Eelistungi toimumise aeg 19.11.2019, 12.02.2020 määratud kirjalikku menetlusse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.R.i (isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus A.R.i (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu osaliselt.
2.Mõista A.R.ilt R.R.i kasuks välja elatis perioodi 01.07.2019 – 06.04.2019 eest kokku summas 1530,51 eurot.
3.Mõista A.R.ilt R.R.i kasuks välja elatis alates 07.04.2019 201,50 eurot kuus kuni R.R.i täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx.
4.A.R.il tuleb p-des 2 - 3 nimetatud rahasummad tasuda R.T.i (isikukood xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „elatisraha“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV OSA
Hageja esitatud asjaolud ja tõendid
1.13.08.2019 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse igakuise elatise saamiseks alates 01.07.2019. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja kostja alaealine laps. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas hageja oma sünni tõendi (tl 4).
2.Kostja elab hagejast lahus. Kuni juunikuuni 2019 tasus kostja elatist 200 eurot kuus. Alates 01.07.2019 ei ole kostja enam elatist tasunud väites, et hageja ülalpidamiseks ei ole nii palju raha vaja.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja vajadused ühes kuus kokku 465 eurot, s.o eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 120 eurot, kulud transpordile 20 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 10 eurot, kulud hügieenitarvetele 15 eurot, kulud hageja koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 45 eurot kuus, muud vältimatud kulud 130 eurot kuus (trenn, teater, kino, sünnipäevad, laager, sporditarbed, nutiseadmed, mööbel). Hagiavalduse täienduse kohaselt on hageja igakuised vajadused ca 500 eurot. Juulis ja augustis 2019 kulud lapse ülalpidamiseks 470 eurot kuus, s.o kokku 940 eurot, millest kostjal on kohustus hüvitada pool, s.o 470 eurot. Kuna hageja vajadused ei ole limiteeritud 465 euroga kuus, rohkem ei ole olnud hageja seaduslikul esindajal võimalik hageja peale kulutada, siis taotleb hageja elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
4.19.11.2019 eelistungil võttis hageja seaduslik esindaja omaks, et augustis 2019 oli hageja nädal aega kostja juures ja nädal aega laagris. Hageja seaduslik esindaja võttis omaks, et hageja on kostja juures umbes 2 nädalavahetust kuus (tl 116 pöördel, 00:14:32). Perioodidel, mil hageja on kostja juures, ei vähene kuidagi hageja elamiskulud, sest neid peab hageja seaduslik esindaja tasuma kogu kuu eest. Eluaseme kulud on ca 400 eurot aastaringselt ja hageja kuluks arvestas tema seaduslik esindaja 1⁄4 sellest.
5.Hageja seaduslik esindaja ei ole teinud kõiki kulutusi hagejale oma pangakontolt, vaid ka sularahas, nt laagri eest, kooli ekskursioonid/teater, laatadel, täikadel ja käest-kätte ostude puhul.
6.Hageja seaduslikule esindajale kuulub kinnistu aadressil Xxxxxxxxxxx, mis on ostetud pangalaenuga ja kaks sõiduautot Ford Focus (xxxxxxxxxxx, 2007 väljalaskeaasta) ja Peugeot Partner (xxxxxxxxxxx, 2012 väljalaskeaasta). Hageja esitas oma varalise seisundi tõendamiseks AS SEB Pank pangakonto väljavõtte perioodi 01.07.2019 – 22.09.2019 kohta (tl 51-54) ja Luminor Bank AS pangakonto väljavõtte perioodi 01.07.2019 – 23.09.2019 kohta (tl 56 – 68).
7.Kostja väide, et tal ei ole raha, on ebaõige. Inimene, kes suudab kulutada ühe ööga kasinos 700 eurot, ei saa olla töötu. Hagejal puudub kohustus koguda oma kulude kohta tšekke ning neid kostjale esitada, selleks ongi elatis. Hageja seaduslik esindaja ei tee takistusi hageja ja kostja suhtlemisele ning kokkusaamistele.
2-19-12102
Kostja esitatud asjaolud ja tõendid
8.Kostja on seisukohal, et hageja näidatud eluasemekulude suurus ei ole õige, tegelik kulu peab olema väiksem, kuna hageja elab eramajas, kus elab lisaks hagejale ja tema seaduslikule esindajale ka viimase elukaaslane ning tema laps vähemalt mingi osa kuust. Lisaks on elamisega seotud kulud erinevad suvisel ja talvisel perioodil. Hageja poolt välja toodud kulud on liiga suured.
9.Hageja ei käi treeningutes. 10. Juuli-ja augustikuu 2019 elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et juulikuus viibis hageja kostja juures üle nädala. Augustis oli hageja kostja juures 02.08 – 11.08.2019, 19.08 – 23.08.2019 ja 30.08 – 01.09.2019. Septembris viibis hageja kostja juures 13.09 – 15.09.2019. Oktoobris oli hageja kostja juures 11.10 – 13.10.2019, 04.10 – 06.10.2019 ja 21.10 – 25.10.2019.
11.Hageja isiklikule kontole kantakse iga kuu 50 eurot.
12.Arvestada tuleb asjaoluga, et kostjal on veel üks laps R.R. (sünni tõend, tl 26) ja ta on tervislikel põhjustel töötu. Kostja elab oma elukaaslase sissetulekust.
13.Raske majandusliku seisu tõendamiseks esitas kostja oma AS SEB Pank pangakonto väljavõtte (tl 18), millelt nähtub, et perioodil 01.06.2019 – 03.09.2019 ei ole pangakontol liikumisi toimunud, pangakontol ei ole vabu vahendeid (jääk -0,66 eurot). Kostja esitas Luminor Pank AS väljavõtte (tl 19 – 23) perioodi 01.06.2019 – 02.09.2019 kohta, millelt nähtub, et perioodi deebetkäive on olnud 2533,4 eurot, millest elukaaslase H.S. poolt on kantud 200 eurot. Ülejäänud maksed on olnud sularaha sissemaksed, üks makse summas 243,4 eurot on laekunud Soome maksuametilt (Verohallinto). Kostja esitas sularaha sissemaksete kohta võlakirja, millest nähtub, et ta võttis perioodil 01.07.2019 – 15.03.2020 laenu A.R.ilt kokku summas 2300 eurot. Lisaks esitas kostja Luminor Bank AS 25.09.2019 teate võlgnevuse kohta 446,17 eurot (tl 127). Samuti esitas kostja Eesti Töötukassa 02.09.2019 otsuse, millest nähtub, et kostja on 02.09.2019 võetud töötukassas töötuna arvele (tl 33). 19.11.2019 eelistungil avaldas kostja, et ta on asunud poole kohaga tööle Sonmak Grupp OÜ-s alates 13.11.2019 tunnitasu alusel, milleks on 6 eurot tunnis. Hagejat aitab üleval pidada kostja ema. Samal eelistungil avaldas kostja, et ta on olnud 13 aastat maaler, kuid nüüd enam käsi ei liigu ja sureb öösiti ära. Kostja esitas pärast eelistungit maksekorralduse, millest nähtub, et Xxxxxxxxxxx maksis kostjale detsembris 2019 töötasu 493,57 eurot (tl 124).
14.Kostja esitas maksekorraldused, millest nähtub, et kostja tasus hageja seaduslikule esindajale elatist 150 eurot novembris 2019 (tl 132) ja 150 eurot detsembris 2019 (tl 125).
15.R.R.i ühe kuu vajadused on 470 eurot, sh elamiskulu 125 eurot, hügieenitarbed 100 eurot, söök 80 eurot, ravimid 20 eurot, riided 40 eurot, muud kulud 100 eurot, transport 5 eurot. Kostja esitas korteriühistu arve juunikuu 2019 kohta summas 185,07 eurot (tl 126 ja 128) ja juulikuu 2019 kohta summas 62,31 eurot (131).
16.Kostja esitas oma tervisliku seisundi tõendamiseks väljavõtte patsiendiportaalist, millest nähtub anamnees: parema käe valu, terav valu küünarnuki otsas toetamisel, muidu valu parema õla- ja käsivarre lihastes. Vasak käsi valutab samaselt, kuid vähem. Kostja on paremakäeline. Tööd tehes surevad käed ära, valu on kestnud ca aasta aega ja intensiivistunud (tl 134 ).
17.Kostja on olnud nõus tasuma kõik hageja reaalsed kulutused ning on soovinud hagejaga rohkem aega veeta, kuid hageja seaduslik esindaja on sellest keeldunud, soovides saada elatist täiel määral. Hageja seaduslik esindaja on keeldunud kompromissist. Kostja
2-19-12102 soovib, et hageja seaduslik esindaja esitaks tulevikus kostjale tšekid oma suuremate kulude kohta, et vältida kahtlusi selles osas, kas raha kulub hagejale või mitte. Hageja seaduslik esindaja on teinud takistusi kostja ja hageja vahelisele suhtlemisele ja kokkusaamistele. Menetluse käik
18.19.08.2019 võttis kohus hagi menetlusse (I kd, tl 8-12), milles kohustas kostjat esitama andmed ja tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Samuti kohustas kohus kostjat esitama oma kõigi pangakontode täielikud väljavõtted alates 01.06.2019 ja hoiatas, et kui nõutud andmeid ei esitata, siis on kohtul õigus teavet nõuda TsMS § 230 lg 1 ja lg 5 kohaselt ametiasutustelt.
19.Kohus tuvastas kinnistusraamatu väljavõttega (tl 34-35), et kostjale kuulub korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx. Korterit koormab hüpoteek Luminor Bank AS kasuks summas 1 485 000 krooni, s.o 94 908,80 eurot. Hüpoteek on sisse kantud 22.01.2008.
20.Kohus tuvastas Maanteeameti väljavõtte alusel (tl 36-38), et kostjale kuulub 24.02.1999 esmase registreeringuga Chrysler M1 ja 31.08.2015 esmase registreeringuga Volvo V70. Volvo V70 osas on sõlmitud liikluskindlustusleping 10.12.2019 ja tehnoülevaatus kehtib kuni november 2020. Chrysler M1 puudub kehtiv tehnoülevaatus ja sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud kuni 18.12.2020 (tl 130).
21.Kohus tuvastas äriregistri teabesüsteemist, et kostjale kuulub Xxxxxxxxxxx (registrikood 12673342) ainuosa nimiväärtusega 2500 eurot. Osaühing on asutatud ilma sissemakset tegemata ja on likvideerimisel (tl 39 – 40). Samuti kuulub kostjale XXXXXXXXXXX (registrikood 12423378) ainuosa nimiväärtusega 2500 eurot. Osaühing on asutatud ilma sissemakset tegemata ja on likvideerimisel (tl 41-42).
22.Kostjal puudub väärtpaberikonto (tl 43-44).
23.20.09.2019 tegi kohus hageja seaduslikule esindajale kohtunõude hageja vajaduste tõendamiseks ning oma pangakontode täielike väljavõtete esitamiseks, samuti hageja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta andmete esitamiseks (tl 45).
24.20.09.2019 tegi kohus kohtunõude krediidiasutustele kostja pangakontode väljavõtete esitamiseks ja tuvastamiseks, millises kontos kostjal kontod on (tl 46). Kohus tuvastas, et kostjal on kontod AS-s SEB Pank, AS-s Swedbank ja Luminor Bank AS-s. AS-s SEB Pank ei ole perioodi 01.05.2019 – 20.09.2019 jooksul liikumisi toimunud, konto jääk on -0,9 eurot. AS-s Swedbank avatud pangakonto jääk on 0,07 eurot ja toimingud küsitud perioodil puudusid. Luminor Bank AS-s on kostjal kaks kontot, millest ühe jääk on -4,41 eurot ja teise jääk 39,68 eurot. Kostja omab krediitkaarti limiidiga 1000 eurot. Luminor Bank AS esitas kohtule kostja kontode väljavõtted (tl 85 – 111).
25.19.11.2019 eelistungil selgitas kohus pooltele PKS § 100 lg 1, § 101 lg 1 ja § 102 sisu. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada täiendavad tõendid oma tervisliku seisundi ja töösuhte kohta, samuti selle kohta, kui tihti hageja kostja juures viibib, hageja miinimumist väiksemate vajaduste kohta ja R.R.i vajaduste kohta.
KOHTUOTSUSE PÕJENDUSED
26.Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
27.Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja on kostja laps hageja sünni tõendi alusel (tl 4). Seega on kostja PKS § 97 lg 1 kohaselt kohustatud hagejat ülal pidama. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ela koos kostjaga, mis kohtu hinnangul nähtub kostja kirjalikust vastusest
2-19-12102 hagile, milles kostja teeb hageja seaduslikule esindajale etteheiteid hagejaga suhtlemise korra üle.
28.Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.07.2019. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lõpetas elatise tasumise alates juulist 2019. Nimetatu nähtub kohtu hinnangul kostja kirjalikust vastusest hagile. Kostja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, et ta oleks juulis 2019 hagejale elatist tasunud. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue alates juulist 2019 põhjendatud.
29.PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2019.a 270 eurot kuus ja 2020.a 292 eurot kuus. Hageja on taotlenud elatist miinimummääras (PKS § 101 lg 1). Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja vajadused 465 eurot kuus. Kuigi hageja seaduslik esindaja on hagiavalduse täienduses väitnud, et hageja vajadused on piiramatud, ei saa kohus mõista elatist välja nende vajaduste eest, mida ja mille suurust hageja esile toonud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus määrata kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks kummagi hageja osas seaduses sätestatud miinimumsuurust, vaid lähtub hageja poolt hagis esile toodud vajadustest.
30.Riigikohus on oma 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses hinnata. Kohus on seisukohal, et nimetatud seisukoht kehtib ka juhul, kui hageja toob välja oma vajadused miinimumelatisest väiksemana. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja poolt esile toodud vajaduste suurus ei vasta hageja tegelikele vajadustele, mis on väiksemad. Kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, kuigi kohus selgitas kostjale 07.11.2019 toimunud eelistungil vajadust esitada tõendid oma väite kohta, et hageja vajadused on hagiavalduses välja toodust väiksemad. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus sellest, et hageja põhjendatud vajadused on 465 eurot. Eelduslikult peavad vanemad pidama last üleval võrdsetes osades. Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et hagejate ülalpidamiskulude jaotus vanemate vahel peaks olema teistsuguses proportsioonis. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt hagiavalduses esile toodud vajaduste rahaline suurus selline, et kostjale eelduslikult langev osa on 465/2=232,50 eurot, mis on alla seaduses sätestatud miinimummäära.
31.Riigikohus on oma 09.06.2017 otsuses nr 3-2-1-35-17 asunud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (p 23.1). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (p 23.3).
2-19-12102
32.Hageja seaduslik esindaja võttis 07.11.2019 eelistungil omaks, et hageja veedab kostjaga ca 2 nädalavahetust, s.o ca 4 päeva kuus. Samal eelistungil võttis hageja seaduslik esindaja omaks, et augustis 2019 veetis hageja kostja juures nädal aega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja veedab tegelikult kostjaga rohkem aega, kuigi kohus selgitas kostjale tõendite esitamise vajadust eelistungil. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et ajal mil hageja on kostja juures ei pea kostja hagejat vahetult üleval. Seega tuvastab kohus, et alates 01.07.2019 on kostja pidanud hagejat vahetult üleval keskmiselt 4 päeva kuus ja augustis 2019 7 päeva kuus. 1 päeva elatis moodustab 232,50/keskmiselt 30 päevaga kuus=7,75 eurot. Seega tuleb kostja elatise kohustuse tuvastamisel arvutada igakuiselt talle langevast 232,50 eurost maha 4*7,75 eurot=31 eurot ja augusti 2019 eest 7*7,75=54,25 eurot. Seega kokku on igakuise elatise suurus 232,5031=201,50 eurot ja augusti 2019 eest 232,50-54,25=178,25 eurot. Puudub alus arvata, et tulevikus veedaks hageja kostjaga vähem kui 4 päeva kuus.
33.Riigikohus on oma 16.01.2013 lahendis nr 3-2-1-159-12 asunud seisukohale, et ka alates
1.juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus kostja elatise kohustuse määramisel kostja väidetud ja tõendamata asjaoluga selle kohta, et hageja enda kontole on igakuiselt kantud 50 eurot. Antud juhul ei nähtu kohtumenetluses hageja seadusliku esindaja poolt avaldatust ega tõenditest, et hageja seaduslik esindaja oleks taolisel viisil ülalpidamise andmise hagejale heaks kiitnud.
34.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
35.Kohus tuvastab, et kostjal on lisaks hagejale teine alaealine laps R.R. (sündinud xxxxxxxxxxx) (tl 26). Kostja on R.R.i igakuiste vajadustena toonud esile elamiskulud 125 eurot, hügieenitarbed 100 eurot, toidukulu 80 eurot, ravimid 20 eurot, riided 40 eurot, muud kulud 100 eurot, transport 5 eurot, kokku 470 eurot (tl 129). Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud R.R.i vajaduste kohta vastuolulisi andmeid, kuna vastuses hagiavaldusele väitis kostja, et kostja pere, kuhu kuulub kaks täiskasvanud isikut ja kolm last, sh R.R., igakuine eelarve on 680 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja ei ole R.R.i vajaduste kohta esitanud ühtegi tõendit, võib eeldada, et R.R.i vajadused on ligilähedased hageja vajadustega, arvestades Riigikohtu 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 esile toodud seisukohta, et eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis.
36.Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal
2-19-12102 ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus nr 32-1-118-12).
37.Kohus tuvastab Eesti Töötukassa 02.09.2019 otsuse alusel (tl 33), et kostja oli alates septembrist 2019 töötu. Kohus on seisukohal, et vahepealne töötuks olemine ei ole piisavalt mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema tööl mittekäimine oleks olnud seotud tema tervisest tingitud vähenenud töövõimega. Kohtu hinnangul on märkimist väärt asjaolu seegi, et kostja vormistas ennast töötuks pärast seda, kui hageja esitas elatise nõude kohtusse.
38.Kohus tuvastab, et alates novembrist 2019 asus kostja tööle Xxxxxxxxxxx-s. Detsembris 2019 kandis Xxxxxxxxxxx kostjale töötasu 493,57 eurot. Kostja enda väitel töötab ta n-ö poole kohaga ehk osalise tööajaga. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, miks on kostja puhul põhjendatud töötada osalise tööajaga. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks täielikult või osaliselt töövõimetu. Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et ta on pöördunud perearsti juurde seoses valudega kätes, kusjuures paremas käes on valud suuremad (tl 148), kuid ei ole esitatud tõendeid mistahes diagnoosi kohta, ega asjaolu kohta, et kostja töövõime oleks vähenenud. Kuna kostjal on kohustus laste ülalpidamiseks hankida piisavad vahendid ja puuduvad asjaolud, mille alusel saaks järeldada, et piisavate vahendite hankimine oleks objektiivselt takistatud, siis on kohtu hinnangul võtta elatise väljamõistmisel aluseks olukord, kus kostja töötaks täisajaga. Arvestades asjaolu, et kostja on saanud ühes kuus osalise tööaja eest 493,57 eurot, siis võib eeldada, et täistööaja puhul oleks kostja igakuine sissetulek ligikaudu 987,14 eurot ja selliselt ei oleks takistatud kostja mõlema lapse ühetaoline ülalpidamine.
39.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja õiglane on määrata hageja igakuise elatise suuruseks 201,50 eurot.
40.Kohus tuvastab kinnistusraamatu väljavõttega (tl 34-35), et kostjale kuulub korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx, mida kostja kasutab oma elukohana. Kohus on seisukohal, et põhjendatuks ei saa pidada olukorda, kus ühele lapsele tasutava elatise jaoks on vajalik müüa teise lapse kasutatav eluase, seega ei arvesta kohus kostja varalise seisundi tuvastamisel kostjale kuuluva korteriomandiga.
41.Kohus tuvastab Maanteeameti väljavõtte alusel (tl 36-38), et kostjale kuulub 24.02.1999 esmase registreeringuga Chrysler M1 ja 31.08.2015 esmase registreeringuga Volvo V70. Volvo V70 osas on sõlmitud liikluskindlustusleping 10.12.2019 ja tehnoülevaatus kehtib kuni november 2020. Chrysler M1 puudub kehtiv tehnoülevaatus ja sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud kuni 18.12.2020 (tl 130). Kohus tuvastab äriregistri teabesüsteemist, et kostjale kuulub Xxxxxxxxxxx (registrikood 12673342) ainuosa nimiväärtusega 2500 eurot. Osaühing on asutatud ilma sissemakset tegemata ja on likvideerimisel (tl 39 – 40). Samuti kuulub kostjale XXXXXXXXXXX (registrikood 12423378) ainuosa nimiväärtusega 2500 eurot. Osaühing on asutatud ilma sissemakset tegemata ja on likvideerimisel (tl 41-42). Arvestades eelmises punktis tuvastatud asjaolusid võib eeldada, et kostjale kuuluvate osaühingu osadel ja sõidukil Chrysler M1-l puudub reaalne turuväärtus. Kohus on seisukohal, et kostjal on elatise nõuet võimalik täita Volvo V70 arvel.
42.Kohus tuvastab, et hageja põhjendatud elatise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 01.07.2019 kuni otsuse tegemiseni 06.04.2020 kujuneb järgmiselt: 01.07.2019 – 31.03.2020 on 9 kuud. 8 kuu eest on kostja kohustatud tasuma 201,5 eurot koos, s.o 8*201,50=1612 eurot ja ühe kuu eest 178,25 eurot, s.o kokku 1790,25 eurot. Aprillis 2020 on 30 päeva, seega elatis alates 01.04-06.04.2020, s.o 6 päeva eest on 6*201,5/30=40,26 eurot. Kokku on elatise võlgnevus 06.04.2020 seisuga 1830,51 eurot, millest kohus arvestab maha kostja poolt hagejale novembris ja detsembris 2019 tasutud elatise kokku
2-19-12102 300 eurot. Seega moodustab tasuda jääv võlgnevus 1530,51 eurot. Alates 07.04.2020 tuleb igakuiselt tasuda 201,50 eurot kuus. Menetluskulud
43.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks mõista menetluskulusid osaliselt välja alaealiselt lapselt. Kohtule teadaolevalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud, kumbki pool ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirju. Tsiviilasja hind
44.TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõudis kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 2019 oli miinimumelatis 270 eurot kuus ja 2020 292 eurot kuus. Hageja esitas hagi 13.08.2019. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu miinimumelatis on kokku 2483,44 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.