nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja YY, lepinguline esindaja Olga Väina Kostja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX)
Istungi toimumise aeg
10. märts 2020
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2019 otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata XX hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks 100 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista CC.lt täiendavalt välja elatis XX kasuks kuni summani, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada. 3.2.Välja mõista CC.lt igakuine elatis XX kasuks alates 26.10.2018 kuni XX täisealiseks saamiseni (s.o kuni 31.03.2029) miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
3.3.Elatise summa kanda iga kuu 10.kuupäevaks YY arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis lapsele“.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.XX esitas 26.10.2018 Harju Maakohtule hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud minnimummääras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sündis kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust hageja. Vanemad elavad alates 15.12.2017 lahus ja hageja elab isa juures.
3.Hageja igakuised kulud on järgmised: kodused toidud 70 eurot; riided 50 eurot; eluasemekulud 222,50 eurot (sh hageja osa üürist ja kommunaalkuludest); elekter 10 eurot; hügieen, pesemistarbed ja juuksur 10 eurot; ujumistrenn 50 eurot; kergejõustikutrenn 55 eurot; pikapäevarühmas söömine 22 eurot; koolitarbed 5 eurot; teater, kino jm üritused 10 eurot. Kostja ei ole hageja ülalpidamiseks vajalikku elatist andnud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Vanemad leppisid enne lahkuminekut kokku, et laps jääb elama emaga. Isa võttis lapse jõuga endale ja varastas kõik dokumendid. Isa ei võimalda emal lapsega suhelda. Hageja isa on väga julm. Vanemate kooselu lõppes perevägivalla tõttu.
6.Pärast lahutust on kostja majanduslik olukord väga raske. Tema keskmine netotulu on 300 eurot kuus ja kulud on samas suuruses. Kostja on ostnud hagejale riideid, mänguasju, kirjatarbeid ja korraldanud sünnipäeva. Kostja on nõus maksma elatist 100-125 eurot kuus hageja kogumishoiusele, kui saab lapsega kohtuda ning lisaks ostma mängu- ja muid vajalikke asju.
7.Hageja kulud on ülepaisutatud ja kostja juures elamise korral oleks need väiksemad. Lapse isale ei ole lapse ülalpidamiseks kostja makstavat elatist vaja, kuna isa sissetuleku suurus on ca 2000 eurot kuus + lisatasud. Elatisenõude esitamine on lapse isa kättemaks kostjale.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise suurusega 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
9.Hageja vanemad on YY ja kostja. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Kostja ei tõendanud, et ta oleks hagejale seaduses sätestatud määras elatist andnud. Teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei täida ülalpidamise eesmärki. Kui lahus elav vanem soovib osta lapsele lisaks asju, võib ta seda teha täiendavalt elatise maksmisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega koos elava vanemaga. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole esile toodud.
10.Hageja nõuab elatist seadus sätestatud määras ja selles ulatuses on hageja kulutused põhjendatud. Hagejal ei olnud vaja oma kulude suurust tõendada. Eluliselt on usutav, et hageja kulud võivad hõlmata tema nimetatud kululiike. Kulud on esitatud suuruses põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud. See, et kostja juures elamise korral võiks mõned kulud olla väidetavalt madalamad, ei muuda hageja kulusid põhjendamatuks ega ülepaisutatuks. Kokku on hageja põhjendatud kulud 504,50 eurot, millest pool, s.o 252,50 eurot, on 17,50 eurot vähem kui kehtiv elatise miinimummäär. Igakuiseid kulusid ei saa aga euro täpsusega määrata. Eeldatakse, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär.
11.Üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kostja töötab Q OÜ-s, tema sissetulekuks on miinimumpalk ja see sõltub vahetustest. Kostja esitatud andmete kohaselt on tema keskmised kulud umbes 300 eurot kuus, sh üür ja kommunaalkulud 135 eurot (ülejäänud tasub elukaaslane), pangalaen 50 eurot, side/internet 30 eurot, kodus valmistatud toit 50 eurot, riided/jalatsid 30 eurot, muu isiklik (hügieen, ravimid jms) 5 eurot. Kohtu kogutud andmetel on kostja 6 kuu keskmine töötasu 380,86 eurot kuus. Igakuised kulud, s.h üür ja kommunaalkulud nähtuvad pangakonto väljavõttelt. Laenukohustuste võtmine on vabatahtlik ja laen ei anna alust elatise vähendamiseks. Vara, mille arvelt elatist tasuda, kostjal ei ole. Kuigi kostjal on kohustus pingutada elatise tasumise nimel ja vajadusel otsida ka tasuvam töökoht või lisatöö, tuleb arvestada, et kostja ei ole suuteline elatist miinimummääras tasuma ilma, et tema enda toimetulek ei kannataks. Elatise väljamõistmine miinimumsuuruses võib olla kostjat ebamõistlikult koormav ja panna ta olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalne vajalik elustandard ja tulla toime riigi abita.
12.Hageja isa pangakontode väljavõtte kohaselt on ta saanud 6 kuu jooksul N OÜ-lt keskmiselt 794,35 eurot kuus (palk, päevaraha). Samuti on ta seotud U OÜ-ga, kes on teinud väljamakseid 750 euro ulatuses (päevaraha, reisikulud). Äriregistri kohaselt on isa U OÜ ja B OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige. Isale laekub ka peretoetus. Hageja isa majanduslik seis on seega parem kui kostjal, mis annab aluse kõrvale kalduda elatise tasumise proportsioonist.
13.Arvestades kostja välja toodud asjaolude ja majandusliku olukorraga (sh hageja isa majandusliku seisuga), on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks elatisena välja 100 eurot kuus alates 26.10.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Asjaolude muutumisel võib nõuda elatise suuruse muutmist.
APELLATSIOONKAEBUS
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
15.Maakohtu otsuse kohaselt on hageja kulud vähemalt seadusest tulenevas miinimummääras põhjendatud, kuid kohtu siseveendumuse kujunemine elatise vähendamisel ei ole jälgitav. Samuti ei ole arusaadav, millistel kaalutlustel jättis kohus hageja tõendid ja vastuväited arvestamata.
16.Elatist võib vähendada alla miinimummäära üksnes perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel mõjuval põhjusel. Kostja ei esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mille alusel oleks võinud elatist vähendada.
17.Arusaamatuks jääb, millise pangakonto väljavõtte alusel leidis kohus, et kostja keskmine töötasu on 380,86 eurot. Samas jättis kohus kostja riigi õigusabi taotluse käiguta põhjusel, et kostjal on kolm arvelduskontot, millest nähtub viimase 6 kuu keskmine sissetulek vastavalt 1091 eurot, 1137 eurot ja 675 eurot kuus. Kohus ei ole ilmselt objektiivselt tutvunud menetlusosaliste esitatud tõenditega.
18.Kostja ilmselt varjab oma tegelikku sissetulekut. Tal võib olla sissetulek, mis ei ole ametlik või mis laekub sularahas. Kostja varalise seisundi tuvastamisel saab arvestada ka tema elustandardiga. Kohus ei küsinud kostjalt üürilepingut, ei hinnanud tõendeid objektiivselt ega selgitanud, kuidas saab kostja väidetavalt alla miinimummäära jääva töötasu juures elada kesklinnas, tasuda üüri, kommunaalmaksete arveid ja laene. Kohus ei tuvastanud ka seda, kas kostja on teinud kõik endast oleneva, et asuda tasuvamale tööle. Maakohus ei tuvastanud kostja vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostja ei ole töövõimetu.
19.Otsusest ei nähtu, millisel viisil jõudis kohus järeldusele, et kostja sissetulek ei võimalda last ülal pidada. Kohus rajas otsuse üksnes oletustele. Vanemal on kohustus sissetulekut teenida ja ta ei vabane oma kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus pidi eeldama, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär ja et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Maakohus vähendas elatist põhjendusega, et ema majanduslik olukord on oluliselt kehvem kui isal, kuid ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.
20.Maakohus leidis vääralt, et kui ta vähendab elatist alla miinimummäära, ei tule lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurust hinnata. Kohus pidi elatise vähendamisel hindama lapse vajadusi ja elulaadi, et ei kahjustataks lapse heaolu ja elatise nõudmise eesmärki, milleks on lapse vajaduste rahuldamine. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata, et eelduslikult kostja suudab lapsele seaduses sätestatud määras ülalpidamist anda. Kui lapse mõistlikud vajadused on tuvastamata ja mõjuv põhjus elatise vähendamiseks tõendamata, peab kohus lähtuma eeldusest, et lapsel on õigus saada miinimumelatist.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub töö kaotamise tõttu vähendada väljamõistetud elatist 80 euroni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, st ka ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust ja selgitas, et taotleb kohtuotsuse tühistamist osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus lähtub hageja täpsustatud taotlusest ja kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Kostja kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus seda, kas on alust vähendada väljamõistetava elatise suurust 80 euroni, nagu kostja apellatsioonkaebuse vastuses taotles.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ka maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
24.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus siiski mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem. Ringkonnakohtu hinnangul kostja seda ei tõendanud ja maakohus vähendas elatise suurust põhjendamatult alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
25.Maakohus tuvastas, et hagiavalduses märgitud hageja kulutused on vajalikud ja põhjendatud ning nende suurus vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Seda järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Seega eelduslikult peaks kumbki vanem kandma poole hageja ülalpidamiskuludest, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatisele.
26.Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista 100 euro suurune elatis seetõttu, et kostjal on väike töötasu ja hageja isal on võrreldes kostjaga parem majanduslik seis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse sellekohased järeldused vastuolulised ja ei põhine tõenditel.
27.Maakohus tuvastas, et kostja ei ole töövõimetu ja märkis asjakohastele Riigikohtu lahenditele viidates õigesti, et ebapiisav töötasu ei vabasta töövõimelist vanemat iseenesest elatise maksmisest ning vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis tagaks lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele ka lapse ülalpidamise. Samuti märkis maakohus õigesti, et hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Samas maakohus eeltoodut otsuse tegemisel ei järginud.
28.Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et ainuüksi last kasvatava vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Maakohtu seisukohast, et lapse isa majanduslik olukord on kostja omast parem, saab järeldada seda, et kohtu arvates võib lapse isa ka üksi last ülal pidada, kuna tema sissetulek seda võimaldab. Selline seisukoht ei ole seadusega kooskõlas (vt ka Riigikohtu lahendit nr 2-16-135; p 11.6).
29.Maakohus ei põhjendanud otsuses, mille alusel ta tegi kindlaks, et kostja 6 kuu keskmine töötasu on 380,86 eurot. Kostja pangakontode väljavõtetega, mis kajastavad andmeid ajavahemiku kohta 25.10.2018 kuni 25.04.2019 (tlk 80-88), on tõendatud, et kostja on saanud eelmärgitud 6-kuulise perioodi jooksul töötasu T AS-lt, Qs OÜ-lt, V OÜ-lt ja W OÜ-lt (lõpparve) kokku 4359,56 eurot, s,o keskmiselt 726,59 eurot kuus. Lisaks sellele on tõendatud, et eelnimetatud perioodil on erinevad isikud kandnud kostja kontodele pidevalt raha ja kostja on teinud oma kontodele sularaha sissemakseid. Kostja kontodele on laekunud lisaks töötasule 6 kuu jooksul kokku 13 924,50 eurot, s.o keskmiselt 2320,75 eurot kuus. Kostja ei andnud ringkonnakohtu istungil usutavaid selgitusi nende laekumiste sisu kohta. Kostja möönis, et tema tuttavad on teda rahaliselt toetanud. Lisaks sellele olevat tema kontosid kasutanud sõbranna LL. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viimane väide eluliselt usutav ja kostja ei ole seda ka tõendanud. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud summasid tuleb käsitleda kostja sissetulekuna. Arvestades kostja töötasu ja
muid laekumisi kokku oli tema ühe kuu keskmine sissetulek 3047,34 eurot kuus (ringkonnakohus ei arvesta seejuures kostja enda kontode vahelisi ülekandeid).
30.Lähtudes seaduses ettenähtud elatise miinimummäärast, mis oli maakohtu otsuse tegemise ajal, s.o 2019.a 270 eurot kuus, jäi kostjale oma kulude katmiseks 2777,34 eurot kuus. Kostja väitel on tema kulude suurus 300 eurot kuus. Seega on kostja võimeline andma hagejale ülalpidamist hagetud suuruses ilma, et tema enese tavaline ülalpidamine saaks kahjustatud ja PKS § 102 lg 2 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele.
31.Kostja ei toonud apellatsioonimenetluses, sh ringkonnakohtu istungil välja asjaolusid, mis võimaldaks teha teistsugust järeldust. Seda ei võimalda ka asjaolud, et kostja võeti Eesti Töötukassas 09.01.2020 töötuna arvele (tlk 166) ja perearsti 30.12.2019 tõendi kohaselt ei ole ta tervisliku seisundi tõttu võimeline valitud erialal oma töökohustusi täitma (tlk 167). Esiteks ei selgu tõendist, mida pidas perearst silmas valitud eriala all (kostja väitis ringkonnakohtu istungil, et see tähendab koristajatööd) ja teiseks, nagu eelnevalt tuvastatud, saab kostja põhilise osa oma sissetulekust mitte ametliku töötasuna, vaid muul viisil. Eeltoodud asjaoludel rahuldab ringkonnakohus hagi ka osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata.
32.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja taotluse alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.