Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.04.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-17899
Tsiviilasi
F S ning T S hagi N Si vastu elatise väljamõistmiseks Hageja I osas 3420 eurot/ hageja II osas 3420 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja I F S (isikukood xxxx)
esindajad
Hageja II T S (isikukood xxxx) Hagejate seaduslik esindaja P O Hagejate lepinguline esindaja Valentina Timofejeva Kostja N S (isikukood xxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.11.2019 esitatud ning 29.11.2019 ja 12.12.2019 parandatud hagiavalduse kohaselt sündis P O ja N Si (kostja) kooselust F S (hageja I) ning T S (hageja II). 06.10.2019 asus P O koos hagejatega elama üürikorterisse. Vastavalt rendilepingu p. 1.6. ja 1.7. on hageja seaduslik esindaja kohustatud maksma igakuiselt renditasu, summas 450 eurot, samuti kõik kommunaalkulud (väljaarvatud remondifond). Lähtuvalt KÜ xxxx esitatud arvest, moodustasid kommunaalkulud oktoobris 199,50 eurot. Kokku on vanemad kohustatud maksma hagejate elamise ja kommunaalteenuste kasutamise eest üüritud korteris igakuiselt seega 433 eurot. Hageja I käib xxxx OÜ-s, selle eest maksab hageja seaduslik esindaja igakuiselt 40 eurot. Hageja II käib xxxx estraaditantsu ringis, selle eest maksab hageja seaduslik esindaja igakuiselt 28 eurot. Peale huviringide maksab hagejate seaduslik esindaja igakuiselt Telia OÜ-le laenu lastele ostetud telefonide eest alljärgnevalt: 18,62 eurot ja 15,50 eurot, kokku 34,12 eurot. F Si igakuised kulud moodustavad kokku 633,25 eurot, sh toit 190 eurot, riided 90 eurot, koolivahendid 40 eurot, sport 40 eurot, mänguasjad 50 eurot; üritused 75 eurot; taskuraha 40 eurot, Telia teenuste eest tasumine - 108,25 eurot (sealhulgas krediidid telefoni, telerite ja laste mängukonsool). T S igakuised kulud moodustavad hagimaterjalide kohaselt kokku 603 eurot, s.h toit 170 eurot; riided 70 eurot; koolivahendid 40 eurot; tantsuringi eest 28 eurot; üritused 75 eurot; taskuraha 40 eurot; mänguasjad 50 eurot; Telia teenuste eest tasumine (krediidid telefoni, teleri ja laste mängukonsool eest). Lisaks nimetatud kuludele on hagejatel kulud ka eluasemele 108,25 eurot (üür ja kommunaalkulud). Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõlemale summas 380 eurot. Kostja vastus Hagejate vanemate vahel on pingelised suhted, kuna lahutati alles 20.09.2019. Hagist tuleneb, et suurema osa soovib hagejate esindaja saada üüritud korteri eest. Üldjuhul seadusega määratud miinimum juba sisaldab eluks vajaliku. Samuti see miinimum sisaldab eluaseme jaoks vajalikud kuulusid. Kostja leiab, et elada kolmekesi 99m2 korteris on luksuslik variant. Samuti on raske aru saada elatise arvutuskäigust ning sellest, millised on laste tegelikud vajadused. Hagejad on terved ja toredad lapsed, seega lisakuulud ravile ei tohiks olla. Ainuüksi põhjendus, et elavad üürikorteris ning selle pärast peab olema elatise suurus 380 eurot ei ole põhjendatud väide. Kostja rõhutab, et on koguaeg tasunud lastele elatist. Pooled on ametlikult lahutatud septembris 2019 ning alates septembrist kuni detsember 2019 tasus kostja kokku elatise summas 2 150 eurot, ehk 537,50 eurot kuu kohta. Võttes arvesse, et 2019 elatise suurus oli 270 eurot ühe lapse kohta,
siis igakuine makse 2 lapse kohta pidi olema 540 eurot kokku 2 160 eurot, aga see on eeldusega, et võtta september terve kuuna. Pooled on lahutanud alles 20 september, seega võiks september mitte terve kuuna arvutada. Samuti hagist tuleneb, et üürikorteris hakkasid elama hageja koos esindajatega mitte varem, kui 06.10.19. Seoses sellega tegelikult pidi tasuma kostja 2019 alles 3 kuu eest, ehk 1620 eurot, aga maksis 2 150 eurot, seega kostja vabatahtlikult pidas ülal hagejaid 530 eurot võrra suurema summaga. Kostja täidab oma vanema kohustusi täiel määral. Samuti, kui ta tuleb Eestisse, (hetkel ta töötab 3 nädalat xxxx, 1 nädal Eestis) siis kogu aeg suhtleb lastega, ostab neile vajalikke asju, isegi ostnud riided, võtab maksimaalselt osa nende kasvatamises. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestad asjaoluga, et osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega, mis kostjale teadaolevalt on igakuiselt kokku summas 120 eurot. Kohtu põhjendused
100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid üürile ning kommunaalkuludele pidada vajalikuks. Hagejad on nõude tõendamiseks esitanud eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise akti (dtl 10), üürilepingu (dtl 110 ) ning oktoobri 2019 kommunaalkulude arve summas 234,97 eurot (dtl 11). Üürilepingu kohaselt on üür 450 eurot kuus. Kohtu hinnangul on seega nimetatud kulu, s.o ühe hageja kohta 108,25 eurot, vajalik ja märgitud suurus mõistlik ning on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele tuleb teha. 7.2 Hagejad on märkinud söögikuludeks hageja I osas 190 eurot ning hageja II osas 170 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas on märgitud suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud, et nad peaksid jälgima mingil põhjusel erilist dieeti, mille tõttu võiksid toidukulud olla suuremad. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks mõlema hageja osas lugeda 140 eurot. Kohtul puudub veendumus, et ühel hagejatest võiks olla suuremad toidukulud kui teisel. 7.3 Hagejad on välja toonud riiete kulu hageja I osas 90 eurot ja hageja II osas 70 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on kohtu hinnangul hageja I garderoobikulud ülepaisutatud. Kuigi nt vajalikud talveriided ja saapad võivad olla üpriski kallid, siis ei tehta neid kulutusi ka igakuiselt ning valida saab ka erinevad hinnaklassis olevate garderoobikaupade vahel. Kohus loeb põhjendatud kuluks mõlema hageja osas kokku 70 eurot. 7.4 Koolitarbed 40 euro ulatuses on vajalik kulu, arvestades, et hagejad on kooliealised. Kohtu hinnangul on ka kulu suurus mõistlik. 7.5 Hagejad on välja toonud kulud spordile, meelelahutusele ja mänguasjadele. Kohtu hinnangul on igasugune aktiivne tegevus, s.h spordiga ja hobidega tegelemine lastele vajalik ja arendav. Samuti ei saa meelelahutuse pakkumist pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on aga märgitud kulu liialt suur. Lastele ei ole vaja igakuiselt uusi mänguasju osta ning samuti ei pea iga kuu käima kallitel üritustel. Lapsed saavad käia ka kinos, teatris, muuseumis, kus alaealistele on sageli soodushinnad. Kohus peab seega põhjendatuks hageja I kulusid 90 euro ulatuses, s.h spordile summas 40 eurot (treeningtasu arve dtl 14), üritustele 30 eurot ning mänguasjadele 20 eurot ning hageja II kulusid 78 euro ulatuses, s.h spordile 28 eurot (arve dtl 15), üritustele 30 eurot ning mänguasjadele 20 eurot. 7.6 Taskuraha summas 40 eurot ei saa pidada ebavajalikuks ning kohtu hinnangul võib pidada nimetatud summat ka mõistlikuks arvestades hagejate vanusega.
7.7 Hagejad on välja toonud ka summad Telia teenuste eest tasumise kohta ning esitanud arve, millest nähtuvad m.h järelmaks (dtl 16). Eluliselt on usutav, et koolieas lapsed kasutavad ka telefone, internetti ja teleteenuseid. Samas ei ole alaealistele lastele vajalik osta kõige kallimaid telefone ning samuti pakutakse alaealistele lastele odavaid kõnepakette koos internetiga. Väljatoodud mängukonsooli kulu on pigem meelelahutuslik, mida kohus on juba eelnevalt hinnanud. Samuti ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitatud. Kohus peab mõistlikuks kuluks nimetatule mõlema hageja osas 15 eurot. Seega on hageja I igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud summas 503,25 eurot (millest 1⁄2 on ca 252 eurot) ja hageja II kulud summas 491 eurot (milles 1⁄2 on ca 246 eurot).
Kohus on seisukohal, et kuna kohus ei ole hagejate igakuiseid kulutusi pidanud täies ulatuses põhjendatuks ning kuna kostja on hagejatele regulaarselt ka elatist tasunud, siis on käesoleval juhul põhjendatud arvestada ka hagejate emale laekuva peretoetusega ning mõlema hageja osas on võimalik lugeda kaetuks nende põhjendatud kulutusi täiendavalt ka peretoetuse arvelt 30 euro ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.