2-19-126024/19 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

1.T Ri ja H Ri abielust sündis XXXXXXXXXXXXX T R. Vanemate abielulised suhted lõppesid 2015. a ning poolte abielu lahutati notaris 14.12.2015. Kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ega piisavas määras täitnud. Kostja on perioodil 01.09.2018 kuni 30.10.2019 teinud hageja isiklikule arvelduskontole ülekandeid kokku summas 1310 eurot ehk keskmiselt ca 90 eurot kuus. Vanemad ei ole saavutanud üksmeelt ega väidetavat kokkulepet kostja poolt lapse ülalpidamiseks makstava elatise suuruse osas. Vastupidi, lapse ema on kostjat korduvalt teavitanud, et ei saa nõustuda miinimummäärast väiksema elatise tasumisega, kuna see ei kata lapse vajadusi kostjale langevas osas. Isegi kui vanemate vahel oleks kostja väidetud kokkuleppe sõlmitud (millega hageja ei nõustu), siis kohtupraktika kohaselt vastav kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist. Isegi kui kostja kulutusi hageja taskurahale saab lugeda lapse kohaseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, siis on ilmselge, et kostja selline panus hageja ülalpidamises ei ole kostjale langevas osas piisav ning hageja ema täidab hageja ülalpidamiskohustust ka kostjale langevas osas. Antud juhul elab hageja koos emaga, kes tegeleb lapse igapäevase kasvatamise ja hooldamisega ning kannab seonduvalt sellega ka kõik lapse jooksvad püsikulud. Kostja ei osale lapse kasvatamises ja lapse igakuiste püsikulude katmisel. Hageja näol on tegemist erivajadustega XXXXXXXXXXX lapsega, kes vajab tavapärasest suuremat hoolt, mistõttu on hageja ema sunnitud lapsega pidevalt hoolduslehel viibima. Hagejal on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti poolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Hageja erivajadusest tingituna on hageja igakuised püsikulud suuremad keskmise lapse mõistlikest ja vajalikest kuludest. Käesoleval ajal on hageja ülalpidamise ja kasvamise igakuised kulutused keskmiselt ca 1240 eurot kuus. Eluaseme kulud: hageja elab koos ema ja ema elukaaslasega XXXXXXXXXX linn, Saaremaa kinnistul asuvas elamus. Viimase 6 kuu kommunaalkulud on kokku 786,50 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks kuluks ca 131 eurot ehk 43,70 eurot pereliikme kohta. Samuti tasub hageja ema kodukindlustust, mille aastane maksumus on 371 eurot ehk ca 31 eurot kuus, mis teeb ühe pereliikme kuluks 10,30 eurot kuus (31/3). Hageja elukoht on kõikide mugavustega renoveeritud elumaja, kus on kokku 7 tuba ja ca 1000m2 hoov. Käesoleval hetkel ei ole Saaremaal ühtegi sarnase maja aktiivset üürikuulutust, kuid üle Eesti üüritakse analoogseid elumaju hinnaga 1500-1800 eurot. Kuigi hageja hinnangul vastab elamu üürihind kuulutustes toodud suurusjärgule, on hageja valmis lähtuma üürihinnast 1 000 eurot kuus, mis teeb hageja igakuiseks kasutuseeliseks 333,33 eurot. Kulud TV-le, internetile: ühe pereliikme kulu 9 eurot kuus (26,98/3). Sidekulud: hageja kasutuses on ema poolt soetatud isiklik mobiiltelefon, millega seotud kulu on alates jaanuar 2020. a hageja ema kanda (kuni detsembrini 2019. a tasus hageja mobiiliteenuste eest kostja). Igakuine kulu on ca 12 eurot. Toidu ja toidulisandite kulu: hageja keskmine toidukulu on arvestatud ca 150 eurot kuus. Tuleb arvestada, et hageja erivajadusest tingitult peab hageja toidulaud koosnema võimalikult kvaliteetsest toidust, kuna paljud tavalised toiduained võivad põhjustada XXXXXXXXXXXXXX. Seetõttu on hageja toidulaud keskmise lapse toidulauast ka kallim. Lisaks tarbib hageja

2-19-126024 XXXXXXXXXXXXXXXXXXX), mille igakuine kulu on ca 100 eurot. Seega tuleb lugeda hageja igakuiseks põhjendatud ja vajalikuks toidu ja toidulisandite kuluks kokku 250 eurot. Transport: tegemist on bensiinikuluga, mis kaasneb hageja kooli, arstide juurde ja erinevatesse huviringidesse või meelelahutuskohtadesse viimisega. Tervise tõttu transporditakse hagejat üksnes autoga. Emal tuleb sõidutada hagejat iga kuu kokku minimaalselt 600km (ca 200km sõidud Saaremaal ja ca 400km 1x kuus sõit XXXXXXXXXXXXXXXX ortodondi juurde breketeid pingutama). Kulu on ca 84 eurot. Tervishoid ja hügieen: hageja vajab oma haiguse tõttu spetsiaalseid looduslikke ja kõrgkvaliteetseid ihu- ja nahahooldustooteid, mille igakuine kulu on ca 40 eurot. Samuti vajab hageja astmaravimeid, mille igakuine kulu on vähemalt 30 eurot. Lisaks käib hageja kord kuus juuksuris, mille kulu on ca 10 eurot ja makstakse sularahas. Füsioteraapia: hageja käib 2x aastas füsioterapeudi XXXXXXXXXXXXX juures, mille kulu on 45 eurot kord ehk 90 eurot aastas (7,5 eurot kuus). Riided ja jalanõud: igakuine keskmine kulu 50 eurot. Kulutused koolikohustuse täitmiseks: ca 40 eurot kuus. Kulud huvialaringidele: inglise keele eraõpetaja, kulu suurus on 10 eurot kuus. Reisimine: arst on soovitanud hagejal käia vähemalt 2 korda aastas soojal maal tervist turgutamas. Aasta lõikes on see kulu ca 160 eurot kuus. Meelalahutus, vaba aeg: igakuine keskmine kulu on ca 50 eurot. Taskuraha: keskmiselt 100 eurot kuus. Hageja emale on perioodil 01.07.2019-20.01.2020 makstud: tööandja XXXXXXXXXXX OÜ-lt kokku 4 648,90 eurot (5 448,90-800) eurot, mis teeb 7-kuulise perioodi peale keskmiselt 664,12 eurot kuus. Samuti on hageja emale makstud samal perioodil Eesti Haigekassa poolt töövõimetushüvitisena kokku 3 444,52 eurot, mis teeb 7-kuulise perioodi peale keskmiselt 492,07 eurot kuus. Lisaks laekub hageja ema kontole igakuiselt lapsetoetus summas 60 eurot ja puudega lapse toetus summas 161,09 eurot ehk kokku 221,09 eurot kuus. Hageja ema ja tema elukaaslase kaasomandisse kuulub elamu asukohaga XXXXXXXXXXX. Hageja ema omab 50%-list osalust äriühingus OÜ XXXXXXXXXXja 100% osalust XXXXXXXXXXX-s. 2019-2020. a ei ole hageja ema dividenditulu saanud. Tõele ei vasta väide, et hageja ema XXXXXX toodete müügiga lisasissetulekut. Hageja selgitab, et hageja ema tellib XXXXXXX tooteid üksnes oma perele. Tõele ei vasta ka väide, et hageja ema teenib XXXXXXXXXXX kinnistult tulu. Kostja on selgelt teadlik, et XXXXXXXXX OÜ on asutatud jaanuaris 2019. a poolte ühise vanima tütre XXXXXXXXXXXXXX jaoks. Tegelik kasusaaja on tütar XXXXXXXXXX. Samuti ei ole hageja ema XXX kinnistut välja üürinud, vaid seda teeb XXXXXXX, kes kooskõlastatult mõlema vanemaga (sh kostjaga) kasutab XXXXXXX eramut aeg-ajalt majutusteenuse pakkumiseks. Kuna hageja soovib kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei saa nõutav elatise summa olla kostjale ülemäära koormav. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostjale perioodil juuli-detsember 2019. a (ehk 6 kuu jooksul) laekunud kokku 10 685,08 eurot, mis teeb ühe kuu sissetulekuks kokku 1 780 eurot. Isegi kui arvestada sellest summast maha kostja komandeeringukulud (hotell ja söök), mille keskmine kulu samal perioodil on olnud 627,68 eurot ehk ca 100 eurot kuus, siis jääb kostjale alles ca 1600-1700 eurot. Seega jääb kostjal igas kuus pärast kostja vastuses loetletud kulutuste (ca 900 eurot) kandmist üle 700-800 eurot, millest on kostjal võimalik hagejale miinimummääras elatist maksta. Kostja vastuses välja toodud kulud ilmselgelt ülepaisutatud ja tegemist ei ole kuludega, mis õigustaksid lapsele miinimumist väiksema elatise maksmist. Tuleb arvestada, et kostja ei ela eramus üksi, vaid koos elukaaslase XX. Seega koosneb kostja leibkond 2 isikust ning kostja poolt välja toodud eluasemekulud tuleb jagada kahega. Hageja hinnangul on ka muud kostja loetletud kulud (toit, transport jmt) ülepaisutatud, rääkimata sellest, et kostja ei ole neid kulusid vähimalgi määral tõendanud. Lisaks on kostja märkinud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites eluasemekuludeks 53,40 eurot ning transpordikuludeks 50 eurot, mis on vastuolus kostja vastuses esitatud andmetega. On oluline rõhutada, et kostja kohuseks vanemana on leida enda ja oma alaealise lapse kohaseks ülalpidamiseks uus või täiendav sissetulekuallikas. Ainuüksi piisava sissetuleku puudumine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

2-19-126024 Samuti ei vasta tõele kostja väited likviidse vara puudumisest. Kostjale kuulub kaks sõiduautot, XXXXXXXXXXXX. Maanteeameti väljavõttest nähtuvalt on sõiduk läbinud hiljuti (11.10.2019) korralise tehnoülevaatuse, milleks tuli sõidukit eelnevat remontida (29.08.2019 tehnoülevaatuse andmete kohaselt olid sõidukil olulised vead raami, kere ja sellele kinnitavate osade, veermiku ja vedrustuse ning pidurisüsteemiga). Samuti on XX kehtiv liikluskindlustus. Seega ei ole võimalik väita, et tegemist on kasutuna seisva sõidukõlbmatu autoga. Olukorras, kus kostjal on igapäevasteks sõitudeks kasutusel teine auto ning kostja väidab, et tal ei ole majandusliku olukorra tõttu võimalik hagejale elatist maksta, on kostjal võimalus üks sõidukitest võõrandada. Kuna hageja viibib kostjaga igas kuus keskmiselt 10-15 tundi (s.o vähem kui ööpäev) ja alati ilma ööbimiseta, siis ei saa kostjal olla tekkinud hagejaga seoses väidetud eluasemekulusid. Meelevaldne on ka väide hageja toidukulude kohta isa juures viibitaval ajal. Laps viibib isaga keskmiselt 10-15 tundi kuus, millest enamus korrad viibitakse isa kodust väljas. Isegi kui hageja käib vahel ka isa kodus, siis ei ole hageja seal enamasti söönud. Hageja käib isaga aeg-ajalt kohvikus ja Hesburgeris, kuid sellega isa toidukulu piirdubki. Seega ei saa elatise suuruse määramisel arvestada ka lapse kostja hoole all viibimise ajaga, kuna isa ja lapse koosveedetav aeg on marginaalne ning kostja ei kanna sel ajal lapse igapäevaseid ülalpidamiskulusid, vaid üksnes suhtlemisega seonduvaid kulusid (s.o ennekõike eelviidatud toidukulusid). Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide lapse ravikulude kandmise kohta. Kostja on esitanud kohtule arvelduskonto väljavõtte apteegis tehtud kulutuste kohta, kuid ei ole esitanud kulude kandmise aluseks olevaid arveid, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et kulu on kantud just hagejaga seoses, mitte kostja enda huvides. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata kostja väide hageja koolikulude kandmise kohta. Suurema osa lapse koolitarvetest ostab lapsele ema ning osaliselt ka laps ise oma taskuraha arvelt. Isegi kui kostja aeg-ajalt lapsele mingeid koolitarbeid ostab, siis kindlasti ei ole see summa igakuiselt 10 eurot. Niisamuti on väär kostja väide hagejaga seotud kütusekulu kohta. Hagejat transpordib igapäevaselt kooli ja koju lapse ema. Isegi kui laps on harva viibinud ka isa kodus, siis on temale sinna järgi läinud kas ema või vanem tütar X. Kindlasti ei ole lapse isa käinud lapsega kolm korda aastas Tallinnas arsti juures. Kostja ei ole isegi teadlik, et laps käib XXXX, mitte XXX, nagu on kostja oma vastuses väitnud. Seega ei saa kostja igakuine transpordikulu lapsele olla väidetud 20,77 eurot. Isegi kui teoreetiliselt jaatada, et isa kannab lapsega seotud väidetud kulusid, ei vähene sellest hageja ema igakuised püsikulutused lapsele ega ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Üksnes asjaolu, et laps käib aeg-ajalt üksikud tunnid isa juures või käib isa lapsega mõned korrad kuus kohvikus söömas, ei tekita isale selliseid kulusid, mis mõjutaksid miinimummääras elatise nõude suurust. Arvestades eeltoodut palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXXX). Selguse huvides peab hageja siinkohal vajalikuks märkida, et miinimummääras elatise nõude esitab hageja üksnes menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Reaalsuses on hageja igakuised kulud oluliselt suuremad kui kahekordne miinimumelatis. Kostja vastuväited

2-19-126024 eest keskmiselt 5,74 eurot kuus, sideteenuste kasutamise eest tasub 62,09 (22,98+39,11) eurot kuus, kindlustusmakseid tasub kostja keskmiselt 22,34 eurot kuus, vee tarbimise eest tasub kostja igas kuus keskmiselt 23,62 eurot kuus, elamu küttepuudele kulub keskmiselt 30 eurot kuus, igakuine keskmine laenukohustus on kostjal 256,47 eurot (187,55+68,92), toidule kulub kostjal igas kuus 200 eurot, riietele, jalanõudele keskmiselt 75 eurot kuus, ravikuludeks kulub igas kuus keskmiselt 25 eurot kuus, transpordi kulu on keskmiselt 150 eurot kuus. Seega kulub kostjal igakuiselt enda vajaduste rahuldamiseks kokku vähemalt 887,90 eurot. Juhul, kui kostja peaks tasuma elatist hagejale summas 270 eurot, jääks tal tema sissetulekut arvestades enda vajaduste rahuldamiseks ja kohustuste täitmiseks üksnes 631 eurot, millest ei piisa isegi kõigi kohustuste täitmiseks. Eksitav on hageja seisukoht sellest, et kostja sissetulekute hulka tuleb arvestada ka tööandjalt saadavad päevarahad. Tööandjalt saadavaid päevarahasid kasutab kostja otseselt välislähetuses tekkinud toitlustus- ja majutuskulude kandmiseks. Lisaks tekib välislähetustel olles kostjal kulutused kütuse tankimise näol, mis tööandja hiljem enda otsusega hüvitab ja kannab kostja kontole. Seega on ebaõige hageja seisukoht sellest, et kostja saab päevarahasid, mis tuleb lugeda kostja sissetulekute hulka. Kostjal puudub likviidne vara, mida oleks võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks realiseerida. Kostja ja hageja kaasomandis on kinnistu asukohaga XXXXXXXXXXX. Kuigi kinnistu on kostja ja hageja kaasomandis tegutseb seal X OÜ, mille juhatuse liikmeks oli varasemalt hageja seaduslik esindaja, alates 05.11.2019 vanemate täiskasvanud tütar XXXXX. Kostjale teadaolevalt üürib ka hageja seaduslik esindaja booking.com vahendusel välja kinnistul asuvat alaealise lapse kaasomandis olevat eramut, teenides alaealisele lapsele kuuluvalt varalt tulu. Kostja, kui kinnistu üks kaasomanikke ei ole andnud nõusolekut vastavateks tegevusteks. Lisaks kuulub kostjale kaasomandis olev XXXXXXXXXXXXX, mida kostja kasutab enda elukohana. Kostja omandis on sõiduauto XXXXXXXX esmase registreerimise aasta 2000, mida kostja ise kasutab harva, kuna see on peamiselt sõidukõlbmatu. Lisaks on kostja omandis sõiduauto XXXXXXXXXX esmase registreerimise aastaga 2010, mida kostja kasutab igapäevaselt muuhulgas ka hageja transportimiseks. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on võimeline osalema alaealise lapse ülalpidamisel kahjustamata enese tavalist ülalpidamist palub kostja kohtul arvestada asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja saab sotsiaaltoetusi riigilt lapse ülalpidamiseks. Lisaks annab kostja hagejale ülalpidamist ka vahetult. Hageja viibib kostja juures kaks päeva nädala lõppudel (ilma ööbimiseta, kuid hageja on kostjaga koos kokku 8-l päeval kuus, iga kord vähemalt 4-5 tundi). Ka mitme tunnistel kohtumistel tekivad lapsel eluasemekulud. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et otseselt on kostja hageja toidukuluks viimase aasta jooksul tasunud kokku 94,90 eurot, millest ühe kuu keskmine toidukulu on 7,90 eurot (94,90/12). Kuivõrd hageja viibib kostja juures 8 päeva kuus, mil ta ka kostja juures sööb, siis on täiendav toidukulu hagejale igas kuus 48 eurot (6 eurot päevas x 8 päeva). Kokku kulub kostjal hageja toidukuluks keskmiselt igas kuus 55,90 eurot. Kostja eluasemekulu kokku on 97 eurot kuus, millest ühe päeva keskmine kulu 3,23 eurot (97/30). Ühe perekonna liikme ühe päeva eluasemekulu on seega 1,07 eurot (3,23/3), millest hagejale kulub 8,62 eurot kuus (1,07 x 8 päeva). Kostja on tasunud hageja ravikulusid 10 kuu jooksul kokku 52,33 eurot, millest ühe kuu keskmine kulu on 5,23 eurot (52,33/10 kuud). Lisaks on kostja igal aastal ka soetanud hagejale koolitarbeid, mille kohta kahjuks tõendeid säilinud ei ole. Säilinud on üksnes lapsele ostetud kohver märtsis 2019 summas 39,99. Kostja hinnangul kulub tal hageja koolitarvetele igas kuus keskmiselt 10 eurot kuus. Kostja on soetanud ka hagejale riideid kokku summas 62,34 eurot aastas, mis teeb ühe kuu kuluks 5,19 eurot. Kostja on hagejaga käinud igal aastal võimaluse korral vähemalt kahel korral ka erinevates Spa-des. Arvestades Spa pileti hinnaks 20 eurot, aasta kulu on seega 40 eurot ja igakuine kulu Spa-le on seega 3,33 eurot. Ka on kostja lapsega viibinud iga aastasel puhkusel vastavalt enda võimalustele. 2019.a viibis kostja koos lapsega 11-15. juuli puhkusel Lõuna-Eestis. Sama asjaolu kinnitab kostja pangakonto väljavõte, kust nähtub, et 11 ja 14.07.2019 on kostja ostnud lapsele Viljandist ja Pärnust riideid.

2-19-126024 Kütuse kulu on arvestatud selliselt, et isa käib lapsel järgi ja viib tagasi teise vanema juurde kahel päeval nädalas. Lapse toomisele ja viimisele sõidab isa kahel päeval edasi tagasi kokku 8 korda. Vahemaa XXXXXXXXXXX on 10 km, seega ühes nädalas läbib kostja 80 km selleks, et lapsega kohtuda. Kuus läbib isa 320 km. Arvestades kütte keskmiseks hinnaks 1,3 eurot ning sõiduk tarbib kütet 7,4 l/100 km, on ühe kuu küttekulu 30,78 eurot (320 km/100x7,4x1,3), millest hageja osa on 15,39 eurot (30,78/2). Lisaks käib hageja vähemalt kuuel korral aastas Tallinnas ravil XXXXXXXXXXXXX. Vanemad on jaganud sõidud Tallinna selliselt, et kolmel korral aastas käib lapsega Tallinnas ravil lapse ema, kolmel korral aga kostja. Lapse toomisele ja viimisele Tallinna sõidab isa kolmel päeval aastas edasi tagasi kokku 6 korda. Vahemaa XXXXXXXXXXXX vahel on 224 km, seega ühes aastas läbib kostja 1344 km selleks, et last viia ravile. Kuus läbib isa 112 km. Arvestades kütte keskmiseks hinnaks 1,3 eurot ning sõiduk tarbib kütet 7,4 l/100 km, on ühe kuu küttekulu 10,77 eurot (112 km/100x7,4x1,3), millest hageja osa on 5,38 eurot (10,77/2). Seega kulub kostjal hageja transportimiseks ühes kuus 20,77 eurot. Seega osaleb kostja vahetult hageja ülalpidamisel ühes kuus vähemalt 109,04 euro ulatuses ning hagiavalduses esitatud vastupidine väide ei vasta tõele. Siinkohal märgib kostja, et tegelikkuses osaleb ta lapse ülalpidamisel veel suuremas summas, kuid kahjuks ei ole tal säilinud kõiki kuludokumente. Kuivõrd käesoleval aastal on kostja lisaks kümne kuuga tasunud hageja kontole elatist kokku 1040 eurot, mis teeb ühe kuu keskmise makse suuruseks 104 eurot ja alates makskäsu saamisest on kostja tasunud ja tasub ka edaspidi lapse ülalpidamiseks 170 eurot kuus, siis osaleb kostja lapse ülalpidamisel hagiavalduses nõutud summas ja elatist ei tule kostjalt välja mõista. Lisaks on kostja aasta jooksul tasunud lapse kasutuses oleva mobiiltelefoni arveid kokku summas 132,36 eurot, millest ühe kuu keskmiseks tasu suuruseks on 11,03 eurot. Põhjendamatu on ka hageja etteheide kostjale sellest, et kostja transpordikulu on ülepaisutatud. Kostja ei transpordi enda sõidukiga üksnes hagejat, vaid transpordivahend on vajalik ka kostjale endale, kuivõrd kostja ei ela Kuressaares, kuid igapäevaselt on tal vajalik XXXviibida. Ainuüksi hageja transportimiseks kulub kostjal igas kuus üle 40 euro. Hageja teise auto puhul on tegemist 20 aastat vana autoga ja asuda seisukohale, et see ei vaja sõidukorras olekuks remonti, on eluliselt ebausutav. Seega ei ole kostja transpordikulu 150 eurot kuus mingilgi määral ülepaisutatud. Kostja esitatud tõendist nähtub, et 19.02.2019.a on kostja pangakontolt maha läinud 18.02.2019 XXXXXXXXX OÜ-le tasutud summa. Kostja kõnede eristuses nähtub, et 18.02.2019 on kostja kasutanud tasulist parkimisteenust, mida Kuressaares ei osutata. Tasulist parkimisteenust kasutas kostja ka 24.05.2019 ja 09.07.2019, mil viibis hagejaga taas XXXXXXXXXX OÜ-s hambaravil. Kostja esitatud tõendist nähtub, et 09.07.2019.a on kostja Tallinnast Ülemiste keskusest soetanud lapsele riided. Käesolevale vastusele lisatud fotodelt, mis on tehtud 09.07.2019 nähtub, et kostja viibis 09.07.2019.a Tallinnas lapsega koos. Hageja seisukoht sellest, et hageja ema ei ole andnud nõusolekut tasuda elatist lapse kontole ega sel viisil elatise tasumist ka hiljem heaks kiitnud, on kostja jaoks äärmiselt üllatav. Hageja seaduslik esindaja käitub pahatahtlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt. Vanemate vahel oli alateis 2016 aasta kevadest kokkulepe, et elatis tasutakse alaealise lapse kontole, kostja on vastavalt kokkuleppele ka märkinud maksekorralduse selgituseks elatisraha ja lapse ema on taolised maksed enda käitumisega heaks kiitnud. Ka esitatud maksekäsu avalduses on hageja seaduslik esindaja ise palunud elatise tasumist alaealise lapse kontole. Kohtule advokaadi vahendusel esitatud hagiavalduses aga hageja seaduslik esindaja juba eitab vastava kokkuleppe olemasolu. Kostja märgib täiendavalt, et hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on enda ema pangakontole teinud ülekandeid, tasunud nii enda ravikulusid, soetanud riietusesemeid, ilutooteid, koolitarbeid. Seega on hageja enda igakuised vajadusi rahuldanud tema kontole kostja poolt laekunud elatise maksete arvelt ja tegemist ei ole taskurahaga. Tähelepanuta ei saa jätta, et hageja on peagi 15 aastane noor neiu, kes suudab oma igapäevaseid vajadusi rahuldada ilma seadusliku esindajata osaliselt ka tema kontole laekuvate elatise maksete arvelt. Hageja heidab kostjale ette, et kostja kohuseks vanemana on leida enda ja oma alaealise lapse

2-19-126024 kohaseks ülalpidamiseks uus või täiendav sissetulek, samas aga jätab tähelepanuta, et kostjal on tuvastatud osaline töövõimekaotus, mistõttu kostjal on takistatud uue või täiendava sissetuleku hankimine. Kostja tahab enda lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel osaleda ning on seda seni teinud enda majandusliku võimekuse piires, samas on hageja ema teinud kostjale kõikvõimalikke takistusi selles, et kostja enda lapse kasvatamisel igakülgselt osaleda ei saaks ning ei saaks lapsele anda ka ülalpidamist vahetult. Kostja leiab, et hageja ülalpidamise ja kasvatamise igakuised kulutused on hageja poolt ülepaisutatutud ja osaliselt tõendamata. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et eluaseme soetamiseks oleks võetud laenu, siis ei saa käesoleval juhul lapse vajaduste hulka arvata kasutuseeliseid. Samuti oleksid hageja vajadused igakülgselt rahuldatud ka oluliselt väiksema ruutmeetrite ja tubade arvuga elumajas. 3-e liikmeline perekond ei vaja igapäeva vajaduste rahuldamiseks niivõrd suurt elamispinda, mistõttu ka isegi juhul, kui saaks hageja vajaduste hulka kasutuseelise lugeda, ei saa see olla 333,33 eurot kuus. Kostja ei vaidlusta hageja sidekulusid ja kulutusi toidule, küll aga leiab kostja, et kulutused toidulisanditele, sh kehahooldustoodetele on tõendamata. Kostja leiab, et mõistlik kulu toidulisanditele on 50 eurot kuus ning kehahooldustoodetele ja kosmeetikale 20 eurot kuus. Hageja ei ole menetluse kestel esitanud mitte ühtegi tõendit sellest, et XXXXXXXXX toidulisandid oleksid hagejale vajalik kulu ja neid on soovitanud tarvitada ka hageja raviarstid või raviarstide poolt oleks toidulisandite tarvitamine hageja puhul heaks kiidetud. Seetõttu leiab kostja, et tegemist ei ole vajaliku kuluga ja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et tegemist on lapse vajadustega seonduva kuluga. Isegi kui toidulisandite tarvitamine oleks vajalik, on võimalik hageja immuunsüsteemi ja tervist turgutada ka oluliselt odavamate vitamiinidega. Kostja leiab, et ka kulutused ravimitele on ülepaisutatud ja tõendamata. Hagejale mõeldud ravimid on retseptiravimid ning osa ravimi maksumusest hüvitab haigekassa. Hageja patsiendiportaalist nähtub, et hageja seaduslik esindaja on 2019.a aasta jooksul tasunud hagejale ravimite soetamiseks kokku 113,17 eurot, mistõttu mõistlik ravikulu on 10 eurot kuus. Kostjale teadaolevalt käib laps tasuta füsioterapeudi juures koolis. Kostja hinnangul on kooliga seotud kulude mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus ja vaba aja kulude mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Samuti ei saa nõustuda hageja väitega sellest, et hageja seaduslik esindaja annab hagejale taskuraha 100 eurot kuus. Selle väite tõendamiseks on hageja esitanud ema konto väljavõtte, millest nähtub üksnes, et peale hagi esitamist, peamiselt detsembris 2019, on hageja ema teinud tütre kontole mitmeid kordi ülekandeid. Hagiavaldusele lisatud hageja pangakonto väljavõttest perioodil 05.09.2018-29.10.2019.a nähtub, et hageja seaduslik esindaja on keskmiselt teinud hageja kontole sisse makseid ca 50 eurot kuus, kusjuures näiteks 17.03.2019 on hageja kontolt tasutud hageja ema kontole 370 eurot. Kostja märgib siinkohal, et ta ei vaidlusta hageja kulusid juuksurile, riietele, transpordikulu, eraõpetajale tehtavaid kulutusi ja reisikulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et lapse vajadused ühes kuus on tegelikkuses kokku 685,28 eurot. Kuivõrd osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega summas 221,09 eurot, jääb hageja igakuise keskmise kulu suuruseks 464,19 eurot. Kuivõrd kostja tasub igas kuus vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks 170 eurot, kostja annab hagejale vahetult ülalpidamist ühes kuus vähemalt 109 euro ulatuses, on hageja vajadused kostja poolt kaetud ja elatist hageja ülalpidamiseks ei tule välja mõista. Hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks vähemalt 1518,47 eurot igas kuus ja hageja seadusliku esindaja varaline võimekus last üleval pidada on oluliselt parem kui kostjal. Kostja ei ole võimeline tasuma alaealise lapse välisreiside eest, kus ta viibib koos enda ema ja tema elukaaslasega, küll aga pakub kostja alaealisele lapsele võimalusel väljasõite Eesti Vabariigi piires. Lisaks teenib hageja seaduslik esindaja lisasissetulekuid XXXX toodete müügist. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et esitatud hagi tuleb rahuldamata jätta. Elatise väljamõistmisel jääks kostja äärmiselt halba majanduslikku seisu. Kostjal puudub varaline võimekus hagejale elatist tasuda hagiavalduses nõutud summas, elatise väljamõistmisel kahjustatakse oluliselt kostja enese tavalist ülalpidamist. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et hageja vajadused on osaliselt

4.2.Kostja on seisukohal, et ta peab hagejat iga kuu vahetult üleval summas 109,04 eurot. Koostoimes makstud elatisega on see kostja hinnangul piisav, et lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustus miinimumulatuses täidetuks. Riigikohus on 3-2-1-165-13 märkinud, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. 03.06.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-56-15 on Riigikohus märkinud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Asjas puudub vaidlus, et hageja veedab kostjaga aega teatud aja igas kuus. Hageja küll ei ööbi kunagi kostja juures, kuid käib tal külas. Samuti on kostja käinud hagejaga Tallinnas hambaarstil, ostnud talle riideid ning käinud puhkamas. Küll ei ole kostja tehtud kulutused kohtu hinnangul sellised, mida võiks lugeda järjepidevalt igal kuul kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja kulutused hagejale on juhuslikud ning ei vähenda märkimisväärselt hageja ülalpidamiseks tehtavaid igakuiseid reaalseid kulusid. Kohtu hinnangul ei saa ka olukorras, kus hageja ei ööbi ega viibi arvestatavat osa ajast kostja juures (hageja viibib igal nädalal mõned tunnid kostja juures), arvata kostja eluaseme kulusid hageja ülalpidamiskohustuse täitmise hulka. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et teatud osa kostja kulutustest võiks arvata hageja ülalpidamiskohustuse täitmise hulka (nt juhuslikud riiete ostmised, hambaravikulud), poleks tegu piisavas ulatuses ülalpidamise andmisega hagejale. Seda ka mitte koostoimes elatisega, mida on kostja hakanud alles kohtumenetluse ajal hageja emale tasuma (mõlemal juhul jääb elatis alla miinimumelatise määra). Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostja pole täitnud hageja ülalpidamiskohustust.

2-19-126024 kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. /.../Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. /../ kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi /.../ Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses /.../ Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.“ Kohus on seisukohal, et kasutuseelise väärtus tuleb lapse ülalpidamiskulude hulka arvata olenemata asjaolust, et emal pole kohustust nimetatud eluaseme eest laenu või üüri maksta, sest maja kuulub emale omandiõiguse alusel (vt viidatud Riigikohtu otsuse p-i 17). Kuivõrd hageja eluasemeks on tema ema ning viimase elukaaslese ühine maja, siis viidatud Riigikohtu seisukohale tuginedes leiab kohus, et hageja eluaseme vajaduse rahaline väärtus tuleb kindlaks määrata kasutuseelise kaudu. Kasutuseelise väärtuse määramisel tuleb arvestada mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust. Käesoleval juhul on hageja ema osundnaud, et nad elavad 334m2 majas, kus on 7 tuba. Majas elab hageja, tema ema ning viimase elukaaslane. Hageja ema on viidanud, et hagejal on majas enda tuba. On selge, et hageja ei kasutada ega vaja 1/3 sedavõrd suurest majast enda kasutusse. Kohus peab tõenäoliseks, et hageja kasutab ühte tuba ning ühikasutatavaid rumme (köök, WC, vannituba, elutuba). Nagu hageja ka ise on osundanud, siis hageja eluasemeks oleva majaga võrreldavaid maju kinnisvaraportaalides Saaremaal üürile pakkuda pole, mistõttu on keeruline välja selgitada sellise maja võimalik üürihind. Seetõttu määrab kohus TsMS § 233 alusel lapse kasutuseelise väärtuse, arvestades mh sellega, millises osas kasutab hageja tema eluasemeks olevat maja. Kohtu hinnangul on lapse kasutuseelise väärtus 170 eurot.

6.1.Kostja on seisukohal, et tal puudub varaline võimekus hagejale nõutud ulatuses (so miinimummääras) elatist anda. Kostja märgib, et ta jääks ise äärmiselt halba majanduslikku olukorda ning kahjustaks enda tavalist ülalpidamist. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (perioodi 01.07.2019-01.01.2019 kohta) nähtub, et kostja saab igakuiselt töövõimetoetust ja töötasu. Samuti saab kostja tööandjalt igakuiseid ülekandeid välislähetuste eest. Kostja märgib, et välislähetuste eest saadud raha on 100%-ne kuluhüvitis välismaal tehtud kulutuste katteks (toit, hotell, kütus). Kostja on esitanud kohtule ka konto väljavõtted perioodi 02.01.2018-01.01.2020 kohta, millest nähtuvad tehtud kulutused lähetuses olles. Kohus on võrrelnud välismaal tehtud kulutusi saadud töölähetushüvitisega kuude lõikes ning ühelgi juhul ei klapi tehtud kulutused saadud hüvitisega (hüvitist on igal kuul saadud rohkem). Seega pole usutav kostja seisukoht, et tegu on otseste kulude 100% hüvitisega. Seetõttu lähtub kohus kostja igakuise keskmise sissetuleku arvutamisel järgnevast: töövõimetushüvitis + tööandjalt saadud maksed – välislähetuses tehtud kulutused ööbimisele. Selliselt saab kohus kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1663 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et kulusid toidule välismaal ei võta kohus arvesse põhjusel, et nimetatud kulu oleks kostjal ka kodus elades. Lisaks kuulub kostjale kaks sõiduautot, kaasomand XXXXXXXXX kinnistust ning kaasomand XXXXXXXXXkinnistust, mida kostja kasutab enda elukohana. Kostja on välja toonud, et tal kulub igakuiselt enese ülalpidamiseks 887,90 eurot. Arvestades kostja keskmisest sissetulekust maha tema enda igakuised kulutused, jääb kostjal üle veel 443,95 eurot. 2020 aasta miinimumelatis on 292 eurot ühes kuus. Seega on kostjal piisavalt rahalisi vahendeid, et hagejale miinimummääras elatist tasuda kahjustamata seejuures enda ülalpidamist. Kohus märgib täiendavalt, et kui kostjal peaks tekkima rasukusi elatise tasumisega, on tal võimalik nõuda XXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamist ning sellest saadaud rahaliste vahenditega elatist tasuda.