Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSKULUD

Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus

2-19-12382

võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus Alates 2018 elavad XX (laps) ema YY ja lapse isa ZZ eraldi. Kostja ei ole jaanuarist 2018 lapse eest hoolt kandnud ega elatist tasunud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, kuid kostja pole elatist tasunud vabatahtlikult. Kostja on pöördunud ka xxxxx linna lastekaitsetöötaja poole abi saamiseks, kuid tulemusetult. Hageja nõuab elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud minimaalmääras alates hagiavalduse esitamsest 19.08.2019 ning tagasiulatuvalt 1 aasta eest alates 19.08.2018 kokku summas 6303,20 eurot. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde alates hagiavalduse esitamisest, vähendades nõuet 250 euro võrra, mis kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud pärast hagiavalduse esitamist. Tagasiulatuvalt elatist nõuab hageja kokku 6080,10 eurot, arvestades osaliselt kostja poolt tehtud makseid ulatuses, mis ületab talle makstud lapsetoetuse summa. Kostja vastuväited (tl 14-15; 36-37, 81-82) Kostja ei ole nõus elatise tasumisega nõutud määras, kuna tema sissetulek seda ei võimalda. Tal tuleb tasuda lisaks oma igapäevastele kuludele ka vanema tütre kulutused õpinguperioodil. Kostja loeb ülalpidamiskulutuste kandmiseks hageja arvuti järelmaksu kulu 24 eurot kuus. Kostja rõhutab, et tal on ka täiendavad kulud, kuna pidi pärast hageja seaduslikust esindajast lahkuminekut soetama omaette elamise. Laps elas pärast vanemate lahkuminekut mõlema vanema juures vaheldumisi ning kogu 2018 elas laps nii ema kui ka isa juures. Seepärast ei ole põhjendatud ka tagasiulatuva elatise nõudmine. Kostja on osalenud lapse ülalpidamises, tasudes huvitegevuse ja kooliga seotud kulud ning andes lapsele taskuraha vastavalt lapse küsimisele. Lisaks soovis kostja teha 2018 lapsele pangakontot, kuid lapse isa keeldus andmast lapse dokumente ning konto jäi seetõttu avamata. Hageja isa nõudis elatise maksmist sularahas, mille maksmisest kostja keeldus. Lapse ema on korduvalt küsinud lapse isa pangaarve numbrit, kuid ZZ ei ole seda tänaseni esitanud. August 2018 avas ZZ lapsele pangakonto, mille kohta saatis laps kostjale sõnumi. Kostja leiab, et elatise kandmine lapse kontole ei taga lapse põhjendatud kulutuste kandmist, kuna laps ei suuda vajalikke kulutusi hinnata ning võib raha kulutada alusetult. Ka leiab kostja, et arvuti tagasitoomine ei vähenda kuidagi tema kulutusi. Kostja oleks lapse treeningu- ja huviringide kulutusi jätkuvalt hüvitanud, kuid ZZ on huviringide lepingud enda nimele vormistanud ning keelab kostjal lapsega seonduvatel koosolekutel osalemast. Kuigi lapse ema teine tütar on täisealine, õpib ta xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ning kostja on tema ülalpidamiskohuslane. Samas isa sissetulekute kohta andmed puuduvad nagu ka ei ole isa esitanud lapsega seonduvaid kulutusi. Kostja on korduvalt pakkunud võimalust osta lapsele asju xxxxxx, kuid laps on soovinud minna Tallinnasse, kuna xxxx poed ei sobinud. Kostjal pole võimalik kohe tormata Tallinnasse, samas on lapse isa seda võimaldanud. Kohtuistungil jääb kostja oma vastuväidete juurde, mis ta on eelmenetluses esitanud ning on nõus igakuise jooksva elatise tasumisega 200 eurot kuus.

2-19-12382

Hageja seisukoht kostja vastuväidetele (tl 27-29; 67-70) Arvestades kostja sissetulekut (töötasu 1000 eurot) on kostja võimeline nõutud ulatuses elatist tasuma. Kostja on märkinud kulutusi oma vanema tütre õpinguperioodil 200 euro ulatuses, kuid hageja on seisukohal, et olukorras, kus kostja on oma 17.09.2020 vastuses olnud nõus hagejale maksma elatist 100 eurot, kohtleb kostja hagejat ebavõrselt arvestades teise tütrega. Asjaolu, et kostja vanema tütre kulutused on suurenenud, ei ole aluseks elatise vähendamiseks või mittemaksmiseks. Lisaks sai kostja vanem laps 21-aastaseks xx.xx.xxxx, pärast mida puudub kostjal kohustus vanemat tütart ülal pidada. Hageja vaidleb vastu kostjale, kuna hageja ei ole kunagi elanud kostja juures, vaid külastas ema, viibides ema juures mitte kauem kui neli päeva. Ka ei ole alust arvestada ülalpidamiskulude katteks arvuti järelmaksu, kuna arvuti on kostjale ammu tagastatud. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et laps on elanud 2018 ja 2019 esimene pool võrdselt ema ja isa juures. Ka pole kostja ostnud lapsele ühtegi eluks vajalikku asja. Asjasse mittepuutuvad on kostja väited, mis seonduvad vanemate kooselu ajal ühise kodu korrashoidmise ja hooldamisega, samuti väljuvad antud vaidluse raamest lapse isa ja ema omavahelised suhted ja eraelulised probleemid. Kuigi kostja on esitanud pangakonto väljavõtte perioodil 01.01.201826.10.2019 lapse kooli- ja treeningukulude tasumise kohta, on kostja saanud vähemalt kuni 06.06.2019 lapsetoetust, mitte hageja seaduslik esindaja, kes tegelikult oli lapse peamine hooldaja. Seega leiab hageja, et kostja tegi kõik eelpoolnimetatud kulutused hageja eest saadava lapsetoetuse arvelt.

KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2-19-12382

on esitanud sülearvuti järelmaksu müügilepingu nr x, mille järgi kohustub kostja tasuma igakuuliselt kokku 590,98 eurot (tl 55-56), selgitades, et ostis nimetatud sülearvuti tütrele ning antud järelmakseid tuleks arvestada ülalpidamiskulude katteks. Samas ei ole vaidlust, et tütar on sülearvuti emale tagastanud septembris 2019. ZZ ja YY vahel puudub ka kokkulepe sülearvuti kulude arvestamiseks ülalpidamiskulude katteks ning kohus nõustub hagejaga, et sülearvuti soetamise kulu ei ole õige arvestada lapse ülalpidamiskuluna. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning nimetatud ulatuses ei ole vaja lapse ülalpidamiskulusid tõendada. Hageja nõudiski kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses ning seepärast on jätnud kohus ka tähelepanuta kostja vastuväited nagu hageja seaduslik esindaja peaks lapse igakuiseid kulusid eraldi tõendama. Kuna lapse ülalpidamiskohustust täidab isa ning hageja nõuab elatist seaduses sätestatud määras, puudub täiendav vajadus ZZ sissetulekuallikate kontrollimise kohta.

2-19-12382

väljamõistmisel kostja poolt tasutud ülekandeid lapse ülalpidamiseks vastavalt tema konto väljavõttele summas 250 eurot (tl 57). Alates 19.08.2019 kuni 28.02.2020 on põhjendatud elatise nõudeks seega 1257,23 eurot järgmise arvestuse alusel: 18.08-31.12.2019, so 3 kuud ja 13 päeva summas 923,23 eurot [(3 x 270) + (13 x 8,71) ja alates 01.01.2020-29.02.2020, so 2 kuud summas 584 eurot (2 x 292). Nimetatud summadest tuleb maha arvata 250 eurot. Kostja on toonud elatise mittetasumise põhjusena asjaolu, et tal ei ole olnud võimalik elatist maksta, kuna lapse isa arveldusarve ei ole kostjale teada ning ta pole aktsepteerinud hageja nõuet tasuda elatist sularahas Augustist 2019 on lapsel olemas oma arveldusarve, kuid elatise tasumist sellele arvele ei pea kostja õigeks põhjusel, et lapse rahakasutuse üle puudub sellisel juhul kontroll. Hageja on selgitanud, et laps saab arvel olevat sularaha kasutada igapäevaselt üksnes limiidi piires ning kohtu arvates on usutav, et lapse rahakasutuse üle on kontroll olemas. Ka kostjal endal kui lapsevanemal ei ole takistusi selle kontrollimiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited selle kohta, et tal on puudunud reaalselt võimalus elatist maksta seetõttu, et ta ei ole teadlik isa arveldusarvest ning muid võimalusi elatise maksmiseks tal ei ole, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetavad ja kohus jätab vastavad vastuväited ja selle kohta esitatud tõendid (tl 84-87) tähelepanuta.

2-19-12382

540-eurosest miinimumpalgas 1⁄2 ulatuses summas 1236,78 eurot [(4 x 270) + (18 x 8,71)], arvestades viimatinimetatud summast maha kostja tõendatud kulutused lapse ülalpidamiskulude katteks vastavalt konto väljavõttele (tl 57) perioodil aprill kuni 18.08.2019 summas 148 eurot (40 + 40 + 40+ 28). Seega leiab kohus, et hageja nõue tagasiulatuva elatise osas on põhjendatud summas 1088,78 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.