nende Hageja: L V, (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: M V (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: P S (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline [email protected])
Menetluse liik
esindaja:
Kaie
Mandel
(e-post
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt P S (isikukood xxx) alaealise lapse L V (isikukood xxx) kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.05.2019 kuni 26.08.2019 eest summas 825,32 eurot.
3.Mõista välja kostjalt P S (isikukood xxx) alaealise lapse L V (isikukood xxx) kasuks elatis alates 27.08.2019 (s.o hagi esitamisest) kuni L V täisealiseks saamiseni summas 215 eurot kuus.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat P S maksma punktis 3 nimetatud elatise hageja seadusliku esindaja M V pangakontole nr xxx iga kuu 10. kuupäevaks järgmise kuu eest ette, märkides selgituseks „L V elatis“ ja kalendrikuu nimetuse, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja L V menetluskulude rahaline suurus kindlaksmäärata. Edasikaebamise kord
1(12)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.M V ja kostja kooselust on sündinud hageja. Vanemad elavad lahus alates 2010. a. Kuni 28.04.2019 elasid lapsed ema juures. 28.04.2019 asus hageja elama oma isa M V juurde. Kostja ei ole sellest ajast osalenud hageja ülalpidamiskulude kandmises.
2.Kulutused lapsele järgmised: eluase (sh vesi , elekter jm küte) 120 eurot; toit 150 eurot; transport 60 eurot; tervishoid 20 eurot; hügieenitarbed 25 eurot; koolikohustuse täitmine 25 eurot, riided ja jalanõud, spordirõivad 80 eurot; spordiüritused 40 eurot; telefon 25 eurot; taskuraha 40 eurot; muud kulud (sünnipäevad, teaterikülastused, kulutused tehnikale jne) 40 eurot. Kokku 625 eurot.
3.Hageja palub mõista kostjalt välja igakuine elatis hageja ülalpidamiseks alates 28.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Ühtlasi palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2019 - 27.08.2019 eest summas 1080 eurot. Hageja palub määrata, et summad tuleb tasuda M V pangakontole XXX iga kuu 10. kuupäevaks järgmise kuu eest ette, märkides selgituseks „elatis vastavalt kohtuotsusele.“ Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kuni 28.04.2019 elas hageja kostja juures ning 11.02.2019 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-18-17064 mõisteti L V kasuks välja elatis miinimummääras, kuigi elatist nõuti summas 333.50 eurot, millele lisandub lapsetoetus 60 eurot kuus. Nüüd, kus hageja elab alatiselt isaga, peab ta hakkama saama 190 euro suuruse elatisega. Suurusjärk, mille võrra hageja vajadused on muutunud, on kostja arvates ca 200 eurot ja seda vaid veidi rohkem kui poole aasta jooksul. Talveperioodil kulutused suurenevad (eluasemekulud). Kostja emana kirjutab, et kulud hügieenitarvetele on põhjendatud 15 eurot kuus. Teismelisel tütarlapsel on igakuised vajadused ja need on suuremad kui 15 eurot. Kostja teab, et hageja on prillikandja ja vajab iga-aastast kontrolli ja uusi prille (kui see aasta peale jagada, teeb see enam kui 20 eurot kuus). Hageja käib trennis ja kunstiringis, millised nõuavad oma osa (riided, kunstitarvikud jmt). Selleks, et teha ostud koolitarvete tarvis, riided, visiidid arstile sh silmaarstile jne, on vaja sõita Tallinna.
5.Ei oma tähtsust asjaolu, et kostjal on veel üks laps. M Vlt on tema kasuks elatis välja mõistetud ning kulude suurust ja vajadust on tsiviilasjas nr 2-18-17064 tehtud 2(12)
kohtulahendis analüüsitud ja leitud, et miinimumist suurema elatise väljamõistmiseks puudub alus ja seega ei muutu ta vähem kindlustatuks.
6.Kostja palub võtta arvesse, et riiklikud peretoetused laekuvad hageja seaduslikule esindajale. Kuni 01.10.2019 laekusid peretoetused kostjale, kes ilmselgelt kulutas need ära. Vaatamata sellele, et hageja elab oma isa juures alates 28.04.2019 ja lapsetoetus on mõeldud lapse täiendava toetusena ülalpidamiskulude kandmiseks, ei ole ta seda raha näinud. Käesolevas tsiviilasjas asjaolusid ei esine, mis annaks aluse elatist peretoetuse võrra vähendada, kostja ei ole seda ka tõendanud.
7.Hageja seaduslik esindaja M V töötab Xxx OÜ xxx, on antud ettevõtte omanik. Tegemist on väikeettevõttega, mille tegevus on eritellimuste hooajaline tootmine ja nõudlus toodetele varieerub, mistõttu on ka sissetulek erinev (keskmiselt 500 – 1000 eurot kuus bruto). LiS saab ta oma sõiduki kasutuse eest autokompensatsiooni kuni 300 eurot kuus. Talvekuudel antud ettevõttes tellimusi ei ole ja Xxx OÜ-s töö peatub kuni järgmise aasta kevadeni. Siis sellisel perioodil teeb tööd teistes ettevõtetes (alates november kuni aprill), vajadusel ka pikemat aega. LiS on andnud võimalusel rendile oma kinnisvara-laopinda, millest on teeninud lisatasu, kuid sellest suur osa kulub hoone renoveerimisele. Hooajal saab vaheldumisi ruume ja laoplatsi välja rentida, kuid väljaspool hooaega on kulud hageja seaduslik esindaja kanda. Tasu on varieeruv. Sissetulekuks ka riigitoetus 60 eurot kuus lapsele. Hageja seaduslikule esindajale kuulub hüpoteeklaenuga (laenusumma 10 000 eurot) ostetud kinnistu asukohaga xxx. Eluasemekulud (sh üür, kommunaalkulud, elekter, internet, televisioon) 318 eurot; laenutagasimaksed 508.80 eurot; kulutused toidule 310 eurot; kulutused transpordile (november - aprill) 320 eurot (talvekuudel käib Tallinnas tööl); Autoremont-hooldus, kindlustus 100 eurot; kulutused tervishoiule 30 eurot; kulutused hügieenitarvetele 35 eurot; kulutused lapse treeninguteks: 25 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot. Talvekuudel ja kevadel puudub võimalus teenida lisatasusid ja sissetulek ei ületa 1000 eurot kuus.
8.Kostja sissetulek ca 1500 eurot kuus võimaldab täita ülalpidamiskohustusi miinimummääras. Asjaolu, et kostjal on eluasemelaen, väikelaen (lõpeb 2021) ja autoliising (lõpeb 2021), ei anna alust välja mõista elatis alla miinimumi. Muudeks kuludeks jääb ca 700 eurot. Teadaolevalt võimaldab teenistus kostjal puhkusereise. Kostja on märkinud, et võttis väikelaenu ja see oli vajalik korteriomandi sissemakse tegemiseks võetud laenu refinantseerimiseks. Hageja saab kinnitada, et korteriomand soetati 2016. Väheusutav, et refinantseerimisel tuleb midagi juurde maksta, ühtlasi on väide tõendamata.
9.Maksu-ja Tolliameti tõenditest nähtuvalt on kostja keskmine sissetulek koguni ca 2200 eurot. Hageja seadusliku esindaja keskmine sissetulek on ca 500 eurot, kuivõrd esineb kuid, kus puudub sissetulek. Osalus ettevõttes ei näita sissetulekute suurust ja sellest ei sõltu hageja seadusliku esindaja palk. Ettevõte töötab hooajaliselt ning tasumist vajavad liS tööjõu- ning tootmis- ja transpordivahenditega seotud kulud. Kostja vastus
10.Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet osaliselt. Kostja ei tunnista tagasiulatuva elatise nõuet, samuti ei tunnista kostja elatisenõuet, mis ületab igakuiselt 183,79 eurot. Hageja asus 28.04.2019 elama oma seadusliku esindaja juurde ning vanemate teine ühine alaealine laps C jäi edasi elama kostja juurde. Kumbki vanem ei tasunud teisele vanemale elatist alates 01.06.2019.
11.Seisukohad seoses hageja kuludega: 3(12)
a. Elusasemekulud (sh vesi, elekter, küte) 120 eurot kuus - hageja seadusliku esindaja eluasemekulud on üsna soodsad. b. Kulutused toidule 150 eurot kuus - kulu põhjendatud. c. Kulutused transpordile 60 eurot kuus - hageja kool on tema elukohast 1 km kaugusel ja hageja võib kodust kooli ja koolist koju jalutada. d. Kulutused tervishoiule 20 eurot kuus - kulu põhjendatud. e. Kulutused hügieenitarvetele 25 eurot kuus - põhjendamatult suur. Põhjendatud on 15 eurot kuus. f. Kulutused koolikohustuse täitmiseks 25 eurot kuus - põhjendamatult suur. Aastas kuluks hagejal koolikohustuse täitmisele 300 eurot. Põhjendatud on 15 eurot kuus. g. Kulutused riietele ja jalanõudele, spordirõivad 80 eurot kuus - hageja trennis ei käi. Põhjendatuks kulu riietele ja jalanõudele 50 eurot kuus. h. Spordiüritused 40 eurot kuus - hageja trennis ei käi, ei pea põhjendatuks. i. Telefon 25 eurot kuus - ilmselgelt ülepaisutatud kulu, peaks soodsama paketi vastu vahetama. Põhjendatud summas kuni 10 eurot kuus. j. Taskuraha 40 eurot kuus - ei pea põhjendatuks. Taskuraha ei saa arvata elatise hulka. Iga vanem annab lapsele taskuraha nii palju kui ta õigeks peab ja see ei ole kulu lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vaid raha, mida laps võib oma äranägemise järgi kulutada. k. Muud kulud (sünnipäevad, teaterikülastused, kulutused tehnikale jne) 40 eurot kuus - põhjendatud summas 20 eurot kuus. Kostja teada ei käi hageja igal kuul sünnipäeval või teatris.
12.Kostja on seisukohal, et lapsetoetus 60 eurot, mida hageja seaduslik esindaja saab riigi poolt hageja eest, tuleb lugeda tema ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka.
13.Kostjal on teine laps, C V, kes teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Cil on oluliselt suuremad kulud kui hagejal, kuna C tegeleb jalgrattaspordi kui võistlusspordiga. C on rattaspordis nõnda kaugele arenenud ja ka tema vanusegrupp on selline, et varustusele kulub oluliselt rohkem raha, kui see oli näiteks aasta tagasi. Paraku on kõik Ci rattatrenni kulud jäänud kostja kanda, kuna hageja seaduslik esindaja leiab, et minimaalne elatis peab katma ka lapse kalli spordialaga seotud kulud. Ci rattatrenniga kaasnevad kulud on alates maikuust käesoleval aastal märgatavalt suurenenud tulenevalt sellest, et C liikus vanusegrupis edasi (treenib nüüd vausegrupis M16) ja vajab sellest tulenevalt varustust, mida ta varem ei vajanud (maastikurattale lisandus maanteeratas). C V on esitanud M V vastu Harju Maakohtule ka hagiavalduse elatise suurendamiseks, kuna Harju Maakohtu 11.02.2019 otsusega tsiviilasjas 2-18-17064 on hageja seaduslikult esindajalt mõistetud ka C V kasuks välja elatis seadusega ettenähtud minimaalses määras, mis lapse vajadusi enam kaugeltki pooles ulatuses ei kata. Ci ühe kuu keskmine kulu rattatrennidele, varustusele ja võistlustele on ligikaudu 500 eurot. C V on oma vanuseklassis Eestis esimese 10 seas ja tema eesmärk on pidevalt areneda ning tulemusi parandada. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui laps on oma töökuse ja sihikindlusega jõudnud spordis nõnda kaugele ja üksnes materiaalsetel põhjustel peab oma unistustest loobuma.
14.RAKE uuringus jõuti järeldusele, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Seda arvestades on hageja keskmine ülalpidamiskulu ühe kuu kohta 427,58 eurot, ühele vanemale langev osa ehk pool lapse ülalpidamiskuludest on 213,79 eurot. Kostja teada ei ole hagejal selliseid kulusid, mis ületaksid keskmise kulu.
4(12)
15.Võttes arvesse asjaolu, et hagejal ei ole vajadusi, mis tingiks statistilist keskmist ületavate kulude olemasolu ning võttes arvesse, et hageja seadusliku esindaja arvele laekub riiklik lapsetoetus, on põhjendatud, et kostja tasub hagejale elatist summas (427,58-60)/230=183,79 eurot.
16.Kostja sissetuleku moodustavad AS-st Xxx saadav töötasu suurusega ligikaudu 1300 eurot ning xxx AS-lt saadav autoritasu, viimane neist on pigem juhusliku iseloomuga ja kunagi ei ole teada, kas järgmisel kuul õnnestub kostjal seda lisatööd teha või mitte. Kostjale kuulub korteriomand (registriosa xxx) asukohaga xxx, mis on ühtlasi kostja elukoht. Korteriomand on soetatud eluasemelaenu abil. Kostjal on sõlmitud eluasemelaenuleping xxx AS-ga, laenujääk on 56 950 eurot ning laenu igakuine makse 331 eurot, laenu tagastamise tähtaeg on 12.09.2045.a. xx sõlmitud väikelaenuleping, laenusumma 7000 eurot, igakuine laenumakse on 260 eurot ja laenu tagastamise tähtaeg 10.03.2021.a. Laen on võetud korteriomandi sissemakse tegemiseks võetud laenu refinantseerimiseks. AS-ga xxx sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingleping sõiduki xxx (2014) omandamiseks. Liisingumakse on 214 eurot kuus ja liisingleping lõpeb 07.03.2021.a. Kostja pere on kaheliikmeline, liS kostjale kuulub sinna kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine alaealine poeg C V. Pere kommunaalkulud igakuiselt on keskmiselt ligikaudu 140 eurot kuus.
17.C V tegeleb oma vanusegrupis (M16) tipptasemel jalgrattaspordiga, igakuine kulu on ligikaudu 680 eurot. Kostja märgib, et sõidukit vajab kostja muuhulgas seetõttu, et ta sõidutab Ci erinevatele võistlustele üle Eesti oma transpordiga. Ilma autota ei oleks see kuidagi võimalik. LiS liisingumaksetele kaasnevad auto kasutamisega ka muud kulud (rehvivahetused, hooldused, remondid, kütusekulud, kindlustused jne). Kostja on oma isiklikud kulud püüdnud viia minimaalseks, kuid toidule, riietele, jalanõudele, ravimitele ja hügieenitarvetele on temalgi vaja hädavajalikke kulutusi teha.
18.xxx kooli õpilastele võimaldanud ühe tasuta huviringi ning L käib tantsutrennis ja kostja teada on see tasuta.
19.Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on tema seadusliku esindaja igakuine sissetulek perioodil 01.06.2019-28.11.2019.a. keskmiselt 2080 eurot kuus. Hageja on osaühingu Xxx ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Osaühingul Xxx on esitamata majandusaasta aruanded juba alates 2018.a, seega ei saa välistada võimalust, et majandusaasta aruannete esitamata jätmise eesmärgiks on äriühingu tegeliku varalise seisu varjamine hageja seadusliku esindaja poolt.
20.Alates ajast, mil üks laps elab ühe ja teine laps teise vanema juures, ei ole hageja seaduslik esindaja tasunud Cile elatist ning kostja ei ole selle tõttu tasunud elatist ka hagejale.
21.Hageja seadusliku esindaja sissetulek Xxx OÜ-st perioodil 01.01.2019- 31.01.2020.a on keskmiselt 1885,33 eurot kuus. Seejuures viimasel viiel kuul on hageja seaduslik esindaja saanud Xxx OÜ-st sissetulekuid igakuiselt keskmiselt 3153,82 euro ulatuses. LiS Xxx OÜ-st saadavale sissetulekule on hageja seaduslikul esindajal muid laekumisi erinevatest muudest kanalitest, sh sularahasissemaksed kontole ja kolmandatelt isikutelt perioodil 01.01.2019-31.01.2020.a keskmiselt 1932,92 eurot kuus ning viimasel viiel kuul keskmiselt 1664,79 eurot kuus. Seega on hageja seadusliku esindaja keskmine sissetulek perioodil 01.01.2019-31.01.2020.a keskmiselt 3818,29 eurot kuus ning viimasel viiel kuul on hageja seadusliku esindaja keskmine sissetulek olnud 4818,61 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja keskmine sissetulek on ligikaudu 2 korda suurem kui kostjal. Märkimisväärne on, et hageja seaduslik esindaja ei ole suutnud majandada enda vägagi 5(12)
soliidse sissetulekuga ning on võtnud kiirlaene (xxx, xxx) või mänginud internetikasiinodes (xxx), kiirlaenude tagasimaksmisele kulub tal igal kuul keskmiselt 682,14 eurot.
22.Hageja seaduslikul esindajal on kallis hobi, vanade autode kokkuostmine ja remontimine. Ülekandeid erinevatele eraisikutele on hageja seaduslik esindaja teinud vaatlusalusel perioodil keskmiselt 779,70 euro eest kuus ning sularaha võtnud välja summas 492,46 euro ulatuses kuus. Paaril korral on pangaväljavõtetelt näha, et hageja seaduslik esindaja on külastanud xxx. Hageja finantskäitumisest tulenevalt ei saa välistada ka olukorda, kus ta võtabki sularaha välja ning käib kasiinos või kulutab selle oma hobile.
23.Samas teeb hageja seaduslik esindaja minimaalselt kulutusi temaga koos elavale hagejale. Hageja seaduslik esindaja ei tee kulutusi hageja kultuurilisele meelelahutusele (võimalik, et neid kulutusi teeb hageja enda taskurahast), väga väikesed kulud on huviringidele (viimasel kahel kuul xxx ettevõttele – 2019.a detsembris 20€ ja 2020.a jaanuaris 10€), täielikult puuduvad spordiga seotud kulud, riiete ja jalanõude kulusid tuvastas kostja kogu perioodi 01.01.2019-31.01.2020.a peale kokku summas ligikaudu 100 eurot. Hageja seaduslik esindaja teeb hagejale kulutusi kokku 289,42 euro ulatuses, ühe vanema osa sellest on 144,71 eurot kuus.
24.Juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, ei saaks hageja sellest mingit kasu. Tema elustandard sellest ei paraneks, sest hageja seaduslik esindaja kulutaks lapse elatiseks mõeldud vahendeid enda hobidele ning kiirlaenude tagasimaksmisele. Ci rattakulude katmiseks kostjal aga vahendeid enam ei jätkuks ning laps peaks trennidest loobuma üksnes majanduslikel põhjustel.
25.Kostja palub vähendada kostjalt hagejale väljamõistetavat elatist allapoole seadusega sätestatud määra ja mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest summas 183,79 eurot kuus. Tagasiulatuv elatisenõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
27.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 6(12)
28.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on xxx sündinud hageja (tlk 4, sünnitunnistus); hageja seaduslik esindaja ja kostja elavad lahus alates 2010. a; kuni 27.04.2019 elas hageja ema juures; alates 28.04.2019 asus hageja elama oma isa M V juurde.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 28.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras. Ühtlasi palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2019 - 27.08.2019 eest summas 1080 eurot.
30.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et ei tunnista elatisenõuet, mis ületab igakuiselt 183,79 eurot. Kostja vaidlustab hageja igakuised vajalikud kulud ning palub kohtul arvestada ka hagejale makstava lapsetoetusega. Kostja märgib, et tal on ühtlasi teine laps, kes hagi rahuldamise korral jääks hagejaga võrreldes ebavõrdsesse seisu.
31.Kohus on tuvastanud, et kostja sissetulekuks on töötasu 1450 eurot (tlk 194, EMTA tõend) ning autoritasu 339 eurot kuus (tlk 194, EMTA tõend) ning lapsetoetus 60 eurot kuus, so kostja igakuine sissetulek on kokku 1849 eurot. Kostjale tehakse erinevas, kuid märkimisväärses suuruses (mõnikord sajad eurod, teinekord ulatuvad summad kuni 2000 euroni) regulaarseid ülekandeid järgmiste poolt – E S, A V ja M S. LiS on kostja sisestanud oma pangakontole sularaha märkimisväärses ulatuses (sh 2020. a veebruaris summas 1900 eurot). Kostjale kuulub korteriomand (registriosa xxx) asukohaga xxx. Kostjal on sõlmitud eluasemelaenuleping xxx AS-ga, laenujääk on 56950 eurot ning laenu igakuine makse 331 eurot, laenu tagastamise tähtaeg on 12.09.2045.a (tlk 48). xxx on sõlmitud väikelaenuleping, laenusumma 7000 eurot, igakuine laenumakse on 260 eurot ja laenu tagastamise tähtaeg 10.03.2021.a (tlk 50). AS-ga xxx on sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingleping sõiduki xxx (2014) omandamiseks, liisingumakse on 214 eurot kuus ja liisingleping lõpeb 07.03.2021.a (tlk 55). Kostja pere on kaheliikmeline, liS kostjale kuulub sinna kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine alaealine poeg C V. Pere kommunaalkulud igakuiselt on keskmiselt ligikaudu 140 eurot kuus. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud oma kommunaalkulude suurust. Iseenesest ei vaja tõendamist asjaolu, et vastavad kulud tekivad. Lähtudes ülaltoodust ja arvestades ka kommunaalkuludega, jääb kostjal pärast igakuiste kohustuste kandmist üle 904 eurot.
32.Kohus on tuvastanud, et hageja seaduslik esindaja on Xxx OÜ (rk xxx) xxx ja ainuosanik ning tema sissetulekuks on töötasu keskmiselt 546 eurot kuus (tlk 101-102, konto väljavõte), autokompensatsioon keskmiselt 274 eurot kuus (tlk 97-98, konto väljavõte), renditasu keskmiselt 1250 eurot kuus (tlk 103 – 104, konto väljavõte, tlk 178-185, konto väljavõte) lapsetoetus 60 eurot kuus. Kokku on hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek 2130 eurot. Isik on ka xxx OÜ (rk xxx) osanik ja juhatuse liige, kuid äriregistrist nähtuvalt ettevõttel majandustegevus puudus. Isikule kuuluvad järgmised sõidukid: xxx (reg nr xxx), xx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx), haagis xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx). M Vle kuulub hüpoteeklaenuga (laenusumma 10 000 eurot, tlk 99 laenuleping) ostetud kinnistu asukohaga xxx (tlk 100, kinnistusraamatu väljavõte). Hageja seadusliku esindaja kulud on järgmised: eluasemekulud (sh üür, kommunaalkulud, elekter, internet, televisioon) 110 eurot; laenutagasimaksed 440,77 eurot; kulutused toidule põhjendatud summas 200 eurot; kulutused transpordile (kütus ja autoga seonduv) põhjendatud summas 200 eurot (talvekuudel käib Tallinnas tööl); kulutused tervishoiule 30 eurot; kulutused 7(12)
hügieenitarvetele 35 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele põhjendatud summas 40 eurot. Seega on kohtu hinnangul hageja seadusliku esindaja põhjendatud ja vajalike tõendatud kulude kogusummaks 1055,77 eurot. Lähtudes ülaltoodust jääb hageja seaduslikul esindajal pärast igakuiste vältimatute põhikulude kandmist üle 1074,23 eurot.
33.Seega on mõlema vanema majanduslik olukord piisavalt hea, et hagejale vähemalt seadusjärgses määras ülalpidamist anda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
34.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei esile toonud ega tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited RAKE uuringule. Kohus selgitab, et kostja viidatud statistilise uuringu pinnalt ei saa teha järeldusi hageja põhjendatud ja vajalike vältimatute kulude osas, arvestades sealjuures hageja elulaadi jms. Nimetatud asjaolud tuleb iga tsiviilasja raames eraldi kindlaks teha. Hageja on esile toonud, et tema kulud on järgmised: eluase (sh vesi , elekter jm küte) 120 eurot; toit 150 eurot; transport 60 eurot; tervishoid 20 eurot; hügieenitarbed 25 eurot; koolikohustuse täitmine 25 eurot, riided ja jalanõud, spordirõivad 80 eurot; spordiüritused 40 eurot; telefon 25 eurot; taskuraha 40 eurot; muud kulud (sünnipäevad, teaterikülastused, kulutused tehnikale jne) 40 eurot. Kokku 625 eurot. Kostja leiab, et kulud on osaliselt põhjendamatud. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab 8(12)
elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
1.Eluasemekulud
2.Toit
3.Hügieenitarbed
4.Sidekulud
5.Transport
6.Tervishoid
7.Riided ja jalanõud
8.Taskuraha
Kohtu kommentaar Eelduslikult elavad hageja ja tema seaduslik esindaja kahekesi ühes majapidamises, kohus on eespool leidnud, et hageja seadusliku esindaja eluasemekulud on tõendatud 110 euro ulatuses, mistõttu hageja osa sellest on 50%. Põhjendatud, kostja ei vaidle vastu. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud 25 euro ulatuses. Kohus leiab, et kulu on ülemäärane. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, kuidas sedavõrd suur kulu tekib. Põhjendatud suurus 15 eurot kuus. Kostja on põhistanud, et hagejal ei saa sellises ulatuses transpordikulu tekkida. Siiski on põhjendatud transpordikulu suurus 20 eurot kuus, kuna hageja seaduslik esindaja on viidanud, et peab hagejat erinevatel põhjustel peab aeg-ajalt Tallinnasse sõidutama. Põhjendatud, kostja ei vaidle vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 80 eurot (so aastas 960 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Hagejal on võimalik taskuraha arvelt iseseisvalt rahuldada oma vältimatuid vajadusi.
9(12)
9.Üritused
10.Koolikohustuse täitmine
Kokku:
Hageja väljatoodud ulatuses on kulu ebamõistlikult suur. Samas sisaldab nimetatud kirje nii sünnipäevasid (eeldab kingi ostmist) kui ka kultuuriüritusi, st meelelahutust. Arvestades meelelahutuse valdkonnas kehtivate piletihindade suurust, leiab kohus, et kulu on põhjendatud 30 euro ulatuses. Kulu on põhjendatud, hagejale on õppetööks tarvis erinevaid töövahendeid (kirjutusvahendid, õpikud, vihikud, kunstitarbed jne) ning kooliga käiakse vahel ka ekskursioonidel, mis üldjuhul on tasulised.
eurot
35.Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 430 eurot kuus. Seega tuleb hageja kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 215 eurot kuus (430 / 2). Seega esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
36.Kostja märgib, et arvestada tuleb ka hageja esindajale makstavat lapsetoetust. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus on küll ülal leidnud, et lapse vajadused on seaduses sätestatud määrast väiksemad, kuid on ka tuvastanud, et vanemate majanduslik seisukord on piisavalt hea ka miinimummääras elatise tasumiseks. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Seega puudub alus peretoetuse võrra hageja ülalpidamiskohustust vähendada.
37.Kostja on ka viidanud, et temaga elab koos alaealine laps, kes hagi rahuldamise korral osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui hageja, mistõttu tuleb elatist vähendada alla miinimummäära. Kohus leiab, et kostja teise lapse ja tema kuludega seonduv ei oma käesoleval juhul enam tähtsust. Kostja on haginõuet tunnistanud edasiulatuva elatise osas summas 183,79 eurot kuus, mis eeldab, et hageja kulud on vähemalt 367,58 eurot kuus. 10(12)
Kohus on ülal tuvastanud, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on 430 eurot kuus, mis on kostja poolt aktsepteeritud kulude suurusega samas suurusjärgus ega kahjusta sellest johtuvalt kostja ülalpidamisel oleva teise lapse huve.
38.Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 28.08.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 215 eurot.
39.Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.05.2019 - 27.08.2019 eest summas 1080 eurot, s.o miinimummääras. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist tasunud. Kuivõrd hageja tagasiulatuva elatise periood hõlmab endas ca 4 kalendrikuud, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine ei aseta kostjat õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja stabiilselt head majanduslikku seisukorda). Hageja ei ole elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud. Hagi esitati kohtule 27.08.2019, mistõttu saab PKS §-is 108 sätestatut arvestades tagasiulatuvat elatist nõuda kuni 26.08.2019. Seega tuleb tagasiulatuv elatisenõue rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.05.2019 26.08.2019 eest summas 825,32 eurot (arvestusega, et kostja oli kohustatud elatist tasuma 215 eurot kuus).
40.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatise hageja seadusliku esindaja M V pangakontole nr XXX iga kuu 10. kuupäevaks järgmise kuu eest ette, märkides selgituseks „L V elatis“ ja tuues välja, millise kuu eest elatist tasutakse.
41.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 11(12)
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
42.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast (sh Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alamäära suurusest 2019. a ja 2020. a), on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2540 eurot (4 x 270 + 5 x 292). Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
44.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
45.Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Samuti ei ole hagejal menetluskulude olemasolu võimalik tuvastada kohtutoimiku vahendusel. Seega leiab kohus, et hagejal puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.