Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-17841
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu elatise saamiseks 630 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: B.B. (kostja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Aleksei Forstiman
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Mihhail Tuštšenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 29. novembri 2019 otsus muutmata, kuid täiendada resolutsiooni elatise tasumise lõppemise kuupäevaga.
2.Jätta rahuldamata B.B. taotlused nõuda Maksu- ja Tolliametilt andmed vastustaja sissetuleku kohta ja XXXXXXX Kutsehariduskeskuselt teavet vastustaja õppel viibimise ming saadud õppetoetuste kohta.
4.1.Rahuldada osaliselt A.A. hagi B.B. vastu elatise nõudes.
4.2.Välja mõista B.B.lt A.A. kasuks elatis summas 70.00 (seitsekümmend) eurot kuus, alates 23.11.2018, kuni 31.05.2019 ning alates 01.08.2019 kuni 3. detsembrini 2019.
4.3.Hageja menetlusabi kulud jätta riigi kanda.
4.4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (hageja) esitas hagi B.B. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise 210 eurot kuus alates 23. novembrist 2018 kuni 30. juunini 2020 (kutsekooli lõpetamiseni). Hageja vähendas nõuet ja palus mõista välja elatise 100 eurot kuus. Kostja on hageja isa. Hageja õpib kutsekoolis täiskoormusega ja tal puudub võimalik töötada. Hagejale annab ülalpidamist ainult tema ema, kelle töötasu ei ületa miinimumi. Hageja vältimatud kulud on 420 eurot kuus. Ema suudab kanda ainult poolt kuludest. Hageja elab üksi korteris asukohaga XXXXXX. Nimetatud korter kuulub küll hageja emale, kuid hageja kannab korteri majandamisega seotud kulusid, keskmiselt 90 eurot kuus. Hageja märkis, tal on raske oma kulusid tõendada ning palus lähtuda elatusmiinimumist, mis oli 2017 aastal 207,23 eurot kuus. Hageja saab küll peretoetust 60 eurot kuus, kuid see ei kata kõiki tema vajadusi. Kostja töötab mitteametlikult ning saab sissetulekut sularahas. Hageja ema O.K. kannab igakuiselt hageja kontole hageja kulutuste katteks peretoetuse ning oma töövõimetuspensioni. Nõude alus on PKS § 97 lg 2.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole enda kulusid tõendanud. Hageja esitatud arveid kulusid ei tõenda, kuna neid pole võimalik hagejaga seostada. Tõendina esitatud arve korteri kommunaalkulude eest on seotud kolme isiku elamisega nimetatud korteris, seega tuleb kulud jagada kolmeks. Hageja kui täisealine isik peab ise endale
eluks vajalikke vahendeid hankima ning seega tuleb tuvastada, milline on tema varaline seis ning kas tal on vahendeid enda ülalpidamiseks. Kostja sissetulek on 218 eurot kuus, mis on eeldatavasti väiksem kui hageja ema sissetulek. Kostja ei ole võimeline tööd tegema, sh ka kergemat tööd, mistõttu ei ole ta ka piisavat sissetulekut. Kostja omandis on korter asukohaga XXXXXXXXXX ning tema 2019. aasta sissetulekuks on töövõimetuspension 224,76 eurot kuus. Korter anti üürile, kuid üürnik üüri ei tasu.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 29. novembri 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise 70 eurot kuus alates hagi esitamisest 23. novembril 2018 kuni 31. maini 2019 ning alates 1. augustist 2019 kuni hageja XXXXXXX Kutsehariduskeskuses hariduse omandamise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. PKS § 96 esimesele lausele on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise väljamõistmiseks PKS § 97 p 2 alusel tuleb hagejal tõendada kulusid ja esitada kohtule kuludokumendid. Kohtul tuleb muu hulgas tuvastada, kas täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seejärel kontrollida, kas temalt ei saa mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja täisealine laps. Hageja sai täisealiseks 08.11.2018 Kohtule esitatud XXXXXXX Kutsehariduskeskuse tõenditest nähtub, et hageja õpib koka erialal täiskoormusega, kooli lõpetamise ajaks on märgitud 30.06.2020. Maakohus tuvastas, et hageja ei saa täiskoormusega õppimise tõttu endale vajalikku ülalpidamist pidevalt ise tagada, kuna hageja on abivajav õppiv laps, kes vajab vanemate toetust. Hageja märkis hagiavalduses, et tema püsikulutused kuus on järgmised: eluasemekulud 90 eurot, kulutused toidule 225 eurot, riided 20 eurot, sidekulud 20 eurot, elekter 10 eurot, hügieen 15 eurot, ravi 10 eurot, kontoritarbed 5 eurot, kosmeetika 10 eurot, sõidukulud 15 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja kontole laekus elatis kostjalt (kuni novembrini 2018) ning laekub O.K. Eesti Töötukassa toetus keskmiselt summas 220,00 eurot kuus, kontole on tehtud ka sularaha sissemaksed. Nimetatud kontole on O.K. poolt 07.02.2019 tehtud ülekanne summas 1000 eurot. Kontolt maksti korteriühistu, elektri ja teleteenuse arveid. Kohus on teinud päringuid vararegistritesse hageja majandusliku seisundi kontrollimiseks ning tuvastas, et hagejale sõidukeid ega kinnisvara ei kuulu, hageja ei ole ka kuni 05.03.2019 sissetulekuid saanud. Kostja taotlusel tegi kohus 25.09.2019 lisaks veel päringu Maksu- ja Tolliametile hageja sissetulekute kontrollimiseks ning saadud vastuse kohaselt oli hageja sissetulekuks juunis 2019 – 530,10 eurot ja juulis 2019 – 457,26 eurot. Swedbank AS-i 04.10.2019 hageja konto väljavõttest nähtub, et kontole laekub O.K. töövõimetuspension ning muud erinevad summad hageja emalt. Teise hageja konto väljavõttest nähtub, et kontole laekub peretoetus summas 60 eurot kuus, juunis ja juulis 2019 laekus kontole ka hageja töötasu Maxima Eesti OÜ-lt. Kontole teeb väiksemates summades ülekandeid hageja ema O.K.. Kontolt tasutakse Elisa Eesti AS-i arveid.
Hageja menetlusabi taotluse lahendamisel tuvastas kohus, et hageja ei omanud kuni päringu tegemiseni sissetulekuid, Sotsiaalkindlustusameti andmetel on hagejale määratud lapsetoetus summas 60 eurot. Maakohus märkis, et hageja esitatud kulud on eluliselt usutavad. Isegi kui hageja menetluse käigus hiljem esitatud konto väljavõtetest ei nähtu, et ta kannaks kulusid seoses korteri ülalpidamisega, ei tähenda, et neid kulusid ei ole või et neid ei peaks igakuiselt kandma. Hageja ei ole tõendanud, et elab üksi. Hageja ei ole tõendanud, et tema kulud kuus on kokku summas 420 eurot ning et tegemist on vältimatute kuludega, mida ei ole võimalik vähendada. Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja viibib tihti Tallinnas/ Viimsis ning käib väljas söömas, mis kindlasti suurendab hageja kulusid. Nimetatud kulud ei ole aga sellised, mis on eluks olulised või hädavajalikud või mida ei saaks vähendada. Hageja võimalikud kulud kuus on summas ca 200 eurot. Nimetatud kulud on kaetud hageja ema makstava elatisega ning osaliselt ka riikliku toetusega summas 60 eurot kuus. Hageja konto väljavõtetest nähtub, et hageja ema annab hageja ülalpidamiseks üle 300 eurot kuus (sh ka hageja ema töövõimetuspension) ning seega tuleb asuda seisukohale, et hageja ema kannab kõiki hageja kulusid. Samas ei ole põhjendatud, et lapsega seotud kulusid kannab vaid üks vanem, teine aga lapse ülalpidamises ei osale. Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas kostja on võimeline hagejale ülalpidamist andma. 09.04.2019 vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista elatise summas 100.00 eurot kuus. Kostja esitas tõenditena pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et tema AS-i SEB Pank konto saldo on 0 eurot, kontole laekumisi ei ole toimunud. Kostja Swedbank AS-i konto saldo on 188 eurot, kontole laekub töövõimetuspension, keskmiselt summas 220 eurot kuus. Kostja esitas ka 17.09.2019 konto väljavõtte, millest nähtub, et kontole laekub Töötukassa töövõimetushüvitis keskmiselt summas 230– 240eurot kuus. Kostja esitas tõenditena ka Eesti Töötukassa 28.05.2018 otsuse, millest nähtub, et tal on tuvastatud osaline töövõimetus tähtajaga 14.05.2021 ning Perearstide Keskuse Neeme tõendi kostjal diagnoositud haiguste kohta. Kohus kontrollis kostja varalist seisundit registrite abil ning tuvastas, et kostjale sõidukeid ei kuulu, kostja ei tööta. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXXXXXXXXX. Kostja esitas tõendina korteri üürilepingu, millest nähtub, et ta andis E.K.le üürile nimetatud korterist kaks tuba, ilma üürita, kuid kohustusega tasuda kõik korteri ülalpidamisega seotud kulud. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtub, et E.K. (praegune K.) on kostja abikaasa alates 10.08.2019, ei saa tema ja kostja vaheline korteri üürileping olla kohtu hinnangul usaldusväärne. Kostja esitas tõenditena ka poe ja apteegi ostutšekid, millest nähtub, et poodides tehtud ostud olid makstud kostja pangakaardiga ja vastavad summad on kostja kontolt maha arvestatud. Kostja esitatud tõenditega lähevad vastuollu tema sularahas tehtud ostud, kuna kostja konto väljavõttest ei nähtu, et ta oleks kontolt sularaha välja võtnud. Kostja konto väljavõttest nähtub ka, et ta on käinud Venemaal, kuid samas on arusaamatu, mis vahenditest on ta Venemaal arveldanud, kuna kostja ei ole kontolt sularaha välja võtnud, kostja ei ole ka pangakaardiga Venemaal makse teinud. Kostja konto väljavõttest nähtub ka, et oma piiratud sissetulekust on ta suutnud teha oste ehituspoodides (nt Wyrth ja Strons PV). Tunnistaja J.T. selgitas 24.09.2019 istungil, et ta tunneb hageja ja kostja perekonda juba ca 20 aastat. Tunnistaja teatas, et töötab XXXXXX XX, keskuse teisel korrusel, esimesel korrusel
asub ehituskauplus. Tunnistaja näeb tihti, kui läheb kella 10.00-ks hommikul tööle, kuidas kostja ostab ehitusmaterjale, tassib 30-kg kotte, olles tööriietes. Kostja on selles ehituspoes püsiklient ning ostab sealt ehitusmaterjale. Tunnistaja selgitas, et kuna XXXXXX on väike linn, siis kõik teavad, et kostja tegeleb remonditöödega ning isegi XX, kus tunnistaja töötab, olid reklaamina välja pandud kostja tööde fotod. Tunnistaja selgitas ka, et kostja autot on näha erinevate majade juures, kus kostja teeb tööd, viimati nägi tunnistaja kostja autot XXXXXXX või X maja juures, terve suve on kostja seal tööd teinud. Tunnistaja J.T. selgitas, et kindlasti ei tee kostja endale remonti, kuna käib juba aastaid ehituspoes ning ostab ehitusmaterjale. Kui kostja oleks endale remonti teinud, ei kestaks see nii kaua. Tunnistaja teab ka inimesi, kellele kostja on remonti teinud. Tunnistajale endale ei ole aga kostja remonti teinud, tunnistaja ei ole kostjale tasu töö eest maksnud. Kostja on püüdnud kahtluse alla seada tunnistaja J.T. ütlusi ning tõendada, et tunnistaja andis ütlusi enda isiklikest huvidest lähtudes ning tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Maakohus leidis, et tunnistaja J.T. ütlused on usaldusväärsed, kohtul ei ole alust neis kahelda. Tunnistaja A.T. teatas 30.10.2019 istungil, et kostja on tema X. Tunnistaja väitel näeb ta kostjat suvilas iga päev Kostja hakkas suvilas käima alates oktoobrist 2018. Kostja teeb suvilas ehitustöid, kuid teeb neid väga aeglaselt, kuna tema tervis ei võimalda palju tööd teha. Maakohus asus seisukohale, et tunnistajate ütlused ei ole vasturääkivad. Tunnistaja A.T. ütlustest selgub, et kostja kasutab abikaasa suvilat ja remondib seda ca aasta, tunnistaja J.T. ütlustest selgub aga, et kostja ostab ehitustöödeks vajalikke ehitusmaterjale juba palju aastaid. Seega võib kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et kostja on ehituspoest ostnud ehitusmaterjale ka muudel eesmärkidel, kui ainult abikaasa suvilas tööde tegemiseks. Samuti ei ole ka kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostja viibib aastaringselt (s.o ka hilissügisel, talvel ja varakevadel) suvilas kõik päevad nädalas, v.a üks päev, kui ta käib abikaasaga Venemaal. Kostja mitteametlikule sissetulekule (saadud sularahas) viitab muuhulgas ka asjaolu, et kostja kasutab autot (seda on kinnitanud mõlemad tunnistajad), kostja konto väljavõtetest ei nähtu aga, et kostja oleks autot tankinud. Samuti ei nähtu ka, et kostja oleks välja võtnud sularaha, et nt Venemaal autot tankida. Maakohus tuvastas, et kostja omab mitteametlikku sissetulekut ning on võimeline seetõttu hagejale elatist maksma. Kuna hageja ei ole enda kulusid tõendanud, ei ole põhjendatud ka kostjalt elatise summas 100 eurot väljamõistmine. Maakohus leidis, et hageja vajadusi hinnates tuleb lähtuda elatusmiinimumist ehk summast ca 200 eurot kuus. Sellest summast tuleb maha arvata riigi makstav peretoetuse summa, s.o 60 eurot kuus. Vanemate kanda peaks jääma 140 eurot ehk ühe vanema osa on summas 70 eurot kuus. Kostjal on küll tuvastatud osaline töövõimetus, kuid nimetatu tähendab vaid seda, et ta ei saa kas osaliselt töötada või et osa töödest temale ei sobi. Töötamine üldiselt ei ole kostjale vastu näidustatud. Ka mõlemad tunnistajad on kohtule väitnud, et kostja siiski töötab (A.T. kinnitas, et kostja teeb suvilas ehitustöid, J.T. teatas aga, et kostja töötab mitteametlikult tehes inimestele remonditöid). Kostja osa hageja ülalpidamisest ei ole põhjendatud vähenda ka seetõttu, et suurema osa hageja kulusid kannab tema ema. Hagejal on ka teine vanem, s.o kostja, kes on võimeline tööd kasvõi
osaliselt tegema. Sõltumata kostja tegelikkust sissetulekust, on hagejale elatise maksmine summas 70 eurot kostja jaoks jõukohane ja põhjendatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostjal haigused, mis ei võimalda tal ehitajana töötada. Kostja ainus sissetulek on töövõimetuspension 220-240 eurot kuus. Kostja tasub täisealisele A.K. elatist 50 eurot kuus. Kostja esitas ka perearst Tatjana Arissova 10.10.2019 tõendi, millega arst kinnitas, et kostja terviseseisund ei võimalda tal töötada ehitajana. Pole piisavalt tõendeid, et kostja varjab sissetulekut. Asjas kogutud tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et kostja elustiil on vastuolus tema sissetulekutega. Tunnistaja J.T. ütluseid ei tõenda asjaolu, et kostja saab tulu töötamisest. Ütlused sisaldavad tunnistaja hinnangut, mida ei saa tõendina arvestada. Maakohus on ebaõigesti arvestanud hageja sissetuleku. Hageja töötas ja sai sissetulekut juunis 2019 – 530,10 eurot ja juulis 2019 – 457,26 eurot. Kostja sai kingitusena 2018. a-l suvila aadressil, XXXXXX linn, XXXX. Kostja viibib seal palju aega ning vastavalt oma tervisest tulenevatele võimalustele ja E.K. rahalistele võimalusele, teeb ta 2018. a sügisest suvilas vahetevahel tööd (materjalid ostab E.K.). Selleks käib kostja ehituskauplustes. A.T. ütlustega on tõendatud, et kostja toob suvilasse ehitusmaterjalid, milledest räägib ka J.T., ning viibib suvilas 6 päeva nädalas hommikust õhtuni. Kuna kostja pidevalt viibib suvilas, on tõendatud, et kostja ei tööta teises kohas. Apellant esitas 21.aprillil täiendava taotluse ja palus ringkonnakohtul nõuda Maksu- ja Tolliametilt andmed vastustaja sissetuleku kohta alates hagi esitamisest 23.11.2018 kuni käesoleva ajani ja XX Kutsehariduskeskuselt (E-post: XX) info, millal oli viimane päev kui vastustaja viibis õppel kutsekoolis ning tema poolt saadud õppetoetuste kohta alates hagi esitamisest 23.11.2018.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja töövõimetus ei tähenda seda, et ta ei saa tööd teha osalise ajaga, või seda, et kostja ei saa muud tööd teha. Mõlemad tunnistajad on tunnistanud, et kostja töötab. Maakohtu otsus on seaduslik. Apellatsioonkaebus ei vasta nõuetele, sellest ei nähtu, millist materiaalõiguse normi maakohus rikkus. Vastuolus on ka apellatsioonkaebuse taotlused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna hageja esitas ringkonnakohtule tõendi selle kohta, et ta katkestas õpingud 3. detsembril 2019, siis tuleb kohtuotsuse resolutsiooni täiendada elatise
tasumise kohustuse lõppemise kuupäevaga. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
7.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotlused täiendava teabe nõudmiseks Maksu- ja Tolliametilt ja XXXXXXX Kutsehariduskeskuselt. Ringkonnakohus leiab, et kostjale olid tagatud võimalused hageja majandusliku olukorra kohta tõendite kogumise taotlemiseks maakohtus ning puudub põhjus tõendeid täiendavalt koguda. Hageja õpingute katkestamise aja kohta on ringkonnakohtule tõend esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei korda maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Asjaolu saab tsiviilkohtumenetluses olla kas tõendatud (TsMS § 232 lg 1), vastaspoolel omaks võetud (TsMS § 231 lg 2) või üldtuntud (TsMS § 231 lg 1). Seda, kuidas peab tõendite hindamisel kohtu siseveendumus kujunema, seadus ei sätesta. Siiski peab kohtuotsus olema põhjendatud, sh peab põhjendatud olema siseveendumuse tekkimine ja selle kujunemine. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus nimetatud nõuetele. Maakohus hindas tunnistajate ütlusi ja selgitas, miks on tõendatud kostja lisasissetuleku olemasolu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on piisavalt jälgitav, selles ei esine vastuolusid ning otsust on piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 652 lõike 5 kohaselt tõendite uut hindamist vajalikuks.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kostja peab tasuma kuni õpingute lõppemiseni hagejale elatist 70 eurot kuus. Hageja esitas ringkonnakohtule vastuseks päringule õpingute kohta väljatrüki Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS). Väljatrükist nähtub, et hageja arvati XXXXXXX kutsehariduskeskusest välja 3. detsembril 2019 ja selle põhjuseks oli õpingute katkestamine. Seega lõppes kostja elatise maksise kohustus 3. detsembril 2019, kuna maakohtu otsuse järgi tuli elatist tasuda kuni õpingute lõppemiseni. Õpingud lõpevad ka siis, kui õpilane arvatakse haridusasutusest välja.
10.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel ringkonnakohtus poolte endi kanda, arvestades kostja majanduslikku olukorda ja võimetust tööd täies mahus teha, samuti hageja õppimise lõppemist 3. detsembril 2019 ning elatise maksmise kohustuse äralangemist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.