Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Vanemkohtujurist
Anu Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2020. a Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-18041
Tsiviilasi
A Ta ja M Ti (T) hagi D Ti (T) vastu elatise nõudes.
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: A Ta (isikukood xxx) ja M T (isikukood xx), seaduslik esindaja A Ta (isikukood xxx, elukoht x, e-post: x); Kostja: D T (isikukood x, viibimiskoht FKU (СИЗО-1 УФСИН), x).
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused A Ta ja M T esitasid 18.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse D Ti vastu elatise nõudes. Hagiavalduses oli märgitud, et kostja viibib Venemaal kinnipidamisasutuses. 25.11.2019 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejaid kõrvaldama määruses osundatud puudused hiljemalt seitsme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Eeltoodud määruses juhtis kohus hagejate tähelepanu muuhulgas asjaolule, et hagejatel tuleb arvestada asjaoluga, et hagi menetlusse võtmise korral tuleb hagejatel tõlkida hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja edasised kohtudokumendid vene keelde selleks, et kohus saaks kostjale dokumendid edastada.
20.01.2020 kõrvaldasid hagejad puudused ning kohus võttis hagi 31.01.2020 määrusega menetlusse. 31.01.2020 edastas kohus hagejate seaduslikule esindajale kirja, milles selgitas, et kuna kostja asub Vene Föderatsioonis (FKU (СИЗО-1 УФСИН), x), tuleb kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks need enne vene keelde tõlkida. Kohus palus esitada kohtule järgmiste dokumentide venekeelsed tõlked: 18.11.2019 hagiavaldus koos lisadega, 20.01.2020 hagiavalduse täiendus ja 31.01.2020 menetlusse võtmise määrus. Kohus määras tõlgete esitamise tähtajaks hiljemalt 10.02.2020. 04.02.2020 edastas hagejate seaduslik esindaja kohtule taotluse, mille kohaselt ta palus edastada temale tõlkimiseks järgmised dokumendid: 18.11.2019 hagiavaldus koos lisadega, 20.01.2020 hagiavalduse täiendus ja 31.01.2020 menetlusse võtmise määrus. 03.03.2020 kohtunõudega edastas kohus hagejate seaduslikule esindajale A Tale tõlkimiseks 18.11.2019 hagiavalduse koos lisadega, 20.01.2020 hagiavalduse täienduse ja 31.01.2020 menetlusse võtmise määruse. Kohus määras, et tõlked tuleb kohtule esitada 14 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. 03.03.2020 kohtunõue edastati hagejate seaduslikule esindajale postiga hagiavalduses ja 04.02.2020 taotluses märgitud aadressil x. Hagejate seaduslik esindaja sai 03.03.2020 kohtunõude koos menetlusdokumentidega isiklikult kätte 07.03.2020. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse. TsMS § 316 lg 7 kohaselt kui menetlusdokumendi välismaal kättetoimetamiseks on vaja see tõlkida, võib kohus nõuda menetlusosaliselt, kellest tulenevalt või kelle huvides on vaja menetlusdokument kätte toimetada, tõlke esitamist või tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui menetlusosaline tõlget ei esita, võib kohus TsMS § 316 lg 7 teise lause järgi jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata. Eelnev tähendab ühtlasi seda, et kohus võib jätta välisriigi ametiasutuselt menetlusdokumendi kättetoimetamiseks abi palumata, mis võib ühtlasi kaasa tuua avalduse läbi vaatamata jätmise (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 112). TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tõlgete esitamise tähtajaks oli 23.03.2020. A Ta ei ole kohtule esitanud menetlusdokumentide venekeelseid tõlkeid. Kohus leiab, et hagejate hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna hagejad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetlusdokumente vene keelde tõlkinud ning ilma tõlgeteta ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja mõistliku aja jooksul asja lahendada. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-19-18041 A Ta ja M Ti hagi D Ti vastu elatise nõudes läbi vaatamata.
Tulenevalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 165 lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas 2-19-18041 saab analoogia korras kohaldada TsMS § 165 lõike 1 esimest lauset, millest tulenevalt jätab kohus menetluskulud võrdsetes osades (so 50 %) hagejate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.