Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC esindajad ringkonnakohtus Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Artjom Novikov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus osas, milles maakohus jättis YY-lt XX kasuks välja mõistmata igakuise elatise 24 euro 18 sendi ulatuses.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista YY-lt XX kasuks täiendavalt välja igakuine elatis summas 24 eurot 18 senti alates 14.03.2019 kuni XX täisealiseks saamiseni.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 07.06.2019 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Hagi rahuldada osaliselt. 4.2 Muuta Pärnu Maakohtu 14.07.2016 määrust (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-16-111920, millega kohustati kostjat YY tasuma hagejale XX-le elatist 200 eurot kuus alates 06.06.2016 kuni XX täisealiseks saamiseni. 4.3 Muuta väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt YY hageja XX kasuks välja igakuine elatis summas 250 eurot alates 14.03.2019 kuni XX täisealiseks saamiseni. 4.4 Jätta maakohtu menetluskulud kostja YY kanda. 4.5 Jätta XX maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. 4.6 Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Pooltel puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.XX (hageja) 14.03.2019 hagi ja selle täienduste kohaselt palub hageja muuta Pärnu Maakohtu 14.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-111920 väljamõistetud elatise suurust (200 eurot) ning suurendada YY-lt (kostja) hageja kasuks välja mõistetud elatist poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärani.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust XX.XX.XXXX. Hageja elab koos emaga. 2017. a maikuust maksab kostja elatist 235 eurot. Hagejal on tekkinud täiendavad kulutused. Kostja ei ole nõus tasuma hagejale elatist miinimummääras.
3.Lapse emale kuulub 1-toaline korter, mis on soetatud laenuga. Lapse ema sissetulekuks on palk 1225,83 eurot kuus, millele lisandub peretoetus 60 eurot kuus. Finantskohustused on järgmised: eluasemelaen 202-212 eurot kuus, muud laenumaksed 112,09 eurot kuus. Igakuised vältimatud kulud on järgmised: eluasemekulu 50 - 80 eurot, elekter 5 - 8 eurot, telekommunikatsioon 24 eurot, kütus 80 eurot, toit 170 eurot, kindlustused 38 – 40 eurot, treeningud 55 eurot, ravimid 14 eurot. Kulud hagejale on järgmised: jalgpalltrenn 14 eurot, maadlustrenn 15 eurot, ujumistrenn 50 eurot, eesti keele ring 22 eurot, lasteaiatasu 65,88 eurot, mänguasjad ja meelelahutus 60 eurot, sünnipäevapidu 400 eurot (üks kord aastas), puhkusereis 400 – 1000 eurot (üks kord aastas). Lisaks rõivad ja jalatsid 50 eurot, sularahas tasutavad ühekordsed kulud 20 eurot. Pärast eelnimetatud kohustuse kandmist jääb üle 80 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidles hagile vastu ning tegi ettepaneku tasuda hagejale elatist 235 eurot kuus.
5.Kostja sissetulekuks on töötasu, mis viimase kuue kuu keskmise kohaselt moodustab ühes kuus 1426,42 eurot. Töötasust peab kostja kandma kulutusi toidule, korterimaksetele, riietusele, transpordile, sideteenustele ja alaealiste laste ülalpidamisele. Kohustuslikud laenu tagastamisega seonduvad kulud on igakuiselt 95,73 eurot, millele lisanduvad intressid. Vältimatud kostja korteriga seonduvad kulud moodustavad keskmiselt 160 eurot
kuus, millele lisanduvad elektrienergia, televisiooni ja internetiga seonduvad kulud. Kütusele kulub keskmiselt 75 eurot kuus. Kostja tasub hagejale elatist 235 eurot kuus. Lisaks on kostja pärast lahusvaraks oleva korteri müüki kandnud 20.11.2014 lapse emale tulevikus tasutava elatise katteks 14 500 eurot.
6.Abielust AA-ga on kostjal alaealine laps WW, kelle ülalpidamisele kulub keskmiselt 350 eurot kuus. Kostja abikaasa viibib lapsehoolduspuhkusel, kuid on kodus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, seega pole abikaasal võimalik tulu teenida ja laps on täielikult kostja ülalpidamisel. Lisaks on kostja ülalpidamisel ka kostja abikaasa teine alaealine laps MM. Peale kõikide maksete tegemist jääb kostjale iga kuu alles 17,95 eurot. Kostja palub arvesse võtta, et lapse ema saab peretoetust 60 eurot kuus. Samuti palub kostja arvestada sellega, et tema töötasu ei tõuse sama tempoga kui elatise alammäär. Lapse ema pole tõendanud, et kulutab lapse ülalpidamisele sama summa, mida nõutakse kostjalt. Kostja on tõendanud ja esile toonud asjaolud, mis lubavad vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
7.Kostja vaidles vastu ka hageja kulutustele, sh sünnipäevale kuluv 400 eurot on liiga suur summa, mis on ka tõendamata. Lapse ema pole kostjale teadaolevalt lapsega kunagi välisriiki sõitnud ning tõendamata on puhkusereisi kulu 400-1000 eurot aastas. Ajal, mil hageja viibib kostjaga, tasub kostja hageja kulutuste eest.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
8.Harju Maakohus rahuldas 7.06.2019 kohtuotsusega hagi osaliselt ja suurendas Pärnu Maakohtu 14.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-111920 väljamõistetud elatist 25,82 euro võrra kuus. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise kokku summas 225,82 eurot alates 14.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jättis maakohus rahuldamata.
9.Maakohus pidas hageja põhjendatud kuludeks igakuiselt 32,50 eurot eluasemele; 3,25 eurot elektrile; 12 eurot telekommunikatsioonile; 40 eurot transpordile, sh kütus; 85 eurot toidule; 25 eurot kindlustusele; 7 eurot ravimitele; 101 eurot trennidele ja huviringidele; 30 eurot mänguasjadele ja meelelahutusele; 65,88 eurot lasteaiatasule; 20 eurot sünnipäevapeole; 30 eurot puhkusereisile; 20 eurot muudele kulutustele ning 40 eurot riietele ja jalatsitele. Seega on kohtu hinnangul hageja põhjendatud igakuised kulud 511,63 eurot. Kuivõrd hagejale tasutakse ka peretoetust 60 eurot kuus, siis on põhjendatud kulud peale peretoetuse mahaarvamist 451,63 eurot kuus, millest ühe vanema osa on 225,82 eurot kuus.
10.Kostja igakuine töötasu on keskmiselt 1426,42 eurot. Maakohus leidis, et kuna kostja on tõendanud, et tema vabad rahalised vahendid pärast kohustuslike maksete tegemist moodustavad igakuiselt 17,95 eurot, siis võimaldab kostja majanduslik olukord anda hagejale põhjendatud ulatuses ülalpidamist (s.o 225,82 eurot). Maakohus märkis, et kostja ei ole tõendanud, et sellises summas elatise väljamõistmise korral satuks kostja teine alaealine laps olukorda, kus ta oleks vähem kindlustatud kui hageja. Samuti ei anna kostja viited abikaasa ülalpidamisele tulevikus alust ülalpidamiskohustuse piiramiseks. Lisas pole kostjal kohustust üleval pidada kostja abikaasa teist last, kuna tema ülalpidamiseks peavad pingutusi tegema lapse enda vanemad. Maakohus leidis, et kostja pole tõendanud, et 14 500 eurot on tasutud hageja nõude katteks. Kostja on varasemalt tasunud hagejale elatist 235 eurot ning olukord, kus kostjal tuleb tasuda hagejale elatist 225,82 eurot, ei mõjuta kostja majanduslikku seisundit negatiivselt. Seega rahuldas maakohus hagi osaliselt.
11.Hageja palus 24.05.2019 avaldusega määrata kindlaks hageja menetluskulud, s.o lepingulise esindaja kulud 550 eurot. Maakohus jättis avalduse rahuldamata, kuna hagejal ega tema seaduslikul esindajal ei olnud tsiviilasjas lepingulist esindajat, mistõttu ei kuulu vastavad kulud ka kostja poolt hüvitamisele. Maakohus märkis, et hagejal oli käesoleva asjaga seonduvalt pigem nõustaja, kelle kulud TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitamisele ei kuulu.
APELLATSIOONKAEBUS
12.Maakohtu otsusele esitas 08.07.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, samuti osas, milles hageja menetluskulud jäeti kindlaks määramata. Hageja palus hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt pole maakohus käsitlenud ega arvestanud hageja faktilisi väiteid ega põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Maakohus ei arvestanud hageja 26.04.2019 vastuväiteid selle kohta, et kostja pole oma majandusliku seisundi kohta esitanud tõeseid andmeid. Kostja on varjanud oma abikaasa saadavat vanemahüvitist, abikaasa esimese lapse eest saadavat elatist ja kahte peretoetust. Maakohus ei küsinud kostjalt täielikku ülevaadet oma pere sissetulekutest, vaid nõudis põhjendamatult lapse emalt täielikku ülevaadet oma varalise seisundi kohta, mis pole kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas, sest miinimummääras elatist nõudes ei pea tõendeid esitama. Menetlus viidi läbi kallutatusega kostja kasuks. Maakohus survestas hagejat sõlmima kompromissi selliselt, et kostja tasuks hagejale elatist 235 eurot kuus, kuigi kostja on seda juba kaks aastat vabatahtlikult maksnud. Maakohus ei täitnud PKS § 101 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
14.Maakohus on meelevaldselt vähendanud lapsele tehtavaid põhjendatud kulusid. Mänguasjade ja meelelahutuste 60 eurot oli juba esitatud vähendatult, kuid kohus vähendas seda veelgi 30 euroni. Sünnipäevapidu 400 eurot on põhjendatud, kuna pidu peetakse mängutubades, lapse isa on ka ise peol osalenud ning pole kunagi kulutusele vastu olnud, mistõttu ei pidanud hageja vajalikuks seda tõendada. Lapse ema on lapsega käinud erinevatel puhkusereisidel, millele kostja pole vastu vaielnud ning seega ei pidanud hageja vajalikuks neid tõendada. Maakohus on ka lapse riietele ja jalatsitele kuluvat 50 eurot vähendanud 40 euroni kuus, kuigi ka see summa oli hageja seadusliku esindaja poolt juba väiksemas summas näidatud. Peretoetuse mahaarvamine lapsele tehtavatest kulutustest ei ole õige. Maakohus mõistis elatise välja väiksemas summas kui kostja oli vabatahtlikult nõus tasuma (235 eurot). Kostja väidetavad vastuväited hageja poolt esitatud sünnipäevakulu ja reisikulu osas ei kajastu menetluse materjalides.
15.Maakohus on menetluskulude määramisel võtnud aluseks vale seadusesätte. TsMS § 144 p 1 kohaselt kuuluvad nõustaja õigusabikulud hüvitamisele.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata igakuise elatise 24,18 eurot. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja elatise 24,18 eurot kuus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Hageja poolt väljatoodud kuludest vähendas maakohus kulusid mänguasjadele ja meelelahutusele, sünnipäevapeole, puhkusereisile ning rõivastele ja jalatsitele. Ülejäänud hageja poolt esile toodud kulutustega maakohus nõustus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on osa kulusid põhjendamatult vähendanud. Samuti on maakohus vähendanud elatise suurust alla summa, mida kostja ise on vabatahtlikult tasunud (235 eurot kuus).
19.Maakohus vähendas mänguasjade ja meelelahutuse (s.o kino, teater, lasteüritused, maiustused) kulu kuus 60 eurolt 30 euroni. Kolleegium leiab, et arvestades nende kulutuste üldteadaolevat maksumust, on maakohus vähendanud nende kulutuste suurust põhjendamatult palju. Ringkonnakohus peab mänguasjade ja meelelahutuse põhjendatud kuluks 50 eurot kuus. Maakohus vähendas hageja sünnipäevapeo kulu 400 eurolt 240 euroni (20 eurot kuus). Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et sünnipäevapeo kulu 400 eurot on põhjendamatult suur. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sünnipäevapeo põhjendatud kuluks tuleb pidada 240 eurot. Hageja tõi esile, et kulud poja puhkusereisile on 400-1000 eurot, s.o 33,33 eurot – 83,33 eurot kuus. Kostja oli seisukohal, et puhkusereisi maksumus on tõendamata. Maakohus leidis, et põhjendatud kulu on 30 eurot kuus. Kolleegium leiab, et arvestades puhkusereiside maksumusi, aga ka vanemate sissetulekuid ning seda, et tegemist ei ole vältimatu kuluga, peab kolleegium põhjendatuks puhkusereisi kuluks 45 eurot kuus. Maakohus vähendas rõivaste ja jalatsite igakuist kulu 50 eurolt 40 euroni kuus. Ringkonnakohus leiab, et vähendamiseks puudus alus. 50 eurot kuus jalatsitele ja rõivastele ei ole põhjendamatult suur kulu, arvestades, et tegemist on kasvueas lapsega.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb lapse põhjendatud kuludeks pidada kuus 556,63 eurot. Riigikohus on 22.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps (sündinud 28.04.2018). Kostja 18.04.2019 vastuse kohaselt viibib kostja abikaasa lapsega kodus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Arvestades eeltoodut, kostja sissetulekut ning hageja vajadusi, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud mõista PKS § 102 lg 2 alusel elatusraha välja miinimummäärast väiksemas summas ning arvestada lapse kulude katmisel ka lapsetoetusega summas 60 eurot kuus. Kuivõrd hageja põhjendatud kulud on 556,63 eurot kuus, siis vajavad pärast lapsetoetuse (60 eurot) mahaarvamist katmist hageja kulud summas 496,63 eurot. Seega on kummagi vanema osa 248,32 eurot. Arvestades, et lapsega kooselaval vanemal tuleb lapse ülalpidamisel ette ka ettenägematuid kulusid, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt igakuise elatise 250 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja suuteline sellises summas elatist maksma. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista elatis 24,18 eurot (250-225,82) kuus.
21.Põhjendamatud on hageja väited, et maakohus ei ole olnud erapooletu. Asjaolust, et kohus palus hageja seaduslikul esindajal esitada ülevaate oma varalisest seisust ning sellest, et maakohus tegi hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss kostja poolt pakutud summas, ei saa teha järeldust, et maakohus oli erapoolik. Samuti on ebaõige hageja väide, nagu kostja ei oleks menetlusdokumentides väitnud, et sünnipäevakulud on liiga suured ja et lapse ema ei ole lapsega välisriiki sõitnud. Kostja on need väited esitanud 24.05.2019 menetlusdokumendis (p-d 4-6).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendatult hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Õige on maakohtu seisukoht, et asjast ei nähtu, et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Ebaõige on hageja seisukoht, et TsMS § 144 p 1 kohaselt kuuluvad nõustaja kulud hüvitamisele. See säte üksnes nimetab nõustaja kulu kohtuvälise kuluna. TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid.
23.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.