lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-12382/21

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 03.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-12382/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2659
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-12382

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.aprillil 2020, Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12382

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja ZZ, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx, e-post:x Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg, e-post: x Kostja: ZZ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Nastasja Musienko, e-post: x

Tsiviilasja hind

2430 eurot (9 x 270)

Kohtuistungi toimumise aeg

11.03.2020

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista YY XX ülalpidamiseks igakuuliselt elatis perioodi eest 19.08.2019 kuni 28.02.2020 kokku summas 1257,23 eurot.
3.Välja mõista YY XXkasuks alates 01.03.2020 igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuni XX täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista YY XX kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.04.2019 kuni 18.08.2019 summas 1088,78 eurot.
5.Elatis kanda XX arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pank, märkides selgitusse „elatisraha“.

MENETLUSKULUD

Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus

2-19-12382

võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus Alates 2018 elavad XX (laps) ema YY ja lapse isa ZZ eraldi. Kostja ei ole jaanuarist 2018 lapse eest hoolt kandnud ega elatist tasunud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, kuid kostja pole elatist tasunud vabatahtlikult. Kostja on pöördunud ka xxxxx linna lastekaitsetöötaja poole abi saamiseks, kuid tulemusetult. Hageja nõuab elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud minimaalmääras alates hagiavalduse esitamsest 19.08.2019 ning tagasiulatuvalt 1 aasta eest alates 19.08.2018 kokku summas 6303,20 eurot. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde alates hagiavalduse esitamisest, vähendades nõuet 250 euro võrra, mis kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud pärast hagiavalduse esitamist. Tagasiulatuvalt elatist nõuab hageja kokku 6080,10 eurot, arvestades osaliselt kostja poolt tehtud makseid ulatuses, mis ületab talle makstud lapsetoetuse summa. Kostja vastuväited (tl 14-15; 36-37, 81-82) Kostja ei ole nõus elatise tasumisega nõutud määras, kuna tema sissetulek seda ei võimalda. Tal tuleb tasuda lisaks oma igapäevastele kuludele ka vanema tütre kulutused õpinguperioodil. Kostja loeb ülalpidamiskulutuste kandmiseks hageja arvuti järelmaksu kulu 24 eurot kuus. Kostja rõhutab, et tal on ka täiendavad kulud, kuna pidi pärast hageja seaduslikust esindajast lahkuminekut soetama omaette elamise. Laps elas pärast vanemate lahkuminekut mõlema vanema juures vaheldumisi ning kogu 2018 elas laps nii ema kui ka isa juures. Seepärast ei ole põhjendatud ka tagasiulatuva elatise nõudmine. Kostja on osalenud lapse ülalpidamises, tasudes huvitegevuse ja kooliga seotud kulud ning andes lapsele taskuraha vastavalt lapse küsimisele. Lisaks soovis kostja teha 2018 lapsele pangakontot, kuid lapse isa keeldus andmast lapse dokumente ning konto jäi seetõttu avamata. Hageja isa nõudis elatise maksmist sularahas, mille maksmisest kostja keeldus. Lapse ema on korduvalt küsinud lapse isa pangaarve numbrit, kuid ZZ ei ole seda tänaseni esitanud. August 2018 avas ZZ lapsele pangakonto, mille kohta saatis laps kostjale sõnumi. Kostja leiab, et elatise kandmine lapse kontole ei taga lapse põhjendatud kulutuste kandmist, kuna laps ei suuda vajalikke kulutusi hinnata ning võib raha kulutada alusetult. Ka leiab kostja, et arvuti tagasitoomine ei vähenda kuidagi tema kulutusi. Kostja oleks lapse treeningu- ja huviringide kulutusi jätkuvalt hüvitanud, kuid ZZ on huviringide lepingud enda nimele vormistanud ning keelab kostjal lapsega seonduvatel koosolekutel osalemast. Kuigi lapse ema teine tütar on täisealine, õpib ta xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ning kostja on tema ülalpidamiskohuslane. Samas isa sissetulekute kohta andmed puuduvad nagu ka ei ole isa esitanud lapsega seonduvaid kulutusi. Kostja on korduvalt pakkunud võimalust osta lapsele asju xxxxxx, kuid laps on soovinud minna Tallinnasse, kuna xxxx poed ei sobinud. Kostjal pole võimalik kohe tormata Tallinnasse, samas on lapse isa seda võimaldanud. Kohtuistungil jääb kostja oma vastuväidete juurde, mis ta on eelmenetluses esitanud ning on nõus igakuise jooksva elatise tasumisega 200 eurot kuus.

2-19-12382

Hageja seisukoht kostja vastuväidetele (tl 27-29; 67-70) Arvestades kostja sissetulekut (töötasu 1000 eurot) on kostja võimeline nõutud ulatuses elatist tasuma. Kostja on märkinud kulutusi oma vanema tütre õpinguperioodil 200 euro ulatuses, kuid hageja on seisukohal, et olukorras, kus kostja on oma 17.09.2020 vastuses olnud nõus hagejale maksma elatist 100 eurot, kohtleb kostja hagejat ebavõrselt arvestades teise tütrega. Asjaolu, et kostja vanema tütre kulutused on suurenenud, ei ole aluseks elatise vähendamiseks või mittemaksmiseks. Lisaks sai kostja vanem laps 21-aastaseks xx.xx.xxxx, pärast mida puudub kostjal kohustus vanemat tütart ülal pidada. Hageja vaidleb vastu kostjale, kuna hageja ei ole kunagi elanud kostja juures, vaid külastas ema, viibides ema juures mitte kauem kui neli päeva. Ka ei ole alust arvestada ülalpidamiskulude katteks arvuti järelmaksu, kuna arvuti on kostjale ammu tagastatud. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et laps on elanud 2018 ja 2019 esimene pool võrdselt ema ja isa juures. Ka pole kostja ostnud lapsele ühtegi eluks vajalikku asja. Asjasse mittepuutuvad on kostja väited, mis seonduvad vanemate kooselu ajal ühise kodu korrashoidmise ja hooldamisega, samuti väljuvad antud vaidluse raamest lapse isa ja ema omavahelised suhted ja eraelulised probleemid. Kuigi kostja on esitanud pangakonto väljavõtte perioodil 01.01.201826.10.2019 lapse kooli- ja treeningukulude tasumise kohta, on kostja saanud vähemalt kuni 06.06.2019 lapsetoetust, mitte hageja seaduslik esindaja, kes tegelikult oli lapse peamine hooldaja. Seega leiab hageja, et kostja tegi kõik eelpoolnimetatud kulutused hageja eest saadava lapsetoetuse arvelt.

KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes ega ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.
2.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3.Vaidlust ei ole selles, et lapse vanemad elavad eraldi alates 2018 jaanuar ning hageja elukohaks on käesoleval ajal isa elukoht. Vaidlust ei ole ka selles, et hagiavalduse esitamise ajaks oli lapse elukoht isa elukoht. Seega on kostja lapse vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma emalt elatist ning seda alates hagiavalduse esitamisest 19.08.2019. Kostja ei ole elatise nõuet ka alates hagiavalduse esitamisest vaidlustanud, kuid väidab, et on osalenud lapse ülalpidamises muul moel, andes lapsele taskuraha, ostnud lapsele vajalikku ja tasunud huviringide tasu, mida tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Hageja on tunnistanud kostja poolt tehtud kulutusi lapse ülalpidamisele november 2019 – 100 eurot; detsember 2019 – 100 eurot; detsember 2019 – 25 eurot ja veebruar 2020 – 25 eurot, kokku 250 eurot. Muude kulutuste tegemist lapse ülalpidamiseks alates 19.08.2019 ei ole hageja omaks võtnud ning kostja ei ole ka väidetavaid kulutusi lapsele tõendanud, kuigi TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb kostjale vastav kohustus. Kostja

2-19-12382

on esitanud sülearvuti järelmaksu müügilepingu nr x, mille järgi kohustub kostja tasuma igakuuliselt kokku 590,98 eurot (tl 55-56), selgitades, et ostis nimetatud sülearvuti tütrele ning antud järelmakseid tuleks arvestada ülalpidamiskulude katteks. Samas ei ole vaidlust, et tütar on sülearvuti emale tagastanud septembris 2019. ZZ ja YY vahel puudub ka kokkulepe sülearvuti kulude arvestamiseks ülalpidamiskulude katteks ning kohus nõustub hagejaga, et sülearvuti soetamise kulu ei ole õige arvestada lapse ülalpidamiskuluna. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning nimetatud ulatuses ei ole vaja lapse ülalpidamiskulusid tõendada. Hageja nõudiski kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses ning seepärast on jätnud kohus ka tähelepanuta kostja vastuväited nagu hageja seaduslik esindaja peaks lapse igakuiseid kulusid eraldi tõendama. Kuna lapse ülalpidamiskohustust täidab isa ning hageja nõuab elatist seaduses sätestatud määras, puudub täiendav vajadus ZZ sissetulekuallikate kontrollimise kohta.

4.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaselaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on mitmel korral juhtinud tähelepanu asjaolule, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu ebaproportsionaalselt suur ning suurelt osalt vanematelt tuleks elatis välja mõista väiksemas ulatuses (lahendid 3-2-1174-16; 3-2-1-35-17). Kohtu hinnangul on seega võimalik kohustatud isiku ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles tal pole jõukohane elatist maksta. Käesoleval juhul on kostja töötasuks ca 1000 eurot (tl 45). Kostja on väitnud, et tema töötasust ei piisa elatise maksmiseks nõutud ulatuses. Tugineda tuleb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kostja on töövõimeline ning ainuüksi asjaolu, et tal on suured kohustused seoses elamispinna soetamisega, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostjal on veel üks ülalpeetav, õppiv WW, kes on kohtuotsuse tegemise ajaks saanuks 21-aastaseks, kuid kohus leiab, et arvestades YY igakuist sissetulekut, ei jää teine laps elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, seda enam, et Kärtin Sibula suhtes kostjal enam seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ei ole. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad kohtule põhjendatud aluse arvata, et YY majanduslik olukord võimaldab tal oma alaealisele lapsele miinimummääras elatist maksta, st et miinimummääras elatise maksmine on YY jõukohane. Hageja on nõus ja kohus arvestab elatise

2-19-12382

väljamõistmisel kostja poolt tasutud ülekandeid lapse ülalpidamiseks vastavalt tema konto väljavõttele summas 250 eurot (tl 57). Alates 19.08.2019 kuni 28.02.2020 on põhjendatud elatise nõudeks seega 1257,23 eurot järgmise arvestuse alusel: 18.08-31.12.2019, so 3 kuud ja 13 päeva summas 923,23 eurot [(3 x 270) + (13 x 8,71) ja alates 01.01.2020-29.02.2020, so 2 kuud summas 584 eurot (2 x 292). Nimetatud summadest tuleb maha arvata 250 eurot. Kostja on toonud elatise mittetasumise põhjusena asjaolu, et tal ei ole olnud võimalik elatist maksta, kuna lapse isa arveldusarve ei ole kostjale teada ning ta pole aktsepteerinud hageja nõuet tasuda elatist sularahas Augustist 2019 on lapsel olemas oma arveldusarve, kuid elatise tasumist sellele arvele ei pea kostja õigeks põhjusel, et lapse rahakasutuse üle puudub sellisel juhul kontroll. Hageja on selgitanud, et laps saab arvel olevat sularaha kasutada igapäevaselt üksnes limiidi piires ning kohtu arvates on usutav, et lapse rahakasutuse üle on kontroll olemas. Ka kostjal endal kui lapsevanemal ei ole takistusi selle kontrollimiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited selle kohta, et tal on puudunud reaalselt võimalus elatist maksta seetõttu, et ta ei ole teadlik isa arveldusarvest ning muid võimalusi elatise maksmiseks tal ei ole, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetavad ja kohus jätab vastavad vastuväited ja selle kohta esitatud tõendid (tl 84-87) tähelepanuta.

5.Nii hageja kui ka kostja on mõlemad tuginenud elatise nõude lahendamisel sellele, et üks vanematest on saanud lapsetoetust. Vaidlus puudub, et lapse ema sai lapsetoetust kuni juunini 2019, pärast seda on lapsetoetus laekunud isa arveldusarvele. Riigikohus on märkinud (lahend 3-2-1-35-17), et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tuvastanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad). Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et muid asjaolusid/mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine. Kohus ei saa elatist vähendada või sellega arvestada üksnes seetõttu, et ühel vanematest on õigus saada lapsetoetust.
6.PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Hageja on seda õigust kasutanud, nõudes elatist tagasiulatuvalt perioodi eest 19.08.2018 kuni hagiavaldus esitamiseni 19.08.2019. Kostja ei eita, et tagasiulatuvat elatist on hageja nõudnud ning seda kinnitab ka ZZ ja YY vaheline sõnum 25.02.2018 (tl 50). Samas on kostja vaielnud tagasiulatuva elatise nõudele vastu põhjusel, et aprillini 2019 elas laps vaheldumisi mõlema vanema juures, kes kandsid ka vastavalt lapse ülalpidamise kulutusi. Kui kostja on vaidlustanud väite, et laps elas tagasiulatuva perioodi jooksul üksnes isa juures, kes kandis ka lapse ülalpidamiskulusid, tulnuks hagejal kostja vastuväidete tõttu seda asjaolu tõendada. Esitatud on küll alaealise omakäeline seletus (tl 31), kuid kohus leiab, et tegemist ei ole tõendiga TsMS § 229 lg 2 mõttes ning seda ei toeta kohtu arvates ka STAR väljavõte (tl 94), mis sisaldab andmeid vanemate lahkumineku aja, mitte lapse elukoha kohta. Kuna hageja ei ole lapse elamist alates 19.08.2018 kuni aprill 2019 üksnes isa juures tõendanud, puudub põhjendatud alus selle perioodi arvestamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-08 selgitanud, et kohtul on võimalik juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, arvestada, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Alates aprill 2019 on kostja tunnistanud, et laps elab isa juures ning sellest perioodist alates on põhjendatud ka tagasiulatuva elatise väljamõistmine, arvestades kostja poolt lapsele tehtud tõendatud kulutusi (tl 57). Hageja ei ole kostja kulutuste tegemist lapse ülalpidamiseks ka vaidlustanud ning kohus ei arvesta käesoleva kohtulahendi p-s 5 esitatud põhjendustel saadud lapsetoetust, mistõttu tuleb hageja kasuks kostjalt välja nõuda tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.04.2019 kuni 18.08.2019, so 4 kuud ja 18 päeva lähtudes

2-19-12382

540-eurosest miinimumpalgas 1⁄2 ulatuses summas 1236,78 eurot [(4 x 270) + (18 x 8,71)], arvestades viimatinimetatud summast maha kostja tõendatud kulutused lapse ülalpidamiskulude katteks vastavalt konto väljavõttele (tl 57) perioodil aprill kuni 18.08.2019 summas 148 eurot (40 + 40 + 40+ 28). Seega leiab kohus, et hageja nõue tagasiulatuva elatise osas on põhjendatud summas 1088,78 eurot.

7.Kostja on esitanud vastuväiteid seonduvalt tema ja ZZ lahkuminekuga ja elu korraldamisega, kuid kohus leiab, et need vastuväited ja nende juurde esitatud tõendid väljuvad antud tsiviilasja raamest ning seepärast tuleb need jätta tähelepanuta nagu ka vastavad tõendid. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud Swedbank konto väljavõtted perioodi kohta enne 18.09.2018, kuna selle perioodi kohta ei ole hageja nõuet esitanud.
8.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele alates hagiavalduse esitamisest 19.08.2019, arvestades kostja poolt tehtud kulutusi lapse ülalpidamisele. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud osaliselt alates 01.04.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1088,78 eurot. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse jooksev elatist iga kalendrikuu eest ette vastavalt hageja poolt taotletud arveldusarvele.
9.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled oma menetluskulud võrdetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta kummagi poole kulud tema enda kanda ja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja