KMP hagi GNLD International OÜ vastu HJH-le kuulunud võrkturunduse ettevõtte (positsioon võrkturundusorganisatsioonis GNLD), mida on tähistatud ka numbriga ID 429251 hagejale kuuluvuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.07.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KMP apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): KMP (sündinud XX.XX.XXXX, elukoht XXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXXXXX, XXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (e-post: XXX@XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): GNLD International OÜ (registrikood 10003057, Roosikrantsi 9, 10119 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu (e-post: XXX@XXX )
Kohtuistungi aeg
08.10.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.10.2014 esitas KMP (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse GNLD International OÜ (kostja) vastu HJH-le kuulunud võrkturunduse ettevõtte (positsioon võrkturundusorganisatsioonis GNLD), mida on tähistatud ka numbriga ID 429251, hagejale kuuluvuse tuvastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja HJH pärandvara pankrtotihalduriga 01.04.2014 võrkturundusettevõtte võõrandamise asjaõiguslepingu, millega hageja omandas HJH kõik õigused positsioonile GNLD võrkturundusorganisatsioonis, sh GNLD võrkturundusorganisatsiooni liikmepositsiooni omandiõiguse (ID 429251).
3.Võrkturunduse müügiettevõtte loojaks oli AH, kes andis selle üle oma isale HJH-le. Peale võrkturunduse müügiettevõtte võõrandamist jagati see kaheks eraldi ettevõtteks: üks jäi abikaasale (ID 44-456645), mis kattis territooriumi Soome Vabariigis ja teine jäi HJH-le (ID 429251).
4.Kõnesolev võrkturunduse müügiettevõte oli omas tööstusharus edukas, mida tõendab ajakirjas „Lifestyle“ avaldatu.
5.15.11.2002 tegi HJH avalduse oma tegevuse ülekandmiseks OÜ-le Sapir. Alates avalduse esitamisest kuni HJH surmani toimusid GNLD võrkturundusettevõtte tegevusest tulenevad arveldused, müügitasude e nn boonuste, väljamaksed. Kogu müügiettevõtte rahaline käive moodustab OÜ Sapir rahalise käibe, mille järgi saab hinnata turundusettevõtte tulupotentsiaali.
6.21.02.2012 HJH suri. Pärijateks on poeg AH, abikaasa EIH ja tütar – hageja. Hageja on praktiseeriv GNLD võrkturundaja. Praktiseeriv võrkturundaja on ka EIH. HJH viimane soov, mis avaldus testamendis, oli võrkturundusettevõtte numbriga ID 429251 jäämine hagejale.
7.Pärandvara inventuuri nimekirja on kantud jrk 13 all GNLD otsemüügi ja võrkturundusorganisatsiooni liikmepositsioonist tulenevad õigused. Pärandvara suhtes algatati pankrotimenetlus.
8.14.10.2013 saatis OÜ Sapir GNLDle e-kirja, viidates koostööpraktikale ja H 15.11.2002 avaldusele seisukohaga võrkturundusettevõtte positsiooni, liikmelisuse ja sellega seotud õiguste kuulumise kohta OÜle Sapir. 18.12.2014 GNLD vastas, et positsioon saab kuuluda ainult füüsilisele isikule. Seega tõlgendasid pooled HJH avaldust kui soovi anda võrkturunduse müügiettevõtte tulud üle OÜ-le Sapir (mitte ettevõtte omandit). OÜ Sapir sellega nõustus. Hageja on OÜ Sapir ainuosanik.
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-59417
9.01.04.2014 HJH pärandvara pankrotihalduriga sõlmitud võrkturundusettevõtte võõrandamise asjaõiguslepinguga andis pankrotihaldur võrkturundusettevõtte omandi üle hagejale. Vaidluse keskseks küsimuseks on, kellele kuulub positsioon võrkturundusorganisatsioonis GNLD. Hageja omandas kõik õigused positsioonile ülalviidatud asjaõiguslepinguga.
10.Hageja arvamus kostja vastuväidete (GNLD reeglite kohaselt läheb ühe abikaasa surma korral edasimüüjasuhe automaatselt üle tema abikaasale, kui abielupaar olid üheskoos ettevõtte omanikud; kohustust kasutusele võtta meetmed 60 päeva jooksul edasimüüja surmast täitis HJH abikaasa, mitte hageja; edasimüüjasuhe ei kuulunud pärandvara hulka vastavalt PärS §-le 2; edasimüüjasuhte üleminek ja selle staatuse säilimine on seotud edasimüüja isiklikust tegevusest, panusest ning suhte staatus ei säili, kui edasimüüjasuhte omandaja ei täida vastava taseme edasimüüja nõudeid) kohta on järgmine. Positsioon võrkturundusorganisatsioonis GNLD ehk võrkturunduse müügiettevõte kvalifitseerub tsiviilkäibe objektiks oleva vara ja ettevõttena TsÜS § 661 ning VÕS § 180 tähenduses. Tegemist ei ole õigusega, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga (PärS § 2). Võrkturundaja ja kostja vahelise lepingu näol on tegemist nn segalepinguga, mis omab erinevate lepingutüüpide tunnuseid. Võrkturunduse ettevõte/positsioon turundusvõrgus on tsiviilkäibe objektiks olev ettevõte, mille eksistents ei sõltu lepingulisest suhtest kostjaga.
11.Kostja reeglid on tüüptingimused. Nende sätted, mis piiravad võrkturunduse müügiettevõtete omaniku (võrkturundusvõrgu liikme) omandiõigust, ennekõike õigust oma ettevõtet käsutada, on tühised (VÕS § 42 lg 1). Väide, et hageja isikuomaduste tõttu ei kvalifitseeru müügiettevõtet omama, on demagoogiline, sisutu ja tõendamata. Edasimüüjat hinnatakse süsteemis käibenumbrite, mis sõltuvad müügiettevõtete liitmisest, järgi, mitte isikuomaduste järgi. Eelviidatud sätete pealesurumine võrkturunduse ettevõtjatele/liikmetele kvalifitseerub ka kui turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena KonkS § 16 p 1 ja p 4 mõttes. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Hagiavaldusest ei selgu, millisel seadusest või tehingust tuleneval alusel hageja väidab ja nõuab HJH-le kuulunud GNLD edasimüüjasuhet. Viide seadusele, tehingule puudub.
13.GNLD edasimüüjatele kehtivate eeskirjade § 2, § 13 alusel läks HJH edasimüüjasuhe üle tema abikaasale EIH-le, kes ettenähtud 60 päeva jooksul võttis kasutusele meetmed äriga tegelemiseks. Viimast on hageja hagiavalduses kinnitanud. Hageja ise seda teinud ei ole (äriga tegelema hakanud). Seega on EH-le üle läinud edasimüüjasuhe GNLD põhitingimuste kohaselt.
14.Hageja väite, et ta omandas edasimüügisuhte HJH pärandvara pankrotihaldurilt, kohta arvab kostja, et see ei ole võimalik. Edasimüügisuhe ei kuulunud jaotatava pärandvara hulka. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide HJH viimase soovi kohta.
15.Hageja seisukoht nagu kuulunuks HJH GNLD edasimüüjasuhe tema pärandvara hulka, on ekslik, PärS § 2 kohaselt on see oma olemuselt lahutamatult pärandaja isikuga seotud õigus.
16.Edasimüüjasuhe on lepingu alusel tekkinud õigus, mis saab üle minna ainult lepingus sätestatud alusel (lepingu teine pool on kostja), st GNLD eeskirjade alusel. Edasimüüjasuhte üleminek ja selle staatuse säilimine on seotud edasimüüja isiklikust tegevusest (panusest) ning suhte staatus ei säili, kui edasimüüjasuhte omandaja ei täida vastava taseme edasimüüja nõudeid. EH, kellele edasimüüja suhe edasi läks, on vastava
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-59417 taseme säilitanud ja arendanud juba 3 aastat. Hageja tegevus GNLD edasimüüjana ei ole sellisele kõrgele tasemele kunagi jõudnud.
17.Edasimüüjasuhte hagejale üleandmine EH ja kostja tahte vastaselt ei oleks seaduslik ega õiglane, oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (VÕS § 6, 7) GNLD eeskirjade § 13 järgi toimub edasimüüjasuhte pärijale üleandmine vaid juhul, kui see muuhulgas täidab GNLD põhitingimusi.
18.Ekslik on hageja väide, et EH ja HJH abikaasadena ei kuulunud ühe edasimüüjasuhte alla, kuna ühel oli edasimüüja suhe Soomes ja teisel Eestis. GNLD eeskirjade § 2 kohaselt abikaasad on ühe edasimüüjasuhte alla kuuluvad, abikaasade tegutsemine eraldi riikides ei välista GNLD eeskirjade § 2 kohaldamist nende suhtes. Mõlema edasimüüjasuhted olid registreeritud, kuuluvad neile mõlemale.
19.Edasimüüjasuhe ei kuulunud pärandvara hulka, mida tõendavad pankrotivara nimekiri, lõplik jaotusettepanek. EH-le üle läinud edasimüüjasuhet ei saanud tema nõusolekuta võõrandada. Pankrotihaldur ei kuulu GNLD eeskirjade kohaselt pärijate ringi, PärS § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. Õigust ei ole võimalik omandada isikult, kellele see ei kuulunud. Seega on asjaõigusleping tühine.
20.Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et HJH viimane soov oli jätta tema GNLD edasimüüjasuhe hagejale.
21.Asjakohatud on hageja väited VÕS tüüptingimuste regulatsioonile (VÕS § 35 lg 1). Hagist ei selgu, millisele hageja ja kostja vahelisele tehingule hageja viitab. VÕS § 36 lg 1 kohaselt ei kohaldata tüüptingimuste sätteid lepingutele pärimis- ega perekonnasuhete valdkonnas. Selle on hageja jätnud tähelepanuta.
22.Ekslik on hageja seisukoht, et HJH võrkturundusettevõte võis eksisteerida ka väljaspool lepingulist suhet kostjaga. Selle välistavad GNLD reeglite § 4 p c ja § 8 p a. Kui see oleks nii nagu hageja väidab, jääks selgusetuks, miks hageja esitas nõude kostja vastu.
23.Hageja on asjas viidanud EH esindaja seisukohale. Menetlusvälise isiku seisukoht ei ole tõend TsMS mõistes. Esimese astme kohtu otsus
24.Harju Maakohus jättis 03.07.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks menetluskulud ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 5200 eurot ja kohustas hagejat maksma menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
25.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: HJH suri 21.02.2012; HJH pärijateks on abikaasa, poeg AH ja tütar KMP (käesolevas asjas hageja); nõude esitas hageja HJH pärandvara suhtes; HJH oli GNLD võrkturundaja, GNLD võrkturundajad olid ja on ka EH ja KMP; kostja eeskirjad on tüüptingimused.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sai HJH ühe pärijana omandiõiguse võrkturundusettevõttele (nr ID 429251) või mitte.
27.Esitatud tõenditest nähtub, et: kostja edasimüüjatele kehtivate eeskirjade (I kd lk 23-36) § 13 kohaselt võib GNLD edasimüüjasuhe üle minna edasimüüja pärijatele tema pärandiosana suuresti samal moel nagu ükskõik milline muugi äriettevõte. GNLD aktsepteerib pärijatele ülekandmise sel juhul, kui see toimub vastavuses kehtivate seadustega, s.t. arvestatakse seadusandluses määratletud pärimise järjekorra õigusi ja kui see täidab GNLD põhitingimused. Eeskirjade § 13 sätestab edasimüüja äritegevuse pärimise puhuks järgmised reeglid: pärija peab olema edasimüüja (p a) ning juhul kui abielupaar on üheskoos ettevõtte omanikud, läheb ühe abikaasa surma korral
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-59417 edasimüüjasuhe automaatselt üle tema abikaasale; pärija registreerimise kohustuse (p b); kahe edasimüüjasuhte puhul valiku tegemise kohustuse (p c); reeglid edasise kvalifitseerimise, erineva tasandi tunnustuste ja boonuste ja hinnasoodustuste kohta (pd d, e, f); Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 01.11.2012 koostatud pärandvara nimekirja (I kd lk 52-54) on p 13 all kantud GNLD otsemüügi ja võrkturundusorganisatsiooni liikmepositsioonist tulenevad õigused seisuga 01.11.2012; HJH pärandvara pankrotimenetluses koostatud lõplikust jaotusettepanekust nähtub, et pankrotihaldurile esitati 07.05.2013 nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks kokku 7 nõudeavaldust, sh EIH poolt 2 avaldust (matusekulude nõue ja pärandvara valitsemise kulutuste hüvitamise nõue) ning OÜ Sapir poolt ning 31.07.2013 nõuete kaitsmise koosoleku ajaks AH poolt. Vaidlustati kõik nõuded peale EIH poolt esitatud matusekulude nõude; 26.03.2014 HJH pärandvara pankrotihalduri ja hageja vahel sõlmitud asjaõiguslepingus (I kd lk 69-70) lepiti kokku lepingu objektis, milleks on HJH kõik õigused positsioonile GNLD võrkturundusorganisatsioonis, sh GNLD võrkturundusorganisatsiooni omandiõigus, mida on varasemas dokumentatsioonis tähistatud numbriga „ID 429251“. Pooled leppisid kokku lepingu objekti omandi üleandmises ja kinnitasid omandi üleminemises lepingu allkirjastamisega.
28.Tsiviilõigused ja -kohustused võivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 järgi ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on TsÜS § 6 lg 2 järgi tehing või seadus.
29.Isiku surma korral läheb surnud isiku vara (pärand) pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle pärija(te)le. Seejuures ei lähe PärS § 2 teise lause ja § 130 lg 1 järgi pärija(te)le pärandina üle pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Üksnes seaduses sätestatud juhtudel võivad PärS § 130 lg 2 järgi isikuga lahutamatult seotud õigused pärijale üle minna.
30.Kostja väite kohaselt on käesoleval juhul vaidluse esemeks õigus, mis PärS § 2 teise lause järgi ei ole pärandiks. Kostja reeglitest tulenevalt on HJH õigused lahutamatult seotud tema isikuga ja lõpevad seetõttu pärandaja (antud juhul HJH surma korral.
31.Pärandatavad ehk päritavad ei ole ainult rahalist väärtust omavad hüved. Reeglina on päritavad varaga seotud õigused ja kohustused, isikuõigused aga mitte. Arvestades, et HJH õigus, mis tulenes tema edasimüüjasuhtest, ei kujuta endast varalist väärtust, tuleb lugeda õigus mittepäritavaks. HJH korraldusel sai õiguse tema poolt väljateenitud boonustele OÜ Sapir, edasi teenis boonused HJH-le kuulunud edasimüüjasuhtest tulenevalt EIH. Puudub alus lugeda hagejat PärS alusel HJH pärijaks edasimüüjasuhtest tuleneva õiguse osas, kuna tegemist ei ole varalise õigusega. Kui lugeda boonuse teenimise võimaluse tõttu õigus varaliseks, puudub varalisus hageja suhtes tulenevalt ülalmärgitust. Kohtutäituri poolt koostatud pärandvara nimekirja p 13 (I kd lk 52-53) on väljaselgitatud pärandvarana kantud GNLD otsemüügi ja võrkturundusorganisatsiooni liikmepositsioonist tulenevad õigused seisuga 01.11.2012. Seega ei saa hageja võrkturunduse ettevõtte omandiõiguse tuvastamise alusena nimetatud tõendit arvestada. Pärandvaraks on nimekirja kohaselt õigus, mitte ettevõte.
32.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja viidatud eeskirjad kui tüüptingimus on tühised. VÕS § 42 lg 1, mille alusel hageja tüüptingimusi tühiseks peab, kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-59417
33.VÕS § 42 lg 1 sõnastusest ja §-dest 37-40 tulenevalt saab tüüptingimuste tühisusele tugineda lepingupool. Hageja ei olnud lepingupool, lepingupooleks oli algul AH, hiljem HJH (I kd lk 162, 163), kes ei ole kostja reegleid (tüüptingimusi) vaidlustanud. Vähemalt ei ole hageja seda väitnud ega tõendanud. Hageja mittelepingupoolena ei saa tagantjärgi vaidlustada tingimusi, mis tüüptingimusena on lepingu osaks ja mida lepingupool ise ei ole vaidlustanud. Hageja peab reegleid kui tüüptingimusi tühiseks, kuna need kehtestavad piirangud vara võõrandamisel ja on vastuolus omandiõiguse põhimõtetega. Kohus hagejaga ei nõustu. Reeglite § 13 sisaldab viite pärimise regulatsioonile. Puuduvad VÕS § 42 lg-s 1 nimetatud eeldused, mille olemasolu korral oleks tüüptingimus tühine. Isegi kui hagejal oleks õigus tüüptingimuste tühisusele tugineda, puuduvad asjaolud, mis annaksid alust lugeda lepingut tüüptingimuste tõttu teist lepingupoolt kahjustavaks õiguste ja kohustuste tasakaalu rikkumise tõttu; puudub ka headele kommetele mittevastavus ning seaduse olulisest põhimõttest kõrvalekaldumine selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
34.Ka juhul, kui hageja tuleks lugeda õiguse pärijaks, tuleb hagi ikkagi jätta rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga, et pankrotihalduril puudus õigus sõlmida ühe pärijaga asjaõiguslepingut (kui tegemist oleks pärandvaraga). Nimetatud leping on seetõttu tühine. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija. Pankrotihaldur ei võinud pärandvara jagada (§ 152 lg 2, 4).
35.Arvestades, et kostja reeglid, mille alusel kostja loeb HJH-le kuulunud üleläinuks EIHile, ei ole tühised ning asjaõigusleping, millega HJH pärandvara pankrotihaldur andis hagejale üle HJH kõik õigused positsioonile GNLD võrkturundusorganisatsioonis, sh GNLD võrkturundusorganisatsiooni omandiõigus, mida on varasemas dokumentatsioonis tähistatud numbriga „ID 429251“, on tühine, jätab kohus hagi rahuldamata.
36.Kohus nõustub kostjaga, et EIH esindaja seisukoht ei ole TsMS mõttes tõendiks. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
37.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda, määrab kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostja menetluskulud hagejalt välja.
38.Kostja palub menetluskuluna hagejalt välja mõista 17.06.2015 taotluses ning 18.06.2015 täiendavas taotluses märgitud kokku 5200 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega asjas. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt koos viivisega TsMS § 177 lg 4 kohaselt.
39.Hageja kostja menetluskulude kohta vastuväidet ei esitanud. Tähtaja vastuväidete esitamiseks vastaspoole menetluskulude taotlusele määras kohus pooltele kohtuistungil (protokolli lk 5 pöördel). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 ja lg 11 kontrollib kohus menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
40.Kohtu arvates on kostja menetluskulude taotlusele lisatud arvetes ja spetsifikatsioonides kajastatud toimingud ja nende hind vastavuses asja keerukusega ja kostja lepingulise esindaja poolt esindamise ülesandega. Kostja on kinnitanud, et kulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Kostja poolt taotletud menetluskulu suuruse põhjendatust kinnitab seegi, et samas asjas esitas hageja taotluse menetluskulu suuruses määramiseks lepingulise esindaja tasuna 4920 euro suuruses, mis ei erine oluliselt kostja menetluskulude suurusest.
41.Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 5200 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohustab kohus hagejat tasuma menetluskuludelt viivist alates
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-59417 määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kostja kasuks. Apellatsioonkaebus
42.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
43.Apellant leiab, et kohtuotsuse motiveeriv osa on segane. Motiveerivast osast on raske eraldada, millises lõigus kordab kohus poolte väiteid ja millal saab teksti pidada kohtu enda motiveeringuks.
44.Maakohus on jätnud vaidluse võtmeküsimustele vastamata, poolte õigussuhted kvalifitseerimata ning tõendid uurimata, millega on rikkunud TsMS § 442 lg 8. Apellant palub ringkonnakohtul uurida kõiki tõendeid.
45.Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsÜS § 66l ning VÕS § 180 ning vääralt leidnud, et HJH pankrotivarasse ei kuulunud võrkturunduse müügiettevõte ehk positsioon võrkturundusorganisatsioonis GNLD. Kohus on vääralt leidnud, et HJH positsioon võrkturundusorganisatsioonis GNLD on õigus mis on /../ lahutamatult seotud tema isikuga ja lõpevad seetõttu pärandaja surma korral. Eelnimetatud positsioon kvalifitseerub võrkturunduse müügiettevõttena TsÜS § 66l ning VÕS § 180 tähenduses.
46.Võrkturundusettevõtet defineerivad GNLD dokumendid („Sammud mis viivad edule. Sinu edu plaan.“), mis oma olemuselt on ning mille sisuks on lepinguline ofert võrkturundajale. Dokument „Töö uue edasimüüjaga“, annab näpunäiteid, kuidas oma võrkturunduse positsiooni/ettevõtte lepingute võrku laiendada läbi uute äriüksuste loomise. Dokument „Edutsükkel“ kinnitab, et võrkturundaja loodud müügiorganisatsioon on tsiviilkäibekõlbulik, rahavoogu teeniv ettevõte.
47.GNLD tüüptingimused määratlevad ja defineerivad võrkturunduse müügiettevõtet järgnevalt: § 3 a-b: Edasimüüja on iseseisev ettevõtja /../ Ta ei ole ei GNLD ”agent”, ”töötaja”, ”asjaajaja”, ”esindaja” ega muu sarnane. Ka edasimüüja ja tema organisatsiooni edasimüüjate vahel ei eksisteeri töösuhet; § 12 Edasimüüja äritegevuse müümine/ostmine; § 13 Edasimüüja äritegevuse pärimine GNLD-edasimüüjasuhe võib minna üle edasimüüja pärijatele tema pärandiosana suuresti samal moel nagu ükskõik milline muugi äriettevõte.
48.Kohus on pidanud ebaoluliseks GNLD ettevõtlusplatvormi virtuaalkeskkonna andmebaasi ekraanipilte kui tõendit. Tõendist nähtuvad poolte õigused ja kohustused. Tõendid näitavad, kuidas GNLD ettevõtlusplatvormi virtuaalkeskkonna teenust osutab ning millised on teenused.
49.Kohus on rikkunud TsMS § 232 lg.1, mis sätestab: kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Konkreetsel juhul dokumendid: GNLD ofert, ettevõtlusplatvormi virtuaalkeskkonna toimimise praktika ja tüüptingimused sätestavad sõnaselgelt, et võrkturundaja loodud võrkturundusettevõte/organisatsoon on tsiviilkäibes olev ettevõte nagu ükskõik milline muugi äriettevõte. Tüüptingimused rõhutavad õigussuhte kohta, et võrkturundaja ei ole suhtes GNLD-ga ”agent”, ”töötaja”, ”asjaajaja”, ”esindaja” ega muu sarnane. Kohus ei ole uurinud tõendit leping/Kauppakirja, mis tõendab, et vaidluse objektiks olev võrkturundusettevõte/organisatsoon on isikust eraldiseisva varana tsiviilkäibes olnud ning kostja praktika sellist tsiviilkäivet tunnustab. Otsusest ei ole näha, millistele tõenditele rajab kohus järelduse, et tegemist oli õigussuhtega, mis oli lahutamatult seotud /../ isikuga ja /lõppes/ surma korral.
50.Ebaõige on kohtu järeldus: pankrotihalduril puudus õigus sõlmida ühe pärijaga asjaõiguslepingut (kui tegemist oleks pärandvaraga). Kui HJH-le kuulus positsioon
mis kvalifitseerub võrkturunduse müügiettevõttena TsÜS § 66l ja VÕS § 180 tähenduses ning on tsiviilkäibe objektiks olev vara, siis oli ja pidi olema see pärandvara hulgas. Pärandvara nimekirja on kantud jrk.nr 13 all vara, mis on sõnastatud järgnevalt: GNLD otsemüügi ja võrkturundusorganisatsiooni liikmepositsioonist tulenevad õigused. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivaras kogu vara, mis võlgnikul oli pankroti välja kuulutamise hetkel. Kohus on jätnud uurimata tõendi mis kinnitab, et HJH võrkturunduse ettevõte/positsioon turundusvõrgus faktiliselt kuulus pankrotivara hulka: EIH nõudeavalduse HJH pankrotimenetluses, milles nõutakse pankrotivaraks oleva võrkturundusettevõtte hoidmise ja juhtimisega seonduvalt rahalist hüvitust, millele on lisatud GN 14.01.2013 kl 11:05 e-kiri, milles GNLD kinnitab sõnaselgelt, et pankrotivaraks oleva ettevõtte käigushoidmiseks on tehtud kulusid ning GNLD toetab nende väljamaksmist.
51.Pärandvara pankroti väljakuulutamisel muutub pärandvara pankrotivaraks ning pankrotihalduril on õigus ja kohustus võõrandada vara pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus ei ole viidanud õigusnormile, mis välistaks pankrotihalduri õiguse võõrandada pankrotivaraks muutunud pärandvara. Viide PärS §-le 152 lg 1 2, 4 on kohtu poolt põhjendamata ning ei ole õige.
52.Kohus on jätnud tähelepanuta, et EIH-il ja HJH-l olid erinevad võrkturunduse ettevõtted ja nad ei olnud üheskoos ettevõtte omanikud: EIH ettevõte märgistati numbriga ID 44-456645 ja see tegutses Soome Vabariigis. HJH ettevõte märgistati numbriga ID 429251 ning see tegutses Baltikumis ja mujal. Nendes asjaoludes pooltel vaidlust polnud.
53.Tüüptingimuste § 10 b) sätestab: Ühe edasimüüjasuhte alusel ei saa luua kahte eraldiseisvat edasimüüjasuhet. Kuna konkreetsel juhul oli moodustatud kaks eraldiseisvat edasimüüja suhet, siis kostja väited selle kohta, et EIH ja HJH kuulusid ühe edasimüüja suhte alla ei ole õiged faktiliselt ning on vastuolus tüüptingimustega.
54.Väär on kohtu järeldus: Hageja ei olnud lepingupool, /../ mittelepingupoolena ei saa tagantjärgi vaidlustada tingimusi, mis tüüptingimusena on lepingu osaks ja mida lepingupool ise ei ole vaidlustanud. Omandades võrkturundusettevõtte asus hageja GNLD-ga lepingulisse suhtesse. Ebaõige on kohtu järeldus, et tüüptingimused, millega rahvusvaheline korporatsioon GNLD (selle Eesti haru) asub reguleerima vara pärimise õigussuhteid, ei ole tühine. Pärimissuhted alluvad lepingulisele regulatsioonile vaid pärimisseaduses sätestatud alustel.
55.GNLD reeglid on tüüptingimused. Reeglite sätted mis piiravad võrkturunduse müügiettevõte omaniku (võrkturundusvõrgu liikme) omandiõigust, ennekõike õigust oma ettevõtet käsutada, on tühised VÕS § 42 lg.1, Põhiseaduse § 32 lg. 2 ja AÕS § 68 lg. 1 kohaselt.
56.Omandades võrkturunduse ettevõtte, omandas hageja ka lepingu ning nõudeõiguse GNLD vastu saada ligipääs võrkturunduse ettevõtte andmetele ning andmetöötlusele, samuti õiguse saada võrkturunduse ettevõtte müükidelt tehingu- ehk nn. boonustasusid. Seega omandades võrkturunduse müügiettevõttesse kuulunud lepingu, mille järgi GNLD on kohustunud HJH-le kuulunud võrkturundusettevõtte informatsioonilist vara hoidma ja haldama, muutus hageja GNLD lepingu pooleks.
57.Apellant ei nõustu kohtuotsusega osas, milles kohus on jätnud tähelepanuta, et GNLD kvalifitseerub turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjana KonkS § 13 mõttes ning olulist vahendit omava ettevõtjana KonkS § 15 mõttes. GNLD poolt oma kommertshuvist lähtuvalt tingimuste peale surumine, kellele ja kuidas on võrkturundajal õigus ettevõtet võõrandada ja pärandada, on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine KonkS § 16 järgi.
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-59417
58.Kohtuotsus on arusaamatu järgmises: .../Puudub alus lugeda hagejat PärS alusel HJH pärijaks edasimüüjasuhtest tuleneva õiguse osas, kuna tegemist ei ole varalise õigusega. Kui lugeda boonuse teenimise võimaluse tõttu õigus varaliseks, puudub varalisus hageja suhtes tulenevalt ülalmärgitust/... Otsusest ei ole aru saada, mida kohus peab silmas suhte varalisuse all või mis on see ülalmärgitu. Kas varalisuse all on kohus pidanud silmas tsiviilkäibe kõlblikkust?
59.Apellandi taotlus on, et kohus kvalifitseeriks apellandi, tema õiguseellase, isa HJH suhted GNLD-ga.
60.Apellant vaidlustab otsuse ka menetluskulude osas. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja vastuväited: Riigikohus on asjas 3-2-1-115-13, p-s 25, leidnud, et senises kohtupraktikas on mh. põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus asjas 3-2-1-93-13, p-s 12, leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Seega võib järeldada, et kohtupraktikas on mõistlikuks peetud õigusabi tunnihinda maksimaalselt suurusega 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Arvestades kohtupraktikat tunnihinna osas, tuleks kostja taotletud õigusabiga seonduvat menetluskulude suurust vastavas osas vähendada. Vastus apellatsioonkaebusele
61.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda, samuti kindlaks määrata menetluskulude suurus. Ringkonnakohtu seisukoht
62.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
63.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega, kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Hagist ei nähtu hageja seisukoht, milline õigussuhe oli kostja ja H-JH vahel. Ka maakohtu otsusest ei nähtu milline õigussuhe oli kohtu arvates kostja ja H-JH vahel. Maakohus viitab otsuses edasimüüjasuhtele. Poolte esitatud väidetele õigusliku hinnangu andmisel ja õigussuhte kvalifitseerimisel peab kohus mh hindama, kas ja mis liiki lepingu VÕS-i tähenduses olid kostja ja H-JH sõlminud. Seejuures tuleb arvestada, et juhindudes TsMS § 348 lg-tes 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-des 1 ja 3, § 400 lg-st 5, § 401 lg-st 1, § 436 lg-st 4 ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses juhtima üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 40; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16).
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-59417
64.Asja materjalidele on lisatud kostja edasimüüjatele 2012.a kehtivad eeskirjad (I kd tlk 23-36, edaspidi kostja üldtingimused), kuid neist ei nähtu millistel tingimustega leping kostja ja võimaliku edasimüüja vahel sõlmitakse. Asja materjalide juures pole ka kostja ja H-JH vahel sõlmitud lepingut. Kostja üldtingimustest võib järeldada, et kostja ja HJH vahel võis olla sõlmitud müügilepingu tüüpi leping, sest üldtingimuste osa A § 3 punkt a järgi GNLD edasimüüja ja GNLD vahel ei eksisteeri töösuhet ning edasimüüja ei peaks sellist muljet jätma. Iga GNLD edasimüüja on iseseisev ettevõtja, kes tegeleb isikliku äritegevusega. Ta ei ole ei GNLD „agent“, „töötaja“, „asjaajaja“, „esindaja“ ega muu sarnane. Ning üldtingimuste osa C § 1 järgi GNLD International OÜ edasimüüjad on iseseisvad ettevõtjad ning ei ole GNLD-ga töösuhetes jne. Samas võib õigussuhte kvalifitseerimisel selguda, et kostja ja H-JH vahel oli, hinnates kõiki lepingutingimusi kogumis, sõlmitud siiski käsunduslepingu tüüpi leping.
65.Kui kostja ja H-JH vaheline õigussuhe on kvalifitseeritud, siis tuleb tuvastada, millised konkreetsed õigused ja kohustused sellest lepingust tulenesid H-JH-le (või tema ettevõttele, kui kohus tuvastab järgnevalt, et H-JH-le kuulus ettevõte TsÜS § 661 mõttes).
66.See, millised õigused ja kohustused kuulusid ettevõtte koosseisu peab esile tooma hageja, sest hageja väidab, et H-JH-le kuulunud võrkturunduse ettevõte (positsioon võrkturundusorganisatsioonis GNLD), mida on tähistatud ka numbriga ID 429251, kuulub hagejale. TsÜS § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte mõistet aitab täiendavalt avada VÕS § 180 lg 2, mille raames täpsustatakse, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega on ettevõte sellistest õigustest ja kohustustest koosnev varakogum, mille kaudu saab ettevõtja majandustegevust läbi viia. Seega juhul, kui hageja jääb oma nõude juurde, siis tuleb hagejal hagiavalduses ja ka hagi esemes esile tuua, millise kooseisuga ettevõte hageja arvates temale kuulub. Ilma hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagi eset täpsustamata ei ole võimalik ringkonnakohtu arvates aru saada, mille omandiõigust hageja tuvastada palub.
67.Seejärel saab kohus hinnata, kas ja kuidas oli võimalik H-JH-le (või tema ettevõttele), kuulunud õiguste ja kohustuste üleminek hagejale. Kostja üldtingimuste osa A § 12 ja § 13 järgi on edasimüüjale kuulunud õiguste ja kohustuste üleminek müügi teel ja pärimisega võimalik. Asja materjalidele lisatud müügilepingu (I kd, tlk 162, tõlge lk 163) järgi on edasimüüjasuhtest tulenevad õigusi ja kohustusi varasemalt ka müüdud.
68.Õiguste ja kohustuste ülemineku võimalikkuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et asja materjalidest nähtuvalt kuulutati välja H-JH pärandvara pankrot ja seega VÕS-is sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioon ei kohaldu (VÕS § 181). Pankrotiseaduse § 141 järgi on ettevõtte müük pankrotimenetluses siiski võimalik.
69.Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja ja H-JH vahel oli käsunduslepingu tüüpi leping, siis tuleb arvestada, et VÕS § 633 lg 1 järgi eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga. Samas on see säte dispositiivne ja pooled võivad ka teisiti kokku leppida. Ringkonnakohtu arvates tuleb arvestada ka sellega, et VÕS § 633 lg 2 järgi käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. Sätestatut tuleb arvestada ka pärandvara pankroti korral. Siiski, võib näiteks juhul, kui asjas leiab tõendamist, et kostja ja H-JH vahel oli sõlmitud käsunduslepingu tüüpi leping (näiteks agendileping), olla võimalik, et pankrotipesas oli H-JH nõudeõigus hüvitisele (näiteks VÕS § 688 järgi).
70.Kuna asja lahendamiseks tähtsad asjaolud on jäänud välja selgitamata, hageja nõue esitatud kujul on ebaselge, ja vajab täpsustamist ning pooltel võib tekkida soov esitada
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-14-59417 täiendavaid väiteid ja tõendeid, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik otsuse puudusi kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus
71.Menetluskulude jaotus otsustatakse vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
72.13.10.2015 esitas hageja taotluse 08.10.2015 istungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Protokolli parandamiste taotlusest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud arvamustes pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.