskonto väljavõttega hageja emale tehtud maksete kohta. Kuni 2019 juunini maksis kostja hageja ema arvelduskontole 150 eurot ja lisaks 40 eurot otse hagejale temaga kohtudes. Alates 2019 juulist maksab kostja hageja ema arvelduskontole elatiseks 190 eurot, mida peab oma kulutusi, teisi ülalpeetavaid ja hageja vältimatuid vajadusi arvestades mõistlikuks, võimalikuks ja ka õiglaseks. Hageja seaduslik esindaja pole põhjendanud, miks on tema sissetulek kõigest 308 eurot ja milline asjaolu takistab tal niivõrd madala töötasu juures teenida näiteks lisasissetulekut. Kostjale teada olevalt töötab hageja seaduslik esindaja täistööajaga. Hageja seaduslikule esindajale võib kuuluda ka ühisvarana elamu, milles elatakse. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ülalpidamisele kulub 555 eurot kuus. Kostja ei nõustu kõikide hagiavalduses märgitud hageja kuludega ja ka nende suurusetega. Eluasemekulude suurusega 100 eurot hageja kohta kostja ei nõustu, sest hageja elab hageja ema abikaasale kuluvas majas, neljaliikmelises peres, seega igakuised püsikulud hageja kohta on maksimaalselt ilmselt 50 eurot kuus. Toidukulu suurusega 150 eurot kuus kostja nõustub. Hageja ei pea kasutama ja tal ka puudub vajadus kasutada tasulist transporti. Mõistlik sidekulu suurus on 8 eurot kuus. Tervishoiukulu põhjendatud suurus hagejale on 10 eurot ja hügieenitarvetele 15 eurot kuus. Koolikohustuse täitmise kulude mõistlik igakuine suurus on kuni 10 eurot kuus. Kostja nõustub hageja igakuise kulutusega riietele ja jalatsitele 50 euro ulatuses ja trennikuluga 45 eurot. Kostja peab hageja põhjendatud, vajalikuks ja vältimatuks igakuiseks kuluks 360 eurot. Seega on hageja igakuised vältimatud kulutused hagiavaldusse märgitust väiksemad ning olukorras, kus hageja vajadused on oluliselt madalamad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, pole õigustatud kostja kohustamine tasuma hagejale elatist vähemalt pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja igakuiseks sissetulekuks on töötasu, keskmiselt 1396 eurot (neto). Kostja kasutab tema käsutada olevaid rahalisi vahendeid enda ja kõikide oma laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostjale kuulub kaks kinnisasja, millelt kostja ei saa tulu, kuivõrd ühes elab koos oma perega ja teises korteris Tabasalus, mille päris kostja koos oma poolõega 10.03.2019 surnud isast, elab siiani isa pensionärist elukaaslane, kes on ka ühtlasi poolõe ema, kellel poleks teist elukohta ja kellelt ei saa nõuda üüri tasumist. Kostja perele kuulub 1965.a ehitatud 3-toaline puuküttega elamu, millel puudub suure lisakulutuse tõttu vajalik liitumine ühiskanalisatsiooniga ja millega on võimalik liituda käesoleva aasta lõpuni. Kostjaga koos elavatel alaealistel lastel puuduvad ka oma toad, seega ilmselgelt on hageja ja kostja teiste alaealiste ülalpeetavate elamistingimused võrreldamatud. Kostjal on mõjuv põhjus vähendamaks hagejale maksta tulevat elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostjal on lisaks hagejale veel neli alaealist last. Hagejale PKS § 101 lg 1 sätestatud määras elatise maksmisel jäävad kostja teised alaealised lapsed kehvemasse seisu, sest nende vältimatute kulude tasumiseks ei piisa kostjal rahalisi vahendeid. Kostja palub, et kohus arvestaks elatise kohtuasja lahendamisel ka riikliku peretoetuse maksmisega hageja seaduslikule esindajale. Hagiavalduses ei ole välja toodud ega elatise nõudmisel ka arvestatud, et hageja emale laekuva peretoetuse (60 eurot) arvelt on võimalik kanda hageja ülalpidamiskulusid. Lapsetoetust arvestades on põhjendatud elatise vähendamine alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära. Peretoetuse arvelt on võimalik kanda hageja ülalpidamiskulusid, mille tulemusel on vanema enda rahaline panus hageja vajaduste katmise osas väiksem. Antud juhul saaksid hageja igapäevased vajadused rahuldatud ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel. 28.10.2020 esitas kostja tõendid, mille kohaselt on kostja sissetulekuks töötasu xxx-st ja vähene tulu temale kuuluvast ettevõttest X OÜ.

2-19-116905 11.02.2020 menetlusdokumendi kohaselt, kostjal ja tema abikaasal puudub väärtpaberikonto. Kostja ja teiste laste ema ehk tema abikaasa ühisvaraks on kinnisasi, kus pere elab (x) ja laenuga soetatud 2011.a sõiduauto registrimärgiga X. Kostja kinnitab, et temale ei laeku rohkem sissetulekuid, kui ta on kohtule avaldanud. Kostja jaoks ei ole probleem elatise mitte maksmises, vaid selle suuruses ja kostjal pole võimalik kulutada igale lapsele 5x270 ehk 1350 eurot. Kui kostja teiste laste kasvatamiseks jääb oluliselt vähem vahendeid, tekib laste ebavõrdne kohtlemine. Seevastu hageja ema sissetulek on hagiavalduse esitamisest alates kasvanud pea kolmekordseks, mis lubab järeldada, et hageja seaduslik esindaja püüdis oma sissetulekut näidata väiksemana ja luua endast kehvalt toimetuleva isiku pilti. Hageja ema ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskonto väljavõtet, millelt nähtuks tema tegelik sissetulek, sest töölepingu järgselt maksab tööandja lisaks põhipalgale ka lisatasu. Hageja on esitanud kohtule fotod kostja perekonna reisidest, mis pärinevad alates 2014.a. Kostja selgitab, et on teinud perega autoga nn säästureise, kuid lisab esitatud piltide taustaks, et lisaks aastatetaguse ajale pole tegemist glamuursete ja kallite väljasõitude ega lennureisidega. Kostja pere on väga kokkuhoidev ja reisida võimaldab tulumaksu tagastus, millega on võimalik ette planeerides teostada säästureis autoga, mis kõigile meeldib. Suvisel ajal pole lastel ka trenne ja lasteaiatasusid, mis võimaldab kulutada muudele tegevustele. Täiendavalt toetab omapoolselt olulises ulatuses ka kostja abikaasa ema. Tulumaksu saab tagasi ka hageja ema ja temalgi on võimalus seeläbi reisida ning hageja vajadusi rahuldada. Hageja ema elulaad võimaldab kostjale teadaolevalt käia igakuiselt spaades, pidudel ning lisaks ka kulukatel puhkusereisidel Indias, Tais ja Egiptuses. Kostja on nõus hagejaga, et miinimumpalk ei seostu lapse vajadustega ja seetõttu esitaski juba oma varasemas vastuses ka vastavad vastuväited teatud hageja kulude kohta, mis ei vasta ilmselt tegelikkusele. Hageja seaduslik esindaja ei ole vaidlustatud kulude (eluasemekulud, transpordikulu, sidekulu, tervishoiu- ja hügieenikulud, koolikohustus, riiete ja jalatsite kulu) kohta mingeid omapoolseid tõendeid siiani esitanud. Kostja suures peres tuleb reaalses elus paraku ka vajalikud kulutused tihti edasi lükata ja teha need alles võimaluse tekkides. 30.03.2020 menetlusdokumendis kostja palub kohtul arvestada tema poolt menetluses varasemalt esitatud seisukohti, mõjuvaid põhjuseid ning ka asjaolu, et tema abikaasa sissetulek on tema omast oluliselt madalam. Kostja palub hageja kasuks elatis välja mõista alla seaduses sätestatud määra, kuna selleks esinevad mõjuvate põhjustena kostja teised alaealised ülalpeetavad, hageja tegelike vältimatute kulutuste suurus ning kostja varaline seisund ja sissetulek, mis ei ole piisav ning paraku ei võimalda kõiki ülalpeetavaid seaduses sätestatud ulatuses ülal pidada. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 486 lg 2 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

2-19-116905 suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga ja et hageja emale makstakse lapsetoetust. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja ema töölepinguga on tõendatud, et hageja ema töötab ja emal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Töölepingust nähtub, et hageja ema töötasu on ilma lisatasudeta 750 eurot kuus. Hageja ema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps. Seega on hageja ema ülalpidamisvõime käesoleval ajal keskmiselt vähemalt 187,50 eurot kuus (750:4, 2 last ja hageja ema), mis kasvab vastavalt hageja emale makstavate lisatasude arvestamisega ja millele lisandub peretoetus. Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hageja ema enda ülalpidamiseks 1/2 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel päringu

2-19-116905 kinnistusraamatusse ja autoregistrisse, millest nähtub, et hageja emal ei ole isiklikku kinnisvara ja sõiduautot. Abieluvararegistri väljavõttega on tõendatud, et hageja emal puudub ühisvara. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Hageja ema teabe kohaselt abistavad teda hageja ülalpidamisel hageja ema abikaasa ja hageja vanaema. Kostja sissetulekuks on esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt töötasu keskmiselt 1396 eurot kuus (netos). Samuti makstakse kostja perele riiklikku peretoetust, lähtudes kostja laste arvust. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel päringu kinnistusraamatusse ja autoregistrisse. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kinnistu x, mis on kostja teabe kohaselt ühisvara ja ka kostja pere elukohaks ja ühisomandina korter x (46,7 m2). Kostja selgituse kohaselt elab tema korteris tasuta tema isa elukaaslane. Autoregistri andmetel kuulub kostjale sõiduauto Lancia Voyager (ehitusaasta 2011). Tulenevalt kostja sissetulekust on kostja ülalpidamisvõime käesoleval ajal keskmiselt 199,43 eurot kuus (1396:7, 5 last ja kostja), millele lisanduvad riiklikud peretoetused ja kostja teabe kohaselt vähene tulu temale kuuluvast ettevõttest X OÜ. Sotsiaalkindlustusameti andmetel, lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas: kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last, on lapsetoetus 60 eurot lapse kohta kuus; kui peres kasvab kolm või rohkem lapsetoetust saavat last, on lapsetoetus alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus. Lasterikka pere toetus perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last, on

eurot kuus (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-liigid). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 2/7 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Kostja teabe kohaselt kostja abikaasa töötab ja ka annab lastele ülalpidamist. Arvestades kostja perele makstavat lasterikka pere toetust ja lapsetoetust, on ka osa kostja teiste laste vajadustest kaetud riiklike toetustega. Samuti on kostjal võimalik anda oma lastele ülalpidamist temale kuuluva kinnisvara, mida kostja ei kasuta oma pere elukohana, arvel. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal võib olla isiku suhtes, kes elab tema korteris, teatav kõlbeline kohustus, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud selle tõttu vähendada hagejale makstavat elatist. Asjaolu, et nimetatud kinnisasi kuulub kostjale ühisomandina, ei ole kohtu hinnangul oluliseks takistuseks vara arvel ülalpidamise andmisel, kuna ühisomandit on võimalik vajadusel ka lõpetada. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et kõikide kostja laste vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada sellega, et kostja ülalpidamisel on lisaks temale endale hagejaga kokku viis last ja käesoleval ajal ei ole oluliselt võimalusi saada märkimisväärselt suuremat sissetulekut. Samuti ei kajastuks sissetuleku vähene suurenemine oluliselt elatise suuruses.

2-19-116905 Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi täielikult rahuldamata. Hageja palub elatise välja mõista alates 16.06.2019. Kostja esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on hagejale tasunud elatist 11.06.2019 150 eurot, 08.07.2019 190 eurot, 12.08.2019 190 eurot ja 12.09.2019 190 eurot. Kostja on selgitanud, et 2019 juunis maksis ta lisaks 40 eurot hagejale. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, et elatise maksmiseks loetakse kostja poolt hagejale raha andmine. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 16.06.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja millest on maha arvestatud pool pere esimesele lapsele Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega oli elatise miinimumsumma 2019.a 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt, lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on alates 01.01.2019 60 eurot. Kohtu hinnangul ei takista kostja sissetuleku suurus temalt elatise välja mõistmist nimetatud suuruses, kuna kostjal on võimalik kavandada hageja ja oma teiste laste ülalpidamiskulude kandmist osaliselt oma kinnisvara ja ka temale kuuluvast äriühingust saadava sissetuleku arvel. Juhul kui kostjal ei ole raha elatise maksmiseks koheselt, siis on kostjal võimalik elatise võlgnevus tasuda ka edaspidi, võimaluse tekkimisel. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud hagi osaliselt rahuldada. Kuna kostja on hagejale elatist maksnud vähemalt summas 190 eurot kuus, on kostjal võimalik väljamõistetud elatise maksmisel arvestada juba tasutud elatisega. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. TsMS § 162 lg 3 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab elatise nõudes hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.