2.Mõista J.L välja R.L kasuks alates 01.01.2020 igakuine elatis tema ülalpidamiseks kuni R.L täisealiseks saamiseni, s.o xxx summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale kuus.
3.Elatisena tasutav summa on 2020. aastal 292 eurot kuus. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumisega. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks.
4.Elatise tasumisel tuleb arvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal elatisena makstud summadega.
Jätta rahuldamata hageja taotlus määrata kostjale kindel kuupäev elatise tasumiseks.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Hagi kohaselt on M.V ja J.L kooselust 08. jaanuaril 2008 sündinud poeg R.L. Pooled läksid lahku novembris 2019 ja laps jäi ema kasvatada. Hagi esitamise hetkel elasid kõik osapooled kostjale kuuluvas majas, kuid materiaalselt majandati eraldi. Hageja kolis jaanuari 2020. alguses koos M.V tema korterisse aadressil xxx Kostja on tasunud elatist jaanuaris ja veebruaris 200 eurot kuus, kuid kokkuleppe saavutamine kostjaga elatisraha maksmiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumi ulatuses ei ole õnnestunud. Kuna hagejal ei ole pretensioone 2019. aasta kohta, taotleb ta kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras alates 2020. aasta jaanuarikuust kuni tema täisealiseks saamiseni. Igakuiselt kulub hageja ülalpidamiseks ca 622 eurot kuus. Arvestatud on hageja jooksvate vajadustega täpselt selliselt, nagu ka siis, kui pere elas koos, et lapse elatustase ei langeks. Lapse elatustase oli vanemate kooselu ajal keskmisest kõrgem, kuid see ei tohiks vanemate lahusoleku tõttu muutuda. Lisaks peab arvestama koguaeg kallinevate kaupade ja teenustega. J.L on YYY ainuomanik ja juhatuse liige. Kostja on varasemalt soetanud kinnisvara, mis on teadlikult registreerinud YYY nimele. Lisaks on ettevõte ostnud hiljuti ka auto. Ettevõte tegutseb edukalt peaaegu 13 aastat. See, kui palju ettevõtte omanik endale ametlikult tasu maksab, ei vasta alati tegelikkusele. Kuna ettevõttel läheb hästi, võiks kostja mõelda tulevikus töötasu suurendamisele. Kostja ei ole taganud lapse heaolu ka muul moel – lapsele ei ole antud taskuraha ja lapse isa juures viibimise ajal on laps palunud emalt toiduga varustamist, kuna isa viibis enamuse ajast metsas jahil. Kui kostja võimeline tasuma xxx igakuiselt 100-150 eurot mingite määramatute kahjude tarbeks, lisaks külastama regulaarselt Lätis asuvaid alkoholikauplusi ja tegema seal suure summa eest sisseoste, siis ei saa olla liiga kulukaks pidada lapse elatise maksmist miinimumsummas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja tunnistab, et R.L põlvneb temast ning seega on tal kohustus teda ülal pidada, kuid samas ei nõustu ta sellega, et ta ei ole lapse ülalpidamises osalenud, samuti ka nõutava elatise suurusega.
2(7)
Kostja selgitab, et tema kooselu lapse emaga lõppes 2019 septembris, kuid nii laps kui ka tema ema jäid elama osaliselt kostjale kuuluvasse majja, mistõttu kandis kostja ka kõik lapse eluasemega seotud kulud. Lisaks sellele on kostja alates 2019. aasta septembrist tasunud lapsega seotud kulude katteks lapse emale kuni 200 eurot kuus. Samaaegselt võttis kostja osa ka lapse kasvatamises ja hooldamises. Nii viibis J.L xxx seoses lapse haigusega hoolduslehel. Lisaks eeltoodule on J.L ostnud lapsele vajalikke esemeid ja toitu ning täitnud kõiki vanema kohustusi. Eeltoodut asjaolusid arvestades on kostja seisukohal, et elatise nõue on esitatud põhjendamatult. Kostja toob välja, et ta töötab YYY ning tema netosissetulek on 850.- eurot kuus. Juhul, kui kostjal tuleks tasuda elatist hageja poolt taotletud määras, muutuks tal raskeks oma igapäevaste kulutuste kandmine. Kostja märkis, et ettevõttest ei saa suuremat palka maksta, kuna kulutused on väga suured. Kostja hinnangul tuleks arvestada sellega, et hageja seaduslik esindaja saab ka lapsetoetust, mis samuti katab osa vajalikest kuludest. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et käesoleval ajal on ta suuteline tasuma elatisena lapsele 200 eurot kuus. Lisaks leiab kostja, et lapsele peaks piisama kuus kokku 400 euro suurusest summast ning kindlasti ei saa kuluda lapsele 622 eurot. Kostja taotleb menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused
1.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
3.Hagi on esitatud alaealise lapse isa vastu elatise väljamõistmise nõudes seaduses sätestatud miinimumsummas. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest 50% on 292 eurot.
4.Asjas ei ole vaidlust ja kohus loeb tõendatuks, et:
3(7)
-
hageja on kostja alaealine laps;
-
kostja ei ela lapsega koos alates 02.01.2020;
-
lapse elukoht on tema ema M.V juures.
5.Kostja on esitanud asjas oma pangakonto väljavõtted, millest nähtuvalt on kostja küll tasunud hageja ülalpidamiseks elatist, kuid väiksemas summas, kui seadusega sätestatud miinimum. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks elatist 2020. aasta jaanuaris-veebruaris 200 eurot kuus.
6.Kuivõrd kostja ei ela lapsega koos, on tal tekkinud lapse ülalpidamiseks elatise maksmise kohustus. Kuivõrd kostja on tasunud elatist miinimumelatisest vähem, on hagejal tekkinud õigus pöörduda ülalpidamiskohustuse nõudega kohtusse.
7.Asjas on vaidlus, kas hageja vajadused ning talle tegelikult tehtavad kulutused on sellised, nagu hageja on menetluses välja toonud. Ka on kostja avaldanud, et ta ei ole võimeline tasuma elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja taotleb elatise vähendamist alla miinimummäära.
8.Tulenevalt PKS 102 lg 2 teisest lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Sama paragrahvi kolmanda lause kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
9.Riigikohus on selgitanud, et lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt näiteks Riigikohtu otsus 32-1-35-17, p 28.1). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetustega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt näiteks Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 28.2).
10.Kohus analüüsib järgnevalt, kas esineb alus hagejale miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks, sh hindab hageja vajadusi ning vanemate varalist seisundit.
11.Hageja esitatud kulutabelist nähtuvalt on see esitatud jaanuari ja veebruari 2020 kohta. Kulud on tabeli kohaselt jagatud 2 inimese kohta, s.o tegemist on hageja ja tema ema kuludega. Kahe kuu keskmisena hõlmavad hageja kulud kohtu arvestusel esitatud tabelis järgmist (summad ümardatud): Eluasemekulud xxx
12.Kohus leiab, et nimekirja hageja ülalpidamise kulutuste kohta saab pidada tõepäraseks ning kulutused on kohtu arvates suuremas osas piisavalt mõistlikus suuruses. Kohus juhib hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et erinevate vaba aja tegevuste peale kulub tabeli kohaselt kohtu arvates ebaproportsionaalselt palju (122 eurot kuus). Samas ka juhul, kui pidada lapsele tehtavaid kulutusi osaliselt ebamõistlikeks (nt kulutused kingitustele, väljasõitudele ja väljas söömisele), on kohtu hinnangul usutav, et lapse mõistlikud vajadused kuus moodustavad vähemalt 584 eurot kuus, millest mõlemale vanemale langeb 292 eurot kuus. Kostja on leidnud, et lapsele ei kulu hagis toodud 622 eurot kuus, vaid vähem. Samas ei ole kostja esitanud konkreetseid vastuväiteid hageja esitatud kuludele.
13.Kohus hindab ka vanemate varalist seisundit vastavalt poolte esitatud tõenditele.
14.M.V esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekub talle regulaarne töötasu xxx, summas keskmiselt 601,28 eurot kuus, igakuine riiklik peretoetus 60 eurot. M.V kuulub kinnistusraamatu andmetel korteriomand reg nr xxx, asukohaga xxx
15.Nähtuvalt YYY palgatõendist seisuga 05.12.2019 on kostja brutotöötasu ajavahemikul juuni-november 2019 olnud 972,51 eurot, väljamaksed summas 850 eurot kuus. Sama nähtub kostja esitatud pangakontode väljavõtetest. Nähtuvalt kinnistusraamatu andmetest on kostja 1⁄2 kaasomandis kinnistu reg nr xxx asukohaga xxx.
16.Eelistungil leidis kostja, et kui ta maksaks miinimumelatist, jääks talle enda ülalpidamiseks kätte elatismiinimum. Kohus andis istungil pooltele tähtaja tõendite ja andmete esitamiseks, sh kostjale tähtaja esitada nimekiri, kui suured on tema keskmised väljaminekud kuus, et kohus saaks neid hinnata. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, kui palju raha kulub tal enda ülalpidamiseks.
17.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et lapse vajadused oleksid miinimumvajadusest väiksemad, samuti pole kostja tõendanud enda halba majanduslikku seisundit. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kostjal olemas võimalused teenida sissetulekut ning puuduvad sellised andmed, millest võiks järeldada, et esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
5(7)
18.Arvestades Riigikohtu seisukohaga (3-2-1-35-17, p 28.2) ei pea kohus käesolevas asjas põhjendatuks vähendada elatist alla miinimummäära ainuüksi seetõttu, et lapse emale makstakse riiklikku peretoetust.
19.Kohus jätab tähelepanuta hageja esindaja väited, mis puudutavad xxx elamu kasutamist kostjale kuuluva äriühingu kontorina, endale tahtlikult väikese töötasu maksmist, väidetava fiktiivse töövõimetuslehe vormistamist ning äriühingu vara kasutamist endale kinnisvara ning sõidukite soetamisel. Kohtu hinnangul ei ole need väited käesoleva vaidluse lahendamisel olulise tähtsusega ning kohus ei pea vajalikuks asuda analüüsima kostjale kuuluva YYY tegevust ja majanduslikku seisu, samuti ei rahulda hageja taotlust nõuda välja viidatud äriühingu pangakonto väljavõte.
20.Kohus rahuldab hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsummas, millest tuleb maha arvestada kostja makstud elatis 2x200 eurot 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris.
21.Hageja on taotlenud määrata kostjale kindel kuupäev elatise tasumiseks, põhjendusel, et kostja on hoiatanud hagejat, et võib iga päev üle kanda väikese summa, mis ei ole mõistuspärane ja on hageja ning eelkõige oma lapse suhtes kiuslik.
22.Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks (vt nt 3-2-1-35-17, p 13.5). Kohus määrab elatise maksmise kuupäevaks hiljemalt iga kuu 05. kuupäeva, mille puhul on tegemist TsÜS § 136 sätestatud tähtpäevaga. Kohus leiab, et puudub alus keelata kostjal oma elatise maksmise kohustust täita ositi. Kohtu arvates ei ole hageja veenvalt põhjendanud, miks tuleb kostjat kohustada tasuma elatist konkreetsel kuupäeval. Kohtu arvates juhul, kui elatise summas täies ulatuses tasutakse hiljemalt kohtu määratud tähtpäeval, s.o hiljemalt iga kuu 05. kuupäeval järgmise kuu eest ette, on kostja on elatise maksmise kohustuse kohaselt täitnud. Hageja seaduslik esindaja saab arvestada, et igakuine elatis on nõutud summas makstud hiljemalt iga eelmise kuu 05. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ning § 164 lg jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Pooled ei ole esitanud asjas menetluskulude nimekirju.
24.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui 6(7)
koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.