Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.11.2019 esitatud ja 30.11.2019 täiendatud hagiavalduse kohaselt on A Ll ning J Lil (kostja) kaks ühist last A L (hageja I) ning A L (hageja II). Alates aastast 2018 on vanemate kooselu lõppenud ning lapsed elavad vanemate kokkuleppel koos emaga. Kostjapoolne laste ülalpidamine piirdub vaid harva elatise maksmisega sularahas 300 eurot kuus kahele lapsele, ehk viimase 12 kuu jooksul 3600 eurot. Kostja ignoreerib igasuguseid hagejate seadusliku esindaja nõudeid maksta elatist seadusega kehtestatud minimaalses ulatuses. Hageja I kulud moodustavad ühes kuus kokku 635,50 eurot, sh eluaseme kulud 70 eurot; toidukulud 200 eurot; telefon 11,50 eurot; transpordikulud 50 eurot; garderoob 50 eurot; kulud lapse tervisele ja hügieenile 30 eurot; eesti ja inglise keele kursused 144 eurot; kulud huviringidele ja vabale ajale (sporditrennid) 50 eurot; kool (koolitarbed, üritused, ekskursioonid) 30 eurot; meelelahutus 40 eurot. Hageja II kulud moodustavad ühes kuus kokku 561,50 eurot, sh eluaseme kulud 70 eurot; toidukulud 200 eurot; telefon 11,50 eurot; transpordikulud 50 eurot; garderoob 50 eurot; kulud lapse tervisele ja hügieenile 30 eurot; eesti ja inglise keele kursused 50 eurot; kulud huviringidele ja vabale ajale (sporditrennid) 40 eurot; kool (koolitarbed, üritused, ekskursioonid) 20 eurot; meelelahutus 40 eurot.

Tuginedes eeltoodule palusid hagejad kostjalt välja mõista igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest mõlemale hagejale summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 18.11.2018 kuni 17.11.2019 kogusummas 2816 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja ja laste ema kooselu ei ole lõppenud ning kostja on abielus laste emaga. Käesoleval ajal viibib kostja täiendaval koolitusel teises linnas. Kostja elab lastega koos ning osaleb laste ülalpidamises ja kasvatamises. Kostja, lapsed ja laste ema elavad kostja vanaisa korteris. Kostja avaldab, et lapse ema ei ole kunagi palunud raha rohkem kui 300 eurot kuus hagejate ülalpidamiseks. Seega perioodil 18.11.18 kuni 17.11.19 olid hagejate kulud 600 eurot kuus, millest kostja osa on 300 eurot kuus, mida ta on tasunud täies ulatuses. Tagasiulatuv nõue on ebamõistlikult koormav ning paneb kostjat äärmiselt raskesse olukorda. Kostja teeb juhutöid. Kostja sissetulek on ca 650 eurot kuus. Kostjal ei ole vara, kostjal on suur elatisevõlg täiteasjas nr.025.2010.4010 ehk 9295,34 eurot. Lisaks sellele on kostjal kohustused elatisraha osas järgmistes tsiviilasjades: tsiviilasjas nr. 2-18-9215 on määratud elatisraha alates 14.06.18 – 22.10.18 (täisealiseks saamine) – 866,70 eurot S Li kasuks. Kostja tasub S Lile (sünd xxxx) igakuiselt elatist summas 120 eurot kuus alates 23.10.2018 kuni S Li kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui S Li 21-aastaseks saamiseni, s.o. kuni 23.10.2021 (tsiviilasjas nr.2-18-19337). Alates 20.05.2020 kostja tasub 120 eurot kuus kuni S.L kõrghariduse omandamiseni ning 80 eurot võlgnevuse katteks täiteasjas nr.025.2010.4010 ehk kokku 200 eurot. Kostja peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Seetõttu tuleb hagejatele elatist välja mõistes arvestada S Li vajadusi. Kostjal jääb peale igakuiste kohustuste täitmist alles 150 eurot iga hageja ülalpidamiskulude katmiseks. Kostja leiab, et asjaolu, et hagejate tegelikud kulud ning vajadused on väiksemad kui kuupalga alammäär, on mõjuv põhjus elatisraha vähendamiseks kuni 150 euroni kuus igaühele. Kostja leiab, et hagejate vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, et hagejate ülalpidamiskulud on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad ning et laste ema saab peretoetust. Kohtu põhjendused

eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

kõnepakette, milles sisaldub nii kõneaeg, kui ka internet. Vajadusel on võimalik ka pakette vahetada. Samuti ei ole alaealistele lastele vajalik osta kõige kallimaid telefone. Kohus loeb seega mõistlikuks telefonikuluks mõlema hageja osas 7 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja väljatoodud hinnapakkumine Elisa võrgus, mille hind on 4 eurot + käibemaks ei ole asjakohane, kuna nimetatud pakkumine on mõeldud äriklientidele (dtl 102-103). 7.4 Hagejad on välja toonud transpordikulud summas 50 eurot ning täpsustanud, et tegemist on kütusekuludega. Laste ema viib lapsi autoga kooli, trenni ja huviringidesse. Elatakse xxxx tänaval, lapsed xxxx ning keeltekursused on kesklinnas. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud sõite koos lastega tuleb aeg-ajalt teha. Samas tuleb arvestada, et paljud sõidud tehakse ka eelduslikult koos, kuna lapsed õpivad ühes koolis. Samuti tuleb kohtul arvestada, et xxxx on ühistransport tasuta ning hagejad on sellises vanuses, kus võiks hakkama saada ka ühistranspordiga sõites. Kohus loeb seega põhjendatud transpordikuluks mõlema hageja osas 20 eurot. 7.5 Kohus selgitab, et üldtuntud on ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud 50 eurot garderoobikuludele seega mõistlik ja eluliselt usutav. Ka kostja ei ole nimetatud kulude suurusele vastuväiteid esitanud. 7.6 Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks, vitamiinid). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada igakuiselt hügieenikulusid, s.h kulud pesemistarvetele, naiste hügieenitoodetele, kosmeetikale, juuksurile. Kohus arvestab s.h ka hagejate vanusega. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et nimetatud kulud (nii ravimid, kui ka hügieenitarbed) ühes kuus võivad moodustada kokku 30 eurot. Seega on kohtu hinnangul 30 eurot mõlema hageja osas põhjendatud ja mõistlik. 7.7 Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul pidada ebavajalikuks ka hagejate huvi keelte vastu. Arvestades, et hagejad elavad Eestis, siis on eesti keele oskus elementaarne. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada inglise keele õppimist arvestades, et tegemist on ühe kasutatavama keelega maailmas. Kuigi nimetatud keeli õpitakse ka üldjuhul koolis, ei saa täiendõpet seetõttu pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on igasugune täiendõpe laste jaoks kasulik ja hariv. Hagejate poolt esitatud tõenditest nähtuvalt käib hageja I eesti ja inglise keele kursustel keeltekoolis „In Down-Town“, mille kohaselt on 2019/2020 õppemaks inglise keele eest 260 eurot (dtl 110) ning eesti keele eest 250 eurot (dtl), mis teeb igakuiseks maksumuseks 42,50 eurot (510/12). Hageja II õpib täiendavalt inglise keelt xxxx, mille maksumus ühes kuus on 20 eurot (dtl 112). Eelduslikult toimub keeleõpe üksnes septembrist maini ning seega on usutav, et aastakulu on 180 eurot, mis teeb igakuiseks maksumuseks 15 eurot. Hageja II osas on hagejate ema selgitanud täiendavalt, et hageja II käib ka eesti keele eratundides 2 korda nädalas, mille eest tasutakse sularahas 30 eurot kuus. Ka nimetatu osas on kohus seisukohal, et tegemist ei saa olla aastaringselt makstava tasuga, arvestades, et eelduslikult suvekuudel tunde ei toimu. Kohus peab põhjendatud

kuluks eratundide eest seega igakuiselt 22,50 eurot. Seega on hageja I osas keeleõpe igakuiselt põhjendatud 42,50 euro ulatuses ning hageja II osas 37,50 euro ulatuses. Kostja poolt välja toodud tõend xxxx pakutavatele tasuta keeleõppele ei ole asjakohane, kuna nimetatud kursused on ette nähtud vähemalt 15-aastastele kodakondsuse taotlejatele (dtl 119-120). Samuti on kostja esitanud tõendeid eesti keele iseseisva õppimise võimaluste kohta (dtl 145-149). Kohus möönab, et ka iseseisvalt on võimalik keelt õppida, kuid iseseisev õppimine ei pruugi olla nii efektiivne, kui vahetu õppimine koos selleks koolitatud õpetajaga. 7.8 Arvestades, et hagejad on kooliealised, siis on usutav, et hagejatel tekivad kulud ka seoses kooliga, s.h õppevahendid, ekskurssioonid, kooliga seotud üritused jms. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kooliekskurssioonid on tasuta. Teatrid, muuseumid jms võivad küll pakkuda koolidele soodushindasid, kuid vähemalt paar korda aastas õppekäikudel teatud kulu tekib. Samuti võib tekkida aeg-ajalt kulu muudel kooliüritustel osalemisel (nt klassiõhtud, koolilaadad, jõuluüritused koos kingituste tegemisega jms). Samuti arvestab kohus, et enne iga uut kooliaastat on väljaminek suurem, kuna osta tuleb nii vihikuid, kirjatarbeid, joonistustarbeid, kui ka nt pinal, koolikott, kehalise kasvatuse jaoks vajalikud tarbed. Samuti tuleb aeg-ajalt nimetatud tarbeid (eelkõige kirjatarbeid) ka juurde osta. Kohtu hinnangul on seega 30 eurot koolikuludele mõlema hageja osas mõistlik ja põhjendatud. Kohus loeb nimetatud kulu hulka ka võimalikud täiendavad kulud keeltekursustel osalemise jaoks (õppevahendid jms). 7.9 Kohus selgitab, et igasugune huvitegevus ning sport on lastele kasulik ja arendav. Ka meelelahutuse pakkumist ei saa pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on usutav, et käiakse kinos, teatris ning sõpradega väljas. Arvestades hagejate vanusega peab kohus mõlema hageja osas nimetatud kulutusi (huvitegevused, sport, vaba aeg ja meelelahutus) põhjendatuks kokku summas 80 eurot. Seega on hageja I igakuised kulud põhjendatud 479,50 euro ulatuses (millest 1⁄2 on ca 240 eurot) ja hageja II kulud 474,50 eurot (milles 1⁄2 on ca 237 eurot). Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks sendi täpsusega kulusid märkida, kuna ka kulud võivad igakuiselt veidi erineda.

kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja menetluses tuginenud oma majanduslikule seisundile ning viidanud ka teisele lapsele makstavale elatisele. Seega tuleb kohtul järgnevalt hinnata, kas kostja majanduslik seis ja teise lapse olemasolu on käesoleval juhul aluseks igakuise elatise summa vähendamiseks.

Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et kostjal võimaldatakse tasuta xxxx elada ning ka et transpordikulud üldse puuduvad. Ka nimetatu seab kahtluse alla kostja tegeliku sissetuleku suuruse. Võlgnevuse tekkimist (võlgnevuse jääk seisuga 20.05.2020 oli 8626,34 eurot) ja täitemenetluse algatamist oleks kostja saanud aga kohtu hinnangul vältida ning nimetatu ei anna alust elatise vähendamiseks. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi anda oma hinnangut kostja poolt esitatud tõenditele, mis puudutavad täitemenetlust (dtl 3744, 94). Tsiviilasjas 2-18-9215 ning 2-18-19337 on kostjalt välja mõistetud elatis S Li kasuks (dtl 47-51). Kohus loeb tõendatuks, et kostjal tuleb igakuiselt tasuda elatist ja selle võlgnevust seoses oma täisealise poja S Liga summas 200 eurot. Nimetatud tõendab m.h ka G S konto väljavõte (dtl 89). Muid kulusid seoses S Liga ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kuna kostja ei ole töövõimetu ega veenvalt tõendanud, et ta ei oleks mingil põhjusel võimeline elatist tasuma (s.h teinud endast kõik oleneva ametlike sissetulekute suurendamiseks), siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud elatise summat täiendavalt kostja majandusliku seisundi tõttu vähendada. Kohtul puudub veendumus, et elatise tasumisel hagejatele kahjustuks kostja enda tavaline ülalpidamine või tema täisealine poeg jääks varaliselt vähem kindlustatuks.

i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kuna kohus on osaliselt hagejate igakuiseid kulusid pidanud põhjendamatuteks, siis on kohtu hinnangul alust käesoleval juhul arvestada ka laste emale laekuva peretoetusega ning vähendada mõlema hageja osas elatist täiendavalt 30 euro võrra. Seega jääb hagejale I põhjendatud elatise suuruseks 210 eurot (240-30) ning hagejale II 207 eurot (237-30).

aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hagejad on esitanud kohtule kirjavahetuse, millega soovivad tõendada, et A L on enne käesoleva hagiavalduse esitamist teatanud kostjale sellest, et kostja poolt ebaregulaarselt laekuvat elatist summas ca 300 eurot kahele lapsele on vähe laste normaalseks ülalpidamiseks (dtl 108-109). Kohus märgib, et nimetatud kirjavahetusest ei nähtu kuupäeva, millal see peetud on. Samas ei mõjuta järjepidevalt elatise nõudmata jätmine hagejate nõudeõiguse olemasolu. Kohtul tuleb seega hinnata, kas hagejate poolt märgitud tagasiulatuva nõude suurus on põhjendatud. Tagasiulatuva elatise summa määramisel on hagejad lähtunud elatise miinimummäärast ning arvestanud ka kostja poolt sularahas tasutud elatise maksetega. Kuna kohus on pidanud põhjendatuks hagejate kulutusi alla miinimummäära, siis oleks tulnud kostjal hagejale I tasuda perioodi eest 18.11.2018 kuni 17.11.2019 kogusummas 2520 eurot (210 x 12 ) ning hagejale II 2484 eurot (207 x 12). Hagejad on kinnitanud, et kostja on igakuiselt tasunud sularahas elatist 300 eurot, s.o hagejale I 150 eurot ja hagejale II 150 eurot ning seega tuleb mõlema hageja osas arvestada tagasiulatuvast elatisest maha 1800 eurot (150 x 12). Seega jääb tagasiulatuva elatise suuruseks hageja I puhul 720 eurot ja hageja II puhul 684 eurot. Samuti on kostja esitanud tõendi, mille kohaselt on Aleksandr Mefodjev (s.o kostja vanaisa) tasunud korteriühistule perioodil 19.11.2018 kuni 19.11.2019 summas 1528,78 eurot (dtl 57), s.o korteri eest, milles hagejad elavad. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud asjaoluga arvestada ning tagasiulatuvast elatisest maha arvestada mõlema hageja puhul tasutud eluasemekulud summas 382,20 eurot (1528/4). Seega tuleks kostjal hagejale I täiendavalt tasuda tagasiulatuvalt elatist summas 337,80 eurot (720-382,20) ning hagejale II 301,80 eurot (684-382,20). Arvestades kõiki käesolevas tsiviilasjas väljatoodud asjaolusid kogumis, siis leiab kohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine kohtu poolt märgitud summas oleks kostjale ülemäära koormav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.