Keelduda YY Harju Maakohtu 16. detsembri 2019. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile koos lisadega. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määäruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUS MAAKOHTUS
1.XX (hageja) esitas 30. septembril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja väitel on poolte abielu registreeritud 18. augustil 2007 Kasahstani Vabariigi Almatõ linna Justiitsameti perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide
registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 1668. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Pooled elavad alates 6. veebruarist 2019 lahus ning ühist majapidamist pooltel ei ole. Abielu lahutamise põhjusteks on poolte erinev ellusuhtumine ja iseloomude sobimatus, mis on põhjustanud lahkarvamusi ja skandaale, muutes kooselu võimatuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus.
3.Maakohus kuulas pooled ära 11. detsembri 2019 kohtuistungil, kus hageja jäi oma nõude juurde ja ei näinud võimalust leppimiseks. Kostja lahutusega ei nõustunud.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas 16. detsembri 2019. a otsusega hagi ja lahutas poolte abielu, mis on registreeritud
18.augustil 2007 Kasahstanis. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Maakohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus leidis, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu taastamine ei ole võimalik. Abikaasad elavad hageja väitel eraldi 2019. a veebruarist ja kostja sõnul 2019. a märtsist. Abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole tahteta. Hageja on oma soovi lahutamiseks põhistanud ja ei näe võimalust leppimiseks. Kostja küll lahutusega ei nõustu, kuid lahutamiseks piisab ühe poole tahtest.
APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja esitas 9. jaanuaril 2020 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale. Kostja märkis esitatud kaebuses, et ta ei ole maakohtu otsusega nõus.
6.Ringkonnakohus jättis 14. jaanuari 2020. a kohtumäärusega apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas kostjat esitama kaebuse selgelt väljendatud taotluse, märkides ära, missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb ning esitama kaebuse põhjendused, märkides selgelt ära, milles seisneb kostja arvates maakohtu otsuse ebaõigsus.
7.Kostja esitas 10. märtsil 2020 puuduste kõrvaldamise dokumendi, milles selgitas, et lahutus ei toimu mitte põhjusel, et pooled ei saa koos elada, vaid toimub rahaline manipuleerimine, st hageja soovib 300 000 USA dollarit. Kostja soovib kompromissi ja kohtuistungit, et lapsed tuleksid kohtuistungile ja saaksid aru, kes on poolte abielu lahutamises süüdi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu
24.aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12 esimene lõik).
9.PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega on abielu lahutamise eelduseks asjaolu, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning sellel alusel on ka maakohus hagi rahuldanud. 2 (3)
10.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et poolte abieluline kooselu on lõppenud. Samuti ei ole kostja välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et on alust arvata, et pooled võiksid abielulise kooselu taastada. Seega ei ole kostja apellatsioonkaebuses tuginenud asjaoludele, mis võiksid anda aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu. Maakohus leidis põhjendatult, et abieluline kooselu eeldab mõlema abikaasa tahet.
11.Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja õigesti lahendanud ning kõikide kaebuse faktiväidete õigsust eeldades arvestades ei saaks kaebus rahuldamisele kuuluda. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
12.Ringkonnakohus märgib, et kostja väited, mis on seotud lastele elatise maksmisega, ei ole praeguses menetluses asjakohased. Laste elatisenõue kostja vastu lahendatakse tsiviilasjas nr 2-19-15837.
13.Kohus selgitab kostjale, et kohus lähtub apellatsioonkaebuse perspektiivituse tõttu menetlusse võtmisest keeldumisel menetlusökonoomia kaalutlustest. Perspektiivitu kaebuse menetlemata jätmine säästab nii kohtu kui ka poolte ajakulu, samuti poolte menetluskulusid. Mh jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, mis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel kostjalt hageja kasuks välja mõistetaks. Kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kostja õigusi ei piirata võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja tegi sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.
14.Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS § 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja kaebus tuleb kostjale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
16.TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.