lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-15837/60

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-15837/60
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1185
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-15837/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-15837

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Kohtuasi

Y, A, L ja D väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.12.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

Hageja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

hagi

X

vastu

elatise

Hageja II A (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III L (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja IV D (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja C Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda X apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 27.12.2019 otsuse peale menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud, hagejate nõuded ja kostja vastuväited

1.Hagejad palusid 10.10.2019 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista alates 16.09.2019 iga hageja ülalpidamiseks elatise seadusega ettenähtud miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 11.12.2019 istungil täpsustasid hagejad, et kulutused lastele on kokku 650 eurot kuus ja nad nõustusid elatisega kokku 650 eurot kuus. Hagejate vanemad elavad eraldi alates 06.02.2019, hagejad elavad ema juures ning on tema ülalpidamisel. Hagejate ema tunnistas, et kostjaga oli kokkulepe, et ta tasub arveid otse, kuid kuna kostja ei pidanud kokkuleppest kinni ja jättis lasteaia eest tasumata, esitasid hagejad hagi.
2.Kostja oli nõus tasuma huvialaringide eest otse ringile, kuid ei nõustunud tasuma elatist hagejate ema arvele. Kostja väitel oli kokkulepe, et tasub kokkulepitud arveid, kuid enne tuleb vara suhtes kokku leppida (vara kirjutatakse laste nimele). 11.12.2019 istungil ei vaielnud kostja hagejate kulutuste suurusele vastu ja sellele, et lapsed elavad ema juures ja et ta pole laste ülalpidamisest osa võtnud. Maakohtu lahend
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt alates 16.09.2019 välja elatise kuni iga hageja täisealiseks saamiseni järgmiselt: Y kasuks 201 eurot, A kasuks 173 eurot, L kasuks 146 eurot ja D kasuks 130 eurot. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda ja otsus kuulus viivitamatule täitmisele. Kohtuotsuse põhjendustel ei olnud vaidlust, et kostja on hagejate isa, kes ei ela koos hagejatega ega võta osa nende ülalpidamisest. Hagejate ema väitel oli varasemalt tõesti kokkulepe, et kostja tasub hagejate huviringide eest otse huviringidele, kuid kostja ei tasunud lasteaia eest ja hagejad esitasid seepeale hagid kohtusse. Kostja ei vaidlustanud hagejate ülalpidamise kulutusi, kuid ei nõustunud tasuma neid hagejate ema arvele. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et ta tasub laste kulutusi peale hageja emaga varaga seotud küsimuste lahendamist. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus vaadata maakohtu otsus uuesti läbi, st tuleks määrata kostja kohustused laste suhtes ja et need piirduksid elatise tasumisega. Kostja nõustus tasuma elatist, kuid hagejate kontodele. Kostja soovis maksta elatist talle kuuluva kinnisvara arvelt. Ringkonnakohtu põhjendused
5.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb kostjale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-35-13, p 12; samuti Riigikohtu 03.04.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1).

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

6.Maakohtu 11.12.2019 istungil nõustus kostja hagejate ülalpidamiskulutuste suurusega (tlk 56p), kuid ei nõustunud maksma hagejate ema kontole, vaid soovis tasuda otse huviringidele. Kostja ei vaielnud vastu hagejate esindaja väitele, et alates juunist 2019 ta elatist maksnud ei ole ja et kokkuleppest tasuda laste arveid ei ole ta kinni pidanud. Iseenesest on võimalik perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 kohaselt, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Sellise kokkuleppe poolteks on aga vanemad, ehk kostja (isa) ja hagejate seaduslik esindaja (ema). Samas ei ole kokkuleppega välistatud ega piiratud hagejatel isa vastu elatisenõude esitamine, kuigi kohus võib lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 26; 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 1.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-2426, p 17). Hagejate ema istungil antud selgitusel sai ta lasteaia direktorilt kirja, et lapsed arvatakse lasteaiast välja tasumata arvete eest. Hagejate ema selgitusel ei ela kostja perekonnaga koos ja alates septembrist 2019 ei osale hagejate ülalpidamisel. Kostja väited, et ta hakkab tasuma elatist peale hagejate emaga ühisvara jagamist, ei õigusta perekonnaseadusest tulenevat alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Riigikohus on selgitanud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 8.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Perioodilise elatise maksmata jätmist ei õigusta ka kostja soov kindlustada laste tulevik, st soov kinkida lastele ühisvaraks olev kinnisvara, purjekas ja valmiv kaubanduskeskus (tlk 57). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka väitnud, et ta on alates septembrist 2019 võtnud hagejate ülalpidamisest osa või et tal selline kohustus puudub.
7.Kuna ringkonnakohus ei saaks kostja apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel rahuldada, keeldub ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel hinnanud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele ka väidete õigsust eeldades. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimeta ringkonnakohus apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mida tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kostja õigusi ei ole piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja hindas kostja väiteid. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus (TsMS § 638 lg 9). Apellatsioonkaebus tagastatakse kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
10.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab menetluskulud apellant, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning seda ei edastatud hagejatele vastamiseks, ei saanud hagejatel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
11.Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval