Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 1.A S (hageja) esitas 23.05.2019 kohtule hagiavalduse E M (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu elatise vähendamiseks (tl 1-2). Kohus 29.05.2019 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks (tl 8). Hageja täpsustas hagiavaldust 29.05.2019 (tl 9-10). Kohus võttis 30.05.2019 hagi menetlusse (tl 13-14). Hageja esitas 08.08.2019 seisukoha kostja vastusele (tl 25-27). Kohus 10.09.2019, täites selgitamiskohustust, tegi hagejale kohtunõude (tl 69). Peale hageja vastust kohtunõudele andis kohus 07.10.2019 hagejale tähtaja hagiavalduse tervikteksti ja loetavate tõendite esitamiseks (tl 74). 2.17.10.2019 esitatud hagiavalduse tervikteksti (tl 77-81) kohaselt 10.04.2014 poolte vahel oli sõlmitud tsiviilasjas nr 2-14-8639 kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära pooles ulatuses iga kuu 12. kuupäevaks, kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 09.06.2027. 15.03.2019 hagejal sündis teine laps, kes sarnaselt kostjaga vajab hageja ülalpidamist. Hageja töötasu suuruseks on miinimumpalk, millest hageja seni täitis kostja ülalpidamiskohustust minimaalses ulatuses. Kuna hagejal on nüüd kaks last, on hageja seisukohal, et ta on kohustatud mõlemale lapsele andma ülalpidamist võrdsetes osades, s.t 1⁄4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu ulatuses. Vastasel juhul hageja noorem laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui 10.04.2014 kohtumääruse alusel elatist saav laps. Kompromissi sõlmimise ajal ja kohtusse avalduse elatise vähendamise hagi esitamise ajal sai hageja miinimumpalka. Hageja töötab alates 2014.aastast sama tööandja, x OÜ, juures. Hagejal on muutunud see, et hagejal sündis teine laps ja kostja nõuab elatise võlgnevust läbi kohtutäituri. Kohtutäitur jätab vastavalt seadusele hagejale poole miinimumpalgast. Käesoleval ajal peaks hageja maksma kostja ülalpidamiseks 270 eurot kuus ja lisaks elatise võlgnevuse. Hageja ei ole kunagi keeldunud kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuid hageja ei ole võimeline tasuma elatist nii suures ulatuses. Nii suure elatise kostjale tasumisel jääb hageja tütar varaliselt vähem kindlustatuks. X Sl puudub võimalus tööle minna, kuna viibib lapsehoolduspuhkusel kuni juulikuuni 2020 ja saab emapalka 1200 eurot kuus. Hageja sissetulekuks on palk 515 eurot miinus 270 eurot elatis kostjale ja abikaasa emapalk 1200 eurot, kokku 1445 eurot kuus. Hageja perekonna keskmised igakuised minimaalsed ja vältimatud kulud kuus on 980,05 eurot: toidukulud 300 eurot (150 eurot inimese kohta), eluasemekulud (Kalevipoja põik 3-49 kommunaalkulud ca 75 eurot, elekter 5,05 eurot ja kodulaen 400 eurot), hügieenitarbed 20 eurot (10 eurot inimese kohta), riided/jalatsid 100 eurot (50 eurot inimese kohta), vaba aeg 50 eurot (25 eurot inimese kohta), sõidukulud 30 eurot (sõidukiga polikliinikusse, basseini, massaaži jne). Elatisraha kostjale 270 eurot. Hageja teise lapse Jekaterina S igakuised kulutused on: toidule (lastetoit) 90 eurot, tervishoiule 10-20 eurot, hügieenitarvetele (mähkmed, niisked salvrätikud) 60 eurot, riietele ja mänguasjadele 80 eurot. Kokku 240-250 eurot. Seoses teise lapse sünniga, hageja sissetuleku suuruse samaks jäämisega, kohustuste kasvamisega (kostja ema venitab korteri müügiga), kostja poolse kohtutäituri poole pöördumisega hagejalt võla nõudmiseks, on tänaseks kostja majanduslik seis palju hullem kui kostjal. Hageja palus muuta 10.04.2014 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-14-8639 ja määrata, et hageja on kohustatud tasuma kostja ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 1⁄4 Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammääras, alates 23.05.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 09.06.2027. 30.12.2019 esitatud menetlusdokumendis palus hageja vähendada elatise suurust 150 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni (tl 100). Kostja vastuväited ja põhjendused 3.Kostja vastuses 23.05.2019 esitatud ja 29.05.2019 täpsustatud hagiavaldusele palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei saa tugineda elatise vähendamise nõudes vaid asjaolule, et tema sissetulek on väike, sh ei ole tegemist erakorralise olukorraga kus ühel isikul on kaks last. Hageja on märkinud, et töötab keevitajana OÜ-s x ning tema kuu sissetulek on summas 540 eurot (bruto) miinimumpalk. CV Online hallatava keskkonna palk.ee andmetel on keskmine keevitaja sissetulek 1238 eurot kuus. Kostja on arvamusel, et hageja varjab oma sissetulekuid. Lisaks ei saa elatise vähendamise aluseks olla ainuüksi hageja majanduslik olukord, hinnata tuleb sh lapse vajadusi. Arvestades, et pooled sõlmisid 2014.aastal kompromissi elatise tasumiseks miinimummääras kui laps oli viieaastane, siis käesolevaks hetkeks on lapse vajadused oluliselt suurenenud. Lisaks märgib kostja, et hageja ei tasu ka seda elatist mille pooled 2014.aasta kompromissiga kinnitasid. Seisuga mai 2019 on kostjal hageja vastu elatise nõue summas 5410,77. Hageja ei ole selgitanud millises ulatuses tasub või võimaldab hageja oma teisele lapsele ülalpidamist või millised on teise lapse vajadused. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud millele põhineb väide, et elatist tuleb vähendada 1⁄4 töötasu määrast. Kohtuotsuse põhjendused 4.Kohus arutas asja kahel kohtuistungil, 12.12.2019 ja 12.02.2020, selgitas perekonnaseadust ja viitas Riigikohtu lahenditele. Poolte nõusolekul jätkas kohus asja arutamist kirjalikus menetluses. 5.Poolte vahel on juba varem peetud kohtuvaidlusi elatise saamiseks. Pärnu Maakohtu 11.06.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-52977 mõisteti vastavalt sel ajal kehtinud perekonnaseadusele S M kasuks A Slt välja igakuine elatis 2175 krooni, alates 09.06.2009 kuni E M täisealiseks saamiseni, millest maha arvata 1300 krooni. Nimetatud kohtuotsuse ja S M 30.10.2010 täitmisavalduse alusel algatati täiteasi 034/2010/2078. Hageja esitas X OÜ tõendid elatise kinnipidamise kohta, kohtutäituri õiendi sissenõudjale ajavahemikul 01.06.2016-14.09.2017 toimunud rahaliste laekumiste kohta ja kohtutäitur Kristiina Feinmani 15.11.2017 täitemenetluse lõpetamise otsuse, kuna nõue oli kohtutäituri arveldusarve vahendusel täielikult tasutud (tl 29-32). 25.02.2014 esitas E M Harju Maakohtule hagiavalduse elatise suurendamiseks (tsiviilasi nr 2-148639). Kohtuvaidlus lõppes kompromissi kinnitamisega kohtus 10.04.2014 (tl 4). Selle järgi kohustus A M maksma elatist oma tütre E M ülalpidamiseks igakuuliselt 12-ndaks kuupäevaks 177,50 eurot kuus. Veebruarikuu 2014 eest tasub A M elatist 88,75 eurot lisaks igakuulisele elatisele märtsis ja aprillis 2014. Seega märtsis ja aprillis 2014 igakuulise elatise suurus 266,25 eurot. Alates maist 2014 elatise suurus 177,50 eurot. A M kohustus elatist maksma Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alalmmäära pooles ulatuses, kuni E M täisealiseks saamiseni, s.o 09.06.2027. Ka selle kohtulahendi osas oli sissenõudja avalduse alusel algatatud täiteasi, nr 031/2015/299. Kostja esitatud kohtutäituri teate kohaselt oli A S võlgnevuse jääk sissenõudja E M ees seisuga mai 2019 summas 4360,77 eurot (tl 22). Hageja esitatud kohtutäitur Katrin Vellet 22.09.2017 tõendi kohaselt hageja võlg seisuga september 2017 oli summas 4336,72 eurot ja hageja tasus elatise nõuet kohtutäituribüroo vahendusel perioodil 13.03.2015-22.09.2017 kokku summas 2636,28 eurot (tl 34

pöördel- tl 35). Kostja avaldas 30.03.2020 esitatud menetlusdokumendis, et jaanuar 2020 kuni märts 2020 on hageja tasunud elatist 8 eurot kokku. Elatise võlgnevus ületab 5000 eurot (tl 144). 6.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja alaealine laps, kes elab hagejast eraldi ema juures ja et hageja peab talle elatist maksma. 7.Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada. Üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega saab hageja nõuda elatise vähendamist alates hagi esitamisest, so alates 23.05.2019. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. 8.Elatise vähendamise hagi rahuldamiseks peab hageja kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus veendumusele jõuda selles, et pärast varasema kohtulahendi seadusjõusse astumist on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud või elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast varasema kohtuasja sisulise arutamise lõpetamist. Hagejal on kohustus tõendada, kas ja millised kulud on võrreldes eelmise kohtulahendiga muutunud ning kas ja millises ulatuses tuleks väljamõistetud elatisesummat vähendada. 9.Kompromissi järgi kohustus hageja maksma kostja kasuks elatist miinimummääras. 10.Hageja leidis hagiavalduse terviktekstis, et elatist tuleks vähendada seoses 15.03.2019 teise lapse J S sünniga (tl 5 pöördel), hageja kohustuste kasvuga ja kostja poolse kohtutäituri poole pöördumisega hagejalt võlgnevuse nõudmiseks. Hageja sissetulek on jäänud samaks eelmise kohtumenetluse ajaga. Hageja majanduslik seis on palju halvem kui kostjal ja hageja on võimeline maksma kostjale elatist 1⁄4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 11.30.12.2019 esitatud menetlusdokumendis ei olnud hageja nõus, et elatise summa peaks muutuma koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega, viidates Riigikohtu lahenditele ja planeeritavale perekonnaseaduse muudatusele. Hageja palus kohtul elatise määramisel lähtuda hageja varalisest seisundist ja kohustustest panga ees ning samuti arvestada, et hagejal on veel alaealine laps ja hageja abikaasale makstakse vanemahüvitist kuni 22.07.2020, pärast mida pere sissetulek väheneb kuni 1200 eurot. Hageja on halvemas seisundis võrreldes kostjaga. Hageja ei ole suuteline kohtuotsust täitma. Hageja palus vähendada elatise suurust 150 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni (tl 99-100). 12.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise

vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, s.t ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. 13.Eelnevast järeldub, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. 14.Menetluse alguses oli hageja seisukohal, et ta on kohustatud andma mõlemale lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, s.t 1⁄4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kummalegi lapsele. Vastasel juhul hageja noorem laps, 15.03.2019 sündinud Jekaterina S, osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui 10.04.2014 kohtumääruse alusel elatist saav kostja. Kohus peab vajalikuks lisaks kohtuistungil juba selgitatule veelkord märkida, et PKS § 102 lõike 2 teises lauses silmas peetud vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda nende vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate arvuga (sh ülalpidaja ise), vaid pigem seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Seega ei pea erinevatele ülalpeetavatele antav rahasumma olema igakuiselt võrdne, vaid tagatud peab olema kõigi alaealiste laste igapäevaste vajaduste rahuldamine (Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 11). 30.12.2019 esitatud menetlusdokumendis palus hageja vähendada elatise suurust 150 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni (tl 99-100). Kohus saab lähtuda asja lahendamisel kehtivast perekonnaseadusest, mitte Riigikohtu ettepanekutest seaduseandjale või planeeritavatest perekonnaseaduse muudatustest. 15.Kohus peab võtma faktilistel asjaoludel põhineva põhjendatud seisukoha selles, kas hageja peab maksma kostjale elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras või saab elatist PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada. Otsustamaks, kas praeguses asjas on põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistetud elatist, tuleb kohtul teha esiteks kindlaks mõlema lapse vajadused ja võimalused laste vajadusi rahuldada, seega ka mõlema lapse ema varalise seisundi. Konkreetsete laste kulusid ei ole vaja eeldada, vaid need on võimalik tuvastada. 16.Kostja vastuses hagile märkis, et kompromissi sõlmimise ajal oli laps viieaastane, nüüdseks on lapse vajadused oluliselt suurenenud. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja vajaduste suurenemine on tõendamata ja hageja arvates on 270 eurot ühe lapse elatisrahana liiga suur. Kostja on hageja teada terve, tal pole kalleid erivajadusi. Hageja viitas RAKE uuringule, sh tarbijahinna muutusele, ning 2018.a. lõpu seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 306,32 eurot. Hageja viitas ka perehüvitiste seadusele ja palus kohtul arvestada elatise väljamõistmisel, et kostja saab lapsetoetust (tl 26). Kohus tegi hagejale 10.09.2019 kohtunõude (tl 69), selgitades perekonnaseadust ja viidates asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Hageja esitas 17.10.2019 tervikteksti, milles ta enam RAKE uuringule ja perehüvitiste seadusele ei tuginenud.

17.12.12.2019 kohtuistungil andis kohus kostjale tähtaja kostja igakuiste kulude ja kostja ema sissetulekute ja varalise seisukorra kohta tõendite esitamiseks. Kostja esitatu kohaselt kostja igakuised ülalpidamiskulud on 689,08 eurot (tl 105 pöördel). Kostja on ülalpidamiskulude tõendamiseks esitanud dokumentaalsed tõendid (tl 109-121). Hageja esitatud teise lapse kulud on ühes kuus vähemalt 554 eurot (tl 26 pöördel) ja hageja esitas kulude kohta dokumentaalsed tõendid (tl 47-62). Kohus on seisukohal, et mõlema lapse kulud on mõistlikud, vajalikud, põhjendatud ja osaliselt tõendatud. 18.Järgnevalt analüüsib kohus esitatud tõendeid mõlema lapse ema varalise olukorra kohta. Kostja ema S M elab koos E Mga üürikorteris (tl 109). Kostja ema töötab kahel töökohal ja saab töötasuna kokku 910 eurot (tl 107-108). Kostja ema märkis, et seoses majandusliku olukorraga oli ta sunnitud võtma laenu, mille igakuine laenumakse on 178 eurot (tl 122). 11.02.2020 esitatud menetlusdokumendis parandas kostja ema ebatäpsuse ning selgitas, et kostja ema saab kuupalka x-st brutona 370 eurot. Märgitud summast arvestatakse maksud, seega on kostja ema netopalk 285,34 eurot ning kostja seadusliku esindaja igakuine sissetulek kokku summas 825,34 eurot (tl 128). Kostja emal on kaasomandis korteriomand hagejaga. J S emale X Sle kuulub korteriomand x, mis on tema lahusvara ja mille kulusid ta tasub (tl 46-55). Sotsiaalkindlustusameti 21.03.2019 otsuse kohaselt määrati X Sle vanemahüvitis alates 22.05.2019 kuni 29.07.2020 (tl 101) ja konto väljavõttest nähtuvalt saab X S 1203,92 eurot kuus vanemahüvitist ja peretoetust 60 eurot (tl 102). 19.Edasi analüüsib kohus esitatud tõendeid hageja varalise olukorra kohta. Hagiavalduse lisana esitatud X OÜ 01.04.2019 töötasu tõendi kohaselt töötab hageja keevitajana poole ametikohaga ja tema töölepinguga tagatud igakuine töötasu on 540 eurot (bruto). Tõendist nähtuvalt hageja igakuine töötasu 2018 oktoober kuni jaanuar 2019 oli 500 eurot, millest peetakse kinni elatis 250 eurot, veebruaris 2019 oli töötasu 540 eurot, millest peeti kinni elatis 250 eurot, märtsis 2019 töötasu oli 292,36 eurot, elatist kinni ei peetud (tl 6). 30.12.2019 esitas hageja X OÜ 21.10.2015 kuupäevaga teate, et hageja töötab abitöölisena (tl 103). 25.02.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud 19.02.2020 töötasu tõendi kohaselt A S töötab OÜ-s X abitöölisena poole ametikohaga ja tema töölepinguga tagatud igakuine töötasu 01.jaanuarist 2020 on 584 eurot (bruto). A S hakkas töötama

21.Kohus on seisukohal, et hagejal on olnud aega 4 aastat, et anda kohtulahend tsiviilasjas nr 2-1457989 täitmiseks kohtutäiturile, vabanemaks seeläbi laenumaksetest ja korteriomandiga seotud kulude tasumise kohustusest. Hageja tegevusetus ei saa olla põhjuseks kostjale makstava elatise vähendamiseks. Samuti nähtub tsiviilasjas nr 2-14-57989 tehtud kohtulahendi resolutsiooni p-st 1.2 et pooled piiravad kohtutäituri õigust avalike enampakkumiste käigus vara alla hinnata eelmise enampakkumisega võrreldes. 22.Riigikohus on lahendis 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamiskohustust oma sissetulekute arvelt, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on lapsevanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. 23.Hageja põhjendas poole kohaga töötamist vajadusega hoolitseda lapse Jekaterina S eest. Hageja sõnul lapse ema on ka kodus, aga emal on üksi raske, korterit tuleb koristada igapäevaselt, samuti toitu valmistada ja lapsega jalutada. Kohtu küsimusele kas lapse ema on terve, vastas hageja jaatavalt. Kohus leiab, et kostjal endal on võimalus oma sissetulekuid suurendada, eelkõige asudes tööle täiskohaga. Samuti on võimalik hageja teise lapse emal peale vanemahüvitise lõppemist asuda tööle. 10-aastase kostja tööks on õppimine, kostja ema töötab niigi kahel töökohal. Hageja selgitas veel, et parema töökoha saamiseks peab ta oskama eesti keelt ja omama vastavaid dokumente ning hageja jaoks on eesti keele selgekssaamine väga keeruline. Kohtu arvates hageja selline põhjendus on otsitud. Kui hageja ei soovi töötada just ametnikuna, siis on Tallinnas piisavalt töölistele töökohti, kus ei pea oskama eesti keelt. 24.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagejal on võimalik oma kohustusi kostja ees täita, asudes täiskohaga tööle, laenukohustusest vabanemiseks anda kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile. Seega on hagejal võimalik oma varanduslikku olukorda parandada, hageja teise lapse emal peale vanemahüvitise lõppemist tööle asuda, et mõlema lapse vajadused oleksid kaetud. Kohus märgib, et asjakohatu on „süüdistada“ kostjat hageja varandusliku olukorra halvenemises põhjusel, et kohtulahend anti kohtutäiturile täitmiseks. Kohtule esitatud kohtutäiturite tõenditest nähtuvalt oli hagejal probleeme elatise maksmisega alates esimese kohtulahendi tegemisest ning kostja oli sunnitud eluks vajalike vahendite saamiseks kohtulahendid andma täitmiseks. 25.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 26.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on kohtule 11.02.2020 esitanud kostja menetluskulude nimekirja (tl 128 pöördel), mille kohaselt kostja menetluskulu tsiviilasjas nr 2-19-7853 koosneb õigusabikulust kokku summas 1045 eurot (ei lisandu käibemaks). 25.02.2020 esitas hageja oma vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale (tl 139 pöördel). Hageja ei ole nõus kostja esitatud kuludega esindajale. Esiteks pöörab hageja kohtu tähelepanu, et hageja materiaalne olukord on halvem kui kostjal. Samuti kostja kulutused esindajale ületavad kostja enda sissetulekut. Hageja palus jätta poolte kulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Kostja oli seisukohal, et hagi elatise vähendamiseks ei ole abieluasi ega põlvnemisasi. Seega ei ole põhjendatud hageja taotlus jätta TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte kanda. Kostja märkis, et vaatamata väidetavale hageja miinimumsissetulekule on hagejal olnud võimalik kasutada õigusabiteenust ning pidada kulukat kohtuvaidlust ning seda olukorras kus elatisevõlgnevus lapsele ületab 5000 eurot (tl 144). Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirjas nimetatud õigusabitoimingud sooritanud, millest tulenevalt on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust ja käiku on õigusabi kokku 9,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 110 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja kestvust ja keerukust, on antud kohtuasja puhul kostja esindaja tunnihind 110 eurot mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu

Kokku tuleb A Slt mõista E M kasuks välja menetluskulud summas 1045 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. E M esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.