2-18-13209/49 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 1.A M (hageja) esitas 04.09.2018 kohtule hagi A Ma (kostja) vastu elatise nõudes (I kd, tl 1-2). Kohus 10.09.2018 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl 10-11). Hageja esitas 21.09.2018 täpsustatud hagiavalduse (I kd, tl 12-13). 2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus enam kui aasta. Kostja ei ole regulaarselt ja piisaval määral osa võtnud hageja ülalpidamisest. 2017.aasta septembrist kuni detsembrini kandis kostja hageja ülalpidamiseks hageja ema arvele kokku 270 eurot, 2018.aastal tasus jaanuarist aprillini kokku vaid 348 eurot. Kostja töötab Soomes, omab kinnisvara Eestis ja ta on suuteline hagejat vähemalt seaduses sätestatud piirmääras üleval pidama. Hageja ülalpidamiskulud on keskmiselt 505,16 eurot kuus. Arvestatud ei ole näiteks sõprade sünnipäevakinkide maksumusi ja muid ettenähtamatuid kulutusi. Kuna hageja piirdub elatisenõude esitamisel miinimummääraga, on ta vabastatud oma nõude tõendamiskohustusest. Hageja on tagasiulatuva elatisenõude arvutamisel arvestanud 2017. ja 2018.aastatel elatise miinimummäära muutustega. Hageja on üldjoontes terve laps, kuid tal on vajadus prillide kandmise järele, mis temale kui kasvavale lapsele tuleb muretseda igal aastal. Hageja tagasiulatuva elatise nõude summaks enne mahaarvamiste tegemist on 2761,33 eurot (2017- september 31,33 eurot (4 päeva), oktoober 235 eurot, november 235 eurot ja detsember 235 eurot; 2018- jaanuar 250 eurot, veebruar 250 eurot, märts 250 eurot, aprill 250 eurot, mai 250 eurot, juuni 250 eurot, juuli 250 eurot, august 250 eurot ja september 25 eurot (3 päeva)), millest tuleb maha arvestada kostja poolt sellel perioodil tasutud elatisemaksed summades 270 eurot ja 348 eurot. Seega kokku võlgneb kostja hageja ülalpidamise eest tagasiulatuvalt 2143,33 eurot. Kompromissi korral on hageja nõus pakkuma kostjale tagasiulatuva elatise tasumiseks mõistlikku maksegraafikut tingimusel, et ta jooksvat elatist tähtaegselt ja täielikult tasub. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku eest 04.09.201703.09.2018 kokku summas 2143,33 ja alates 04.09.2018-02.05.2022 elatis summas 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud elatise alammäär. Kostja vastuväited

3.Kostja vastuses hagile palus jätta hagi rahuldamata. Kostja elab küll hagejast lahus, kuid hageja perekond (hageja ema, tema uus elukaaslane ning hageja koos täiskasvanud vennaga) elab hageja ema ja kostja jagamata ühisvaraks olevas X vallas asuvas majas, mille eluasemelaenukulusid tasub ainuisikuliselt kostja. Kostja tegi hageja seaduslikule esindajale 11.07.2018 kohtuvälise ühisvara jagamise ettepaneku ja loodab, et ühisvara on võimalik jagada kohtuväliselt. Elatise tasumine rahaliste ülekannetena võiks alata mitte enne ühisvara müümist ja sellega seotud eluasemelaenu maksete tasumise kohustuse lõppemist, kuna hageja ja tema perekond saavad kasutada kostja poolt kinni makstud maja praktiliselt tasuta. Kostja on lisaks eluasemelaenule maksnud hageja emale 2017.a. elatiseks 890 eurot, 2018.a. makstud summa on õige. Kostja on tasunud 2017.aasta septembrist kuni 2018.aasta septembrini hageja elukoha eluasemelaenu makseid kokku 4182,26 eurot, mis jagatuna 13le kuule on 321,7 eurot kuus. Lisaks on kostja tasunud 92,85 euro ulatuses maja kindlustuse leppetrahvid, mis hageja ema pidi pangale esitama, aga jättis kohustuse täitmata. 14.09.201720.06.2018 on kostja tasunud igakuiselt LHV laenu 845,47 eurot, mis läks hageja ema kasutusse, kuna laenu kasutati sauna katuse ja X maja remondiks. Lisaks maksis kostja 2017.a. septembris ja 2017.a. oktoobris hageja pere Telia arveid summas 117,84 eurot. Kostja tasutud elamispinna laenukulud tuleb arvestada samuti hagejale ülalpidamise andmiseks. Praegune elatisenõue on kostja jaoks väga üllatav ja kui kostja oleks ja kui kostja oleks selle esitamise kavatsusest ette teadnud, siis poleks ta maksnud eluasemelaenu makseid, vaid nõudnud maja müüki juba 2017.aastast. Kostja tasus ühisvaraks oleva eluaseme laenumakseid, kandis vastavalt võimalusele hageja esindajale elatist ja lastele taskuraha heas usus ja teadmises, et hageja esindaja ei suhtu kostjasse kui võlgnikusse. 2017.aastal saatis kostja hageja emale oma vanema poja A Ma kaudu, sest hageja emal oli raha saamisega alati kiire ja vanem poeg viis hageja emale sularaha. Kostja töötab Soomes ehitajana, kuid viibib paraku alates 14.05.201830.11.2018 töövõimetuslehel ning käib pidevalt Eesti ja Soome arstide juures. Kostja sissetulek on võrreldes varasemaga tunduvalt vähenenud ja kuna kostja tervislik seisund ei luba tal teha füüsilist tööd, siis on ta töövõimetuslehe lõppedes sunnitud töökohta vahetama. Seoses sellega suunasid arstid kostja koolitusele, mis kestab 6 kuud ja selle toimumise ajal makstakse talle 1401,12 eurot kuus. Hageja kulud on tõendamata, ülepaisutatud ja paljuski põhjendamatud. Kostja on kandnud ka hagejale mõeldud taskuraha üle kostja täiskasvanud pojale Kle, mida ta on hagejaga jaganud. 2018.a. on kostja kandnud lastele taskurahaks 295 eurot. Õigustatud ei ole tagasiulatuva elatise nõudmine kostjalt alates 04.09.2017, sest kostja andis hagejale vabatahtlikult ülalpidamist nagu teeb seda jätkuvalt ka kohtumenetluse kestel. Hageja ei ole kostja poole pöördunud nõutava ajaperioodi jooksul elatise saamise sooviga. Hageja ei ole järjepidevalt elatist nõudnud ja seega pole põhjendatud tagasiulatuva elatise nõudmine kostjalt. Kostja igakuised vältimatud kulutused on kokku 1999,83 eurot ja nende kulude katmisel aitab kostjat elukaaslane. Hageja seaduslikule esindajale laekub igakuiselt lapsetoetus. Kui kohus peab õiglaseks kostjalt elatis välja mõista, siis määratava elatise summast arvata maha 1⁄2 hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest 27,5 eurot. Kostjale ei kuulu muud väärtuslikku vara peale hageja emaga ühisvaraks olevale kinnistule X vallas. Kostja hageja poolse kompromissettepanekuga ei nõustunud ja tegi omapoolse ettepaneku (I kd, tl 21-24). Kohtuotsuse põhjendused 4.Kohus arutas asja kohtuistungitel 04.12.2018 (I kd, tl 55-58) ja 18.02.2019 (I kd, tl 102), selgitas pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele. 18.02.2019 toimunud kohtuistungil olid pooled nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtajad tõendite, seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. 05.04.2019 kohtumäärusega uuendas kohus asja arutamise, tühistas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja kohustas kostjat esitama kohtumääruses nimetatud dokumendid ja selgitused (I kd, tl 115-116). Kohus kogus ka ise tõendeid. Pooled olid nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks ja teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kostja uus esindaja palus pikendada vastamise tähtaega, kohus rahuldas taotluse. Kostja seisukohta ega menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja esitas seisukoha ja pangakonto väljavõtted õigusabikulude tasumise kohta.

Vaidlust ei ole, et pooled kohtuväliselt kokkuleppele ei jõudnud. 5.Pooled ei vaidle, et A Ma (kostja) ja K Ma ühine poeg, 02.05.2004 sündinud A M (hageja), elab koos emaga K Maga. 6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi 04.09.2017-03.09.2018 eest summas 2143,33 eurot ja alates 04.09.2018 igakuise elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.05.2022. 7.PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. 8.Kostja palus jätta temalt elatise välja mõistmata esmalt põhjusel, et kostja on tasunud hageja elukoha, kus hageja perekond elab, laenumakseid 2017.a. septembrist kuni 2018.a. septembrini kokku 4182,26 eurot (I kd, tl 25-29), mis jagatuna 13-le kuule on 321,7 eurot kuus. 20.12.2018 menetlusdokumendis märkis kostja, et 2017.a septembrist kuni 2018.a novembrini on kostja tasunud eluasemelaenu kokku 4825,5 eurot. Lisaks eluasemelaenu tasumisele on kostja tasunud 92,85 euro ulatuses elamu kindlustuse leppetrahvid, millise kohustuse jättis hageja ema täitmata. 14.09.2017 kuni 20.06.2018 on kostja tasunud LHV laenu 845,47 eurot, mis läks hageja ema kasutusse, kuna laenu kasutati sauna katuse ja X maja remondiks. 2017.a. septembris ja oktoobris maksis kostja hageja pere Telia arved summas 117,84 eurot. Kostja on teinud hageja emale ettepaneku jagada ühisvara kohtuväliselt (I kd, tl 30). Elatise tasumine rahaliste ülekannetena võiks alata mitte enne ühisvara müümist ja sellega seotud eluasemelaenu maksete tasumise kohustuse lõppemist. 9.Hageja oli seisukohal, et ei ole alust pangalaenu makseid arvestada ja selle alusel ei saa elatist seaduse järgi vähendada. Kindlustust maksab hageja ema. Kohtu küsimusele kas hageja vanemad on sõlminud PKS § 100 lg 3 järgi kokkuleppe, et kostja tasub laenumakseid ja hageja elatist ei nõua, vastas hageja ema 04.12.2018 kohtuistungil eitavalt. 10.PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Praeguses asjas ei ole kohus tuvastanud, et lapse vanemad olid sõlminud PKS § 100 lg 3 järgi kokkuleppe, mille järgi pidi kostja maksma laenumakseid ja leppetrahve ning lapse ema ei pidanud seetõttu kostjalt lapsele elatist nõudma. 11.Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et saatis 2017.a. poeg Aga hageja emale sularaha 420 eurot I kd, tl 33). Hageja ema selgitas kohtuistungil, et Aga saadetud 420 eurot ei seondu hageja ülalpidamisega. 2016.aaastal, kui elati veel koos, võttis kostja Krediidipangast laenu summas 2450 eurot, millest 800 eurot jättis kostja koju küttepuude ostmiseks, ülejäänud raha võttis kostja kaasa Soome ja kulutas ei tea millele. 420 eurot on ainuke summa, mis pika pealekäimise tulemusena kostja tagastas. Hageja ema maksab tänaseni kostja võetud Krediidipanga laenu, seega selle summa väljatoomine elatise kontekstis on kohatu. Kohtuistungil kostja ei mäletanud, mille jaoks see raha oli. Eeltoodut tulenevalt ei saa kohus arvestada poeg Aga 2017.a. saadetud 420 eurot hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

12.Veel on kostja lugenud hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks taskuraha andmist. Kostja selgitas 04.12.2018 kohtuistungil, et kuna hageja konto numbrit kostjal ei ole, on kostja kandnud raha poja K kontole, kes on raha välja võtnud. Kokku on kostjal ja hagejate emal neli last. Kostja on kandnud alates 2017.aasta septembrist kuni käesoleva ajani kokku 295 eurot. K on andnud hagejale raha nii palju kui hageja on küsinud. Kostja ei tea täpselt palju hageja küsinud on. Hageja ema sõnul tema teada on hageja kahel korral küsinud 20 eurot. Kui hageja on rohkem küsinud, siis kostja on vastanud et raha ei ole. Kohus ei loe kostja poolt hagejale paaril korral antud taskuraha ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 13.Kostja on pidanud hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ka 2017.a. septembris ja oktoobris makstud hageja pere Telia arveid summas 117,84 eurot. Hageja ema selgitas kohtuistungil, et see summa on tütre arvuti eest, kes käib ülikoolis. Kostja ostis arvuti kui tütar oli 21-aastane. Kohus ei loe ka seda kostja tehtud kulu hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 14.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. 15.PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). 16.Hageja on hagi esitamisel ja ka menetluse kestel toonud hageja kulude loetelu ja et hageja ülalpidamiskuludeks on keskmiselt 505,16 eurot kuus (arvestatud ei ole sõprade sünnipäevakinkide maksumusi ja muid ettenähtamatuid kulutusi). Kostja märkis et uuris teistelt hagejaga koos elavatelt lastelt ja sai teada et reaalselt kulub hageja ülalpidamiseks kokku maksimaalselt 231,8 eurot (I kd, tl 60). Jalgrattaid on kostja piisavalt hageja koju ostnud, et lapsed saaksid vastavalt oma eale nendega sõita ja seega jalgrattakulu näol on tegemist väljamõeldud kuluga. Mänguasjadega 14-aastane laps tavaliselt enam ei mängi, seega pole märgitud kulu vajalik. Kostja sai vanematelt lastelt kinnitust, et majas elab püsivalt viis inimest, vanem poeg K tasub ise oma TV eest. Hageja ema kinnitas kohtuistungil, et majas elab 4 inimest. 17.Kohus edastas 09.05.2019 hagejale kohtunõude (I kd, tl 127) ja andis hagejale juhindudes TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tähtaja esitada hagejal andmed ja tõendid oma igakuiste vältimatute püsikulutuste kohta (I kd, tl 127). Hageja vastuses kohtunõudele teatas, et ta on esitanud kõik olemasolevad tõendid ning rohkemat tal esitada ei ole. Hageja ei pea tõendama enda ülalpidamiskulude suurust kui nõue ei ületa poolt miinimumpalka ning ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab esitama ja ka tõendama kostja. Kostja väited et hageja ülalpidamiskulud on tegelikust väiksemad on paljasõnalised (I kd, tl 148). 18.07.06.2019 tegi kohus hagejale järgmise kohtunõude, selgitades seadust ja viidates Riigikohtu lahenditele ja andis tähtaja andmete ja tõendite oma igakuiste vältimatute püsikulutuste kohta (I kd, tl 152). 14.06.2019 esitas hageja vastuse korduvale kohtunõudele ja vastuväite kohtu tegevusele (I kd, tl 154-155). Vastuseks kohtunõudele teatas hageja, et hageja on hagiavalduses juba esitanud andmed enda vältimatute püsikulutuste ja nende suuruse kohta, mis olid (kommunaalkulud jagatud 4 inimese peale) keskmiselt 505,16 eurot. Arvestatud ei ole näiteks sõprade sünnipäevakinkide maksumusi ja muid ettenägematuid kulutusi. Alammääras elatise nõude puhul puudub hagejal tõendamisvajadus. 02.09.2019 kohtumäärusega jättis kohus hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata (I kd, tl 161162).

19.09.09.2019 tegi kohus hagejale järjekordse kohtunõude, veelkord selgitades seadust ja viidates Riigikohtu lahenditele, andes hagejale tähtaja esitada tõendid hageja igakuiste vältimatute püsikulutuste kohta (I kd, tl 166). 03.12.2019 vastas kohus hageja seadusliku esindaja päringutele ja tuletas meelde, et kohtunõuded hageja igakuiste vältimatute püsikulutuste kohta andmete ja tõendite esitamiseks on täitmata. Hageja seaduslik esindaja kohtule ei vastanud. 09.03.2020 teatas hageja lepinguline esindaja, et ta ei esindaja enam hagejat. 20.Kostja on vastuväidetes hageja kuludele tuginenud teistelt lastelt kuuldule ja hageja vaatamata kohtu korduvatele nõuetele hageja kulusid ei tõendanud. Tuvastamist ei ole leidnud, et eluasemekulud tuleks jagada viie isiku vahel. Seega on hageja välja toodud kommunaalkulud (elekter, küttepuud, fekaalivedu) põhjendatud kulud. Samuti on põhjendatud side ja mobiilside kulud, seda enam et tegemist on erivajadustega lapsega. Prillide kuluga oli kostja nõus. Kohus on seisukohal, et 16-aastane noormees ei peaks kandma ainult teiste vanu riideid ja jalatseid, seega on kulu riietele ja jalanõudele põhjendatud. Samuti on vajalikud ja põhjendatud, arvestades et hageja on erivajadustega 16-aastane noormees, hageja loetletud muud kulud. Hageja on kogu menetluse kestel nimetanud hageja keskmiseks kuluks 505,16 eurot (arvestatud ei ole sünnipäevi ja ettenägematuid kulutusi). Kuna hageja ei ole nimetanud summat, ei saa kohus ise hakata tuletama palju kulub hagejal sõprade sünnipäevade ja ettenägematuteks kulutusteks kuus. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 505,16 eurot kuus. 21.Edasi hindab kohus hagejate vanemate varalist olukorda. Hageja ema sissetulekuks on natuke üle 1000 eurot kuus (neto) kui ta teeb 260 ületundi. Muidu on palk 860 eurot miinus maksud. Hageja ema on sunnitud pere ülalpidamiseks ületunde tegema. Hageja ema aitab elukaaslane, kes on 3 päeva nädalas hageja ema juures. Varaks on kostjaga ühisvaraks olev kinnistu X vallas (I kd, tl 126). Kostja varaks on samuti ühisvaraks olev kinnistu X vallas, sõidukit kostjal ei ole (I kd, tl 119-120). Kostja üürib korterit (I kd, tl 42, tl 124), kostjat aitab elukaaslane. 22.20.03.2020 kohtule esitatud seisukohas teatas hageja ema muu hulgas, et hageja seaduslik esindaja ja kostja on sõlminud 22.09.2019 notariaalse ostu-müügi lepingu kinnisvara müümiseks. Ostusumma kantakse müüjate pangakontole koos asjaõiguslepingu sõlmimisega, mille kuupäev ei ole käesolevaks hetkeks veel teada. Lepingu kohaselt kuulub kostjale väljamaksmisele 35 000 eurot SEB Panga kontole. 23.Kostja on viidanud vastuses hagile oma varalise olukorra halvenemisele tervislikel põhjustel alates maikuust 2018., esitades selle kohta haiguslehti, palgalehti ja Tartu Ülikooli Kliinikumi raviteenuste arveid (I kd, tl 34-41, tl 43-44, tl 67-87, tl 105-111, tl 121-123). Kostja esitas ka erahaigla teostatava operatsiooni ettemaksu arve summas 5140 eurot (I kd, tl 89). Operatsiooni ei toimunud, kuna kostjale ei antud laenu operatsiooni eest tasumiseks. 24.Kohus kogus ka ise tõendeid, nõudes välja kostja pangakonto väljavõtted AS-ist SEB Pank ja Soome pädeva kohtu kaudu Danske Bank A/S Soome filiaalist. AS SEB Pank pangakonto väljavõttest (I kd, tl 138-146) nähtuvalt ei laeku sinna kostja töötasu ega haigusrahasid. Kostja pangakontole teevad mitmed isikud regulaarselt ülekandeid. Danske Bank A/S Soome filiaali esitatud kostja pangakontost (II kd, tl 10-123) nähtuvalt laekub kostjale regulaarselt raha, mis ületab Eesti keskmist palka. Hageja juhtis tähelepanu kostja ostudele alkoholikauplustes Lätis. Kostja on maksnud Lätis asuvates alkoholikauplustes, nt 10.09.2019 354,98 eurot ja 279,48 eurot (II kd, tl 14). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on töövõimetu. Haiguslehel viibimise ajaks on kostjale säilitatud Soome Vabariigi poolt ettenähtud sissetulek.

25.Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatisesummat tuleb vähendada 1⁄2 riikliku lastetoetuste võrra. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Hageja kulude kohta tõendeid ei esitanud, kohus on pidanud hageja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 505,16 eurot kuus, s.o alla miinimummäära. Kohus leiab, et ei oleks õiglane vähendada seda summat veel poole riikliku peretoetuse võrra. 26.Hagejad nõuavad elatist ka tagasiulatuvalt perioodi 04.09.2017 kuni 03.09.2018 eest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Kuivõrd tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on nõudnud tagasiulatuvat elatist lähtudes elatise miinimummäärast (mis oli 2017.a. 235 eurot ja 2018.a. 250 eurot). Seoses kostja tervise halvenemisega 2018.a maikuust oli tema sissetulek tagatud haigushüvitisega. Samuti kinnitas kostja et kuni maikuuni 2018 sai ta Soomes lapsetoetust, mistõttu ei ole põhjendatud vähendada kostjalt väljamõistetavat tagasiulatuvat elatist. 27.Kostja on olnud seisukohal, et elatise tasumine rahaliste ülekannetena võiks alata mitte enne ühisvara müümist ja sellega seotud eluasemelaenu maksete tasumise kohustuse lõppemist. Hageja teatas kohtule, et ühisvara on müüdud ja koos asjaõiguslepingu sõlmimisega kantakse kostja pangakontole 35 000 eurot. Seega saab kostja oma kohustust hageja ees täita. 28.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 04.09.2018 kuni 21.12.2018 summas 250 eurot ja alates 01.01.2019 252,58 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks tagasiulatuv elatis summas 2143,33 eurot.