Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.04.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-17781
Tsiviilasi
X X hagi X X vastu elatise suurendamise nõudes 1592,64 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja X X (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja X X Hageja lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja X X (isikukood xxxx) Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.11.2019 esitatud ning 20.11.2019 täiendatud hagiavalduse kohaselt kinnitati 24.09.2010 kompromiss X X (hageja) vanemate vahel, mille alusel kohustus X X (kostja) tasuma hageja ülalpidamiseks elatist alates septembrist 2010 igakuiselt 1800 krooni (116 eurot) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni X X kasuks. Kostja ei täida oma ülalpidamiskohustusi nõuetekohaselt ning kannab ebaregulaarselt tütre ülalpidamiseks kompromissiga määratud summasid. Võrreldes 2010 aastaga, millal oli kinnitatud kompromiss tsiviilasjas nr. 2-10-1445 on lapse ülalpidamise kulud muutunud suuremaks. Tüdruk kasvab, vastavalt sellele kasvavad ka tema vajadused, ning samuti kasvab kaupade ja teenuste maksumus. Samuti on muutunud võrreldes 2010 aastaga töötasu alammäär, mis on seotud elatise miinimumiga. Kohtulik kompromiss hageja vanemate vahel oli kinnitatud 24.09.2010 (so 9 aastat tagasi). Tol perioodil laps oli seitsme aastane. Käesoleval ajal hageja käib koolis, ta on 16-aastane tüdruk ning tema igapäevased vajadused on kindlasti muutunud suuremaks võrreldes 2010 aastaga. 2010 aastal koosnesid hageja igakuised kulud järgnevast: toit 1500 eek/95,86 eurot; lasteaiakulud 800 eek/ 51,12 eurot; rõivad jalatsid 500 eek/32 eurot; hügieen 100 eek/6,40 eurot; vaba aeg 100 eek/6,4 eurot; eelkool 110 eek/7 eurot, huvialad 835 eek/ 53,36 eurot, kulutused meditsiinile 700 eek/ 44,73 eurot, eluasemekulud 800 eek/51,12 eurot, transport 500 eek/32 eurot. Kokku 2010 aastal moodustasid hageja ülalpidamisega seotud kulud 5945 krooni, s.o 380 eurot/kuus. Käesoleval ajal hageja igakuised ülalpidamiskulud on keskmiselt järgmised: toit150 eurot, eluasemekulud 50 eurot, aluspesu 30 eurot, spordirõivad 12,50 eurot, teksapüksid, t-särgid ja joped 15 eurot, talverõivad 16,60 eurot, hügieen 30 eurot, ravimid 30 eurot, ravimine laseriga 66,6 eurot, jalatsid 16,6 eurot, koolitarbed 40 eurot, raamatud 30 eurot, joonistamine ja kudumine 30 eurot, teater ja kino 30 eurot, spordisaal 15 eurot, modellikool 90 eurot, massaaž 60 eurot, taskuraha 50 eurot. Kokku: 762,30 eurot/kuus. Lisaks sellele hagejal on suured perioodilised (kaheaastased kulud: prillide ostmiseks (300 eurot), nutitelefon 300 eurot, sülearvuti 1000 eurot: (300+300+1000)= 1600/12 kuud, see on kokku keskmiselt 133 eurot/kuus. Seega moodustavad käesoleval ajal hageja ülalpidamisega seotud igakuised kulud kokku keskmiselt 895,3 eurot.
Kuni juulikuuni 2019 sai hageja ema igakuiselt 1117,04 eurot Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist. Alates juulikuust 2019 saab hageja ema vaid 558 eurot/kuus (peretoetus kolmele lapsele). Seega on näha, et hageja ema tulud on viimasel ajal muutunud väiksemaks. Samuti, toodud summadest on näha, et hageja ülalpidamisega seotud tegelikud kulud on rohkem, kui seadusega ettenähtud miinimum. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta Harju Maakohtu 24.09.2010 määrusega tsiviilasjas 2-101445 määratud elatise tasumise kohustust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest igakuine elatis, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja kulutab 2,2 aastase lapse peale elatist kuus ligikaudu 125 eurot ning tema abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Kostja peres on abikaasa poeg, kellel on sügav puue. Samuti on kostja konto kohtutäituri poolt arestitud, sissetulek on minimaalne palk (547,30 euro). Kostjal puudub võimalus saada lisatööd, sest puudub eesti keele tase ja kutseharidus. Vahepeal oli kostja arvel töötukassas. Kohtu põhjendused
esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 2019 aprill kuni november igakuiselt hagejale 116 eurot tasunud (dtl 36-38).
moodustavad kokku 762,30 eurot, s.h toit 150 eurot, eluasemekulud 50 eurot, aluspesu 30 eurot, spordirõivad 12,50 eurot, teksapüksid, t-särgid ja joped 15 eurot, talverõivad 16,60 eurot, hügieen 30 eurot, ravimid 30 eurot, ravimine laseriga 66,60 eurot, jalatsid 16,60 eurot, koolitarbed 40 eurot, raamatud 30 eurot, joonistamine ja kudumine 30 eurot, teater ja kino 30 eurot, spordisaal 15 eurot, modellikool 90 eurot, massaaž 60 eurot, taskuraha 50 eurot. Lisaks sellele on hageja välja toonud kaheaastased kulud: prillide ostmiseks (300 eurot), nutitelefon 300 eurot, sülearvuti 1000 eurot ning seega on keskmised igakuised kulud kokku summas 895,30 eurot. Kuigi hageja palub suurendada elatist kuni miinimumsuuruseni, siis hageja poolt väljatoodust nähtub, et käesoleval ajal on hageja igakuised kulud suuremad, kui miinimum. Kostja on istungil kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited selles osas, et hagejal võivad igakuised kulud miinimumulatuses olla. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi hageja poolt märgitud kululiike hinnata. Kohus peab üksnes vajalikuks märkida, et alaealisele lapsele ei ole vaja osta kõige kallimat telefoni ega sülearvutit. Samuti ei pea nimetatud kulutusi tegema iga kahe aasta tagant. Kohus selgitab, et isegi juhul, kui kohus vähendaks hageja igakuiseid kulutusi ca 300 euro ulatuses, siis moodustaksid hageja kulud ühes kuus siiski miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna hageja igakuised kulud on võrreldes 2010 aastaga oluliselt suurenenud, siis on hageja ka õigustatud elatise suurendamise hagi esitama. Kohtu hinnangul on igakuiste kulutuste suurenemine ka eluliselt usutav, arvestades, et kompromissi kinnitamisest on möödunud ca 10 aastat. Nimetatud ajaga on suurenenud nii kaupade ja teenuste hinnad, kui ka töötasualammäär.
21.11.2019 kohta (dtl 40) ning perioodi 01.08.2019-13.02.2020 kohta (dtl 92). Samuti on kohus teinud päringu krediidiasutustele, millest nähtuvalt omab kostja blokeeritud arvelduskontot Swedbank AS-s (132-133). Nimetatud tõenditest nähtuvalt oli kostja keskmine töötasu ajal, mil kostja töötas xxx OÜ-s ca 391 eurot kuus. Samuti on töötukassa kandnud 03.02.2020 kostjale üle 143,40 eurot. Muid igakuiseid sissetulekuid kontolt ei nähtu. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 20.02.2020 kohtuistungil selgitas kostja oma igakuiste kulude kohta, et tasub lasteaiamaksu 65,88 eurot, korteri üüri 147,04 eurot, millele lisandub kulu televisioonile ja telefonile, samuti on tal sõidukulud, toidukulud ning võlgnevus on 10 000 eurot. Kohus selgitas kostjale, et tal tuleb esitada andmed ja dokumendid oma varalise seisundi kohta ning välja tuua ka kõik oma igakuised kohustused. Kostja ei ole ühtegi selgitust ega tõendit oma igakuiste väljaminekute kohta kohtule esitanud. Ka kostja poolt esitatud konto väljavõtetest ei nähtu igakuiseid kulutusi (nt kulud eluasemele, söögile jms). Seega ei ole kostja tõendanud, kas kohtuistungil nimetatud kulud eksisteerivad ning kui jah, siis kas ja mille arvelt kostja neid tasub. Kohus ei ole menetluses tuvastanud, et kostjal oleks vara, mille arvelt elatist tasuda. Samas nähtub, et kostja ja tema abikaasa X on 24.01.2020 (s.o. peale menetluse alustamist) sõlminud abieluvaralepingu, ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu (dtl 90). Lepingu esemeks 1 on x OÜ osa. Kostja ei ole esitanud kohtule tervet lepingut, kuid väljavõttest saab eeldada, et lepingu kohaselt jäi osaühingu osa X lahusvaraks (äriregistrist ei nähtu, et kostjale kuuluks X OÜ osa). Seega võib eeldada, et kostja on võõrandanud menetluse kestel vara, mille arvelt oleks olnud võimalik ka tasuda elatist. Käesoleval juhul ei ole kostja töövõimetu. Seega ei vabane kostja elatise tasumisest üksnes seetõttu, et ta on käesoleval ajal töötuna arvele võetud. Kostja seadusest tulenev kohustus on oma lapsi ülalpidada ning teha selleks kõik vajalik. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta otsiks aktiivselt tööd, s.h lisa sissetulekuallikaid või et töö otsimine/saamine oleks kostjal raskendatud. Kohus arvestab siinkohal ka kostja vanuse ja haridusega. Kostja on lõpetanud Tallinna Mehhaanikakooli elekterkeevitaja eriala kursuse (dtl). Kohtu hinnangul oleks kostjal võimalus ka nimetatud kursusel omandatud oskuseid rakendada. Kuigi eesti keele mitte oskamine võib olla mõnel pool takistuseks, siis leidub ka ameteid, kus keeleoskus ei ole primaarne. Samas peaks kohtu hinnangul Eestis elades olema eesti keele
oskus elementaarne vähemalt suhtlustasandil ning kostjal on võimalus seda õppida parema töökoha leidmiseks.
hagiavalduse esitamisest välja mõista hageja kasuks igakuiselt elatis summas 195 eurot. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega, juhul kui kostja poolt on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.