2-19-5758/36 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.04.2019 esitatud ning 29.04.2019 täiendatud hagiavalduse kohaselt on H T (hageja) vanemateks M T ja G-E T (kostja). Hageja elab püsivalt isa juures. Hagejale ei ole kostja poolt perioodil oktoober 2017 kuni märts 2019 elatist makstud. Hageja on perioodil oktoober 2017 kuni detsember 2017 pidanud kostjaga kirjavahetust elatisnõude rahuldamiseks kohtuvälise kokkuleppega. Kostja on põhjendanud, et temal ei ole võimalik midagi maksta, kuna tema töötasu on 600 eurot kuus. Hageja ülalpidamiskulud on suures osas kandnud hageja seaduslik esindaja. Hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on järgmised: toit 82 eurot, elekter 30 eurot, kütus 50 eurot, lemmikloomad 33 eurot, taskuraha 60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 135 eurot (tennisetrenniks, muusikakooli esinemiste riided), kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, sidekulud 30,79 eurot, trennitasud 24 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 35 eurot. Hageja elukorraldus viisil, et ta elab isa juures, sai alguse oktoobris 2017 ning kostja ei ole tema suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Sellest tulenevalt esitab hageja elatisnõude alates 14.04.2018 kuni 13.04.2019 summas 3 043,66 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest PKS § 101 lg 1 kohaselt minimaalmääras, summas 270 eurot kuus ning siduda hageja kasuks kostjalt väljamõistetava elatise suurus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu kuutasu alammäära suurusega 50% ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi eest aprill 2018 kuni märts 2019 summas 3 043,66 eurot.

Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata, alternatiivselt mõista hageja kasuks välja elatis, ainult põhjendatud ja vajalikus määras, arvestades kostja võimalusi ja hageja vajadusi, summas 150 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on teinud hagiavalduse lapse, kui hageja nimel, kuid viimase teadmata ja heakskiiduta. Hageja on 16 aastat vana, on pidevalt olnud ka ema poolt toetatud ega soovinud käimasolevat kohtuvaidlust. Hageja ei soovi ka anda asja kohta kostja vastu mingisuguseid ütluseid. Samuti on hagejal soov tulla Tallinnasse õppima ja ema (kostja) juurde elama. Hageja väide, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust tema suhtes täitnud ei vasta tõele. Kostja panustab laste, sealhulgas ka hageja kasvatamisse sama väärselt ja rohkemgi, kui hageja teine seaduslik esindaja. See, kelle juures elab kostja ajutiselt on elukorralduse küsimus ja kuna hageja vanemad ei ole lahutatud, ei ole määratud ka hagejale kelle juures ta elab või elama peab. Kuna kostja toetab hagejat samaväärselt, lapse teise seadusliku esindajaga, on antud elatishagi esitamine põhjendamatu ja seda ei saa rahuldada enne, kui ei ole kindlaks tehtud hageja reaalsed kulud, tema elukorraldus hetkel, ja hageja edasistest plaanidest lähtuvalt ka tulevikus. Viimased kaks aastat on hageja elanud küll isa juures kuid selline elukorraldus lõpeb hiljemalt sügisel. Kostjal on ühine võrdne hooldusõigus, hooldusõigust ei ole ära võetud ega piiratud ja kostja täidab oma ülalpidamiskohustust, tasudes kogu aeg hageja arveid, andes talle raha ja süüa ning vajalikke riideid, ostes toitu ja koolitarbeid, sõidutanud teda, kuhu vaja ja siis kui vaja, viinud arstile jpms. Kostja soovis ka tasuda poole hageja õppemaksust, kuid selle soovis hageja teine seaduslik esindaja kindlalt ise tasuda ning kokkuleppetele ta ei reageerinud. Peale 2017 aasta lõppu ei ole hageja isa kostjalt kordagi elatise maksmist nõudnud ja hageja kulud on olnud kaetud mõlema vanema panustest tema kasvatamisse ja kulude katmisse. Hageja teine seaduslik esindaja ei ole esitanud ka mingisuguseid selliseid arveid, et kostja saaks neid vajadusel tasuda või panustada oma osaga. Kostjal on peale hageja veel kaks last, kelle ülalpidamine lasub suures osas kostjal. Kostja bruto sissetulek oli 2017.a. 750 eurot kuus. Kostja on panustanud oma rahalised vahendid oma kõikide ülalpeetavate ülalpidamiseks ühetaoliselt. Käesoleval ajal on kostja sissetulek ca 1000 eurot ja ta panustab hageja ülalpidamisele igakuuliselt vastavalt hageja vajadustele. Hageja seadusliku esindaja poolt toodud kulud on hagejale riiete ka jalanõude ostmise osas igakuiselt 135 euro ulatuses üle paisutatud, kuna kostja ostab hagejale samuti riideid ja xxx esinemistel ei ole eraldi riideid kunagi vaja olnud. Kostja xxx õppemaksu tasub kostja. Sidekulud alates 2012 katab samuti kostja. Treeningute eest tasub ka kostja käies hagejaga ujumas ja jõusaalis ning ravimeid, kosmeetikat ja hügieenitarbeid ostab hagejale samuti kostja. Hageja seaduslik esindaja on toonud ka ise välja, et tema ülepaisutatud kulud ei ületa EV kehtestatud miinimummäära ja jäävad koos taskurahade ja lemmiklooma kulude jms suurusjärku 530 eurot, mis on juba alla miinimummäära arvestades veel asjaolu, et kostja toetab samuti hagejat. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on meelevaldne ja hageja elatisenõude rahuldamiseks puudub ka alus, kuna kostja on tõendanud omapoolsete kulude katmist hagejale ja hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud nimetatud ajavahemikul mingisuguseid lisakulu dokumente kostjale tasumiseks ega

9.Hagiavalduses on hageja välja toonud oma igakuised kulud kokku summas 529,79 eurot, sh toit 82 eurot, elekter 30 eurot, kütus 50 eurot, lemmikloomad 33 eurot, taskuraha kuus 60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 135 eurot (xxx, xxx esinemiste riided), kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, sidekulud 30,79 eurot, trennitasud 24 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 35 eurot. 9.1 Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. 82 eurot igakuiselt toidukuludele on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. 9.2 Kohus selgitab, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema m.h ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega kuulub elatise alla ka kulu elektrile. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et tütar elab õue peal olevas eraldi külalistemajas, mida köetakse õhksoojuspumbaga. Seega on usutav, et nimetatud kulu võib olla suurem tavapärasest elektrikulust. Kuigi hageja elab n.ö külalistemajas, siis tuleb sellegipoolest nimetatud kulu jagada pooleks ja kohus peab põhjendatud hageja kuluks seoses elektriga seega 20 eurot. 9.3 Transpordikulu, s.o kütusekulu summas 50 eurot peab kohus arvestades hageja selgitusi põhjendatuks. Kohtu hinnangul on usutav, et hagejat on vajalik viia autoga ka kooli ning teatud kütusekulu sellega kaasneb. Kuigi ühistransport võib olla tasuta, siis teatud juhtudel ei ole ühistranspordi kasutamine kohtu hinnangul mõistlik. Hageja esindaja on selgitanud, et sõidavad koos hagejaga Tallinnasse autoga, vastasel juhul peaks hageja minema kooli 3 tundi varem. Seega tuleb kohtul arvestada antud juhul ka kaugusega koolist ja ajakuluga. 9.4 Hageja poolt märgitud lemmikloomakulud summas 33 eurot ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud elatise alla lugeda. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et võttis lapsele looma. Seega ei olnud tegemist vanematevahelise kokkuleppega ning kostja kohustus ei ole kohtu hinnangul seega nimetatud kulusid elatisena tasuda.

teistele lastele ca 319 eurot kuus (laste kulud selgitustega dtl 216-254). Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on aga kostja 6 kuu keskmine sissetulek 1630 eurot ning väljaminekuid keskmiselt ühes kuus 1190 eurot (dtl 257-275). Nimetatud konto väljavõttest ja muudest esitatud tõenditest ja selgitustest nähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et kostjal on olnud kulud autole (s.h laen dtl 192,195-201- laenukohustuse viimane makse oli 15.01.2020; kindlustus dtl 193) elektrile (dtl 202-203) ning järelmaksulepingust tulenev tagasimaksekohustus (dtl 204-208, käesolevaks ajaks lõppenud, viimane makse 10.11.2019). Samuti on eluliselt usutav, et kostjal on kulud ka toidule, ravimitele, kütusele ning muudele igapäeva eluks vajalikele tarvetele, s.h nii endale, kui ka oma teistele alaealistele lastele (kulutused nähtavad 6 kuu pangakonto väljavõttest). Kohtu hinnangul ei ole aga kostja käesoleval juhul tõendanud asjaolusid, et hageja ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese või tema teiste laste tavaline ülalpidamine. Arvestades kostja sissetulekute ja väljaminekutega (s.h asjaoluga, et laenukohustus ja järelmaksulepingust tulenev kohustus on käesolevaks ajaks lõppenud), siis on kostja kohtu hinnangul suuteline elatist hagejale tasuma, ilma et tema ja tema teised lapsed jääksid halvemasse majanduslikku olukorda. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse täiendavalt elatist vähendada seoses kostja majandusliku seisundiga ja teiste laste olemasoluga. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (Riigikohtu lahendid 3-2-1-56-15, 3-2-1-165-13). 11.2 Kuna käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et hageja oli igakuiselt kuni septembri keskpaigani 4 päeva kostja juures, siis saab nende päevade arvelt vähendada kostja poolt tasutavat elatist täiendavalt ca 10 % ulatuses. Kohus peab eluliselt usutavaks, et nende 4 päeva jooksul täitis kostja ka oma ülalpidamiskohustust vahetult. Seega jääb igakuiseks tasutavaks elatiseks ca 193 eurot (214 eurot - 10 % 214 eurost). Lisaks sellele on kostja tasunud ka hageja telefoniarveid igakuiselt ca 14 euro ulatuses, mille arvelt saab samuti elatist igakuiselt vähendada ning tasutavaks elatiseks jääb 179 eurot (193-14). Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks sendi täpsusega elatist arvestada, kuna igakuiselt võivad kulud mõnevõrra erineda. Seega tuli kostjal tasuda elatist alates hagiavalduse esitamisest kuni 15.09.2019 (s.o septembri keskpaigani) igakuiselt 179 eurot, mis teeb summaliselt kokku 1616,97 eurot. 11.3 Kuna asjaolud on menetluse ajal muutunud selliselt, et hageja viibib vanemate juures ajaliselt võrdselt, siis eelduslikult täidavad vanemad ka oma ülalpidamiskohustust võrdselt (s.h näiteks toidukulude, eluasemekulude, hügieenitarvete jms osas). Hageja on 31.01.2020 esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et hageja elab 50% ajast isa juures ja 50% ajast kostja juures. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et tema poolt hageja ülalpidamiseks tehtud kulutused ei ole muutunud oluliselt väiksemaks. Näiteks on kõrvalhoone, kus hageja elab kogu aeg küttes, seda ei saa lihtsalt välja lülitada. Hageja seaduslik esindaja leiab, et tema poolt kantakse ka peale lapse elukorralduse muutumist olulisel määral lapse ülalpidamisega seotud kulutusi. Kulutused ühes kuus on selle dokumendi kohaselt 512 eurot kuus, s.h elamiskulud 40 eurot (1/2 osa kahel nädalal ja 1⁄4 osa kahel nädalal), kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 80 eurot, sidekulud, kodune internet 12 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieeniarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 130 eurot, taskuraha 60 eurot. Kostja on 30.01.2020 esitanud täiendava selgituse, mille kohaselt on ta hagejale septembris teinud kulutusi 104,95 euro, oktoobris 255,94 euro, novembris 251,02 euro, detsembris 252,24 euro ja jaanuaris 943,81 euro ulatuses. Samuti on kostja leppinud kokku hageja seadusliku esindajaga, et kuna viimane on poolteist aastat maksnud õppemaksu, siis ülejäänud 1,5 a kannab need kulud kostja (hageja õppemaks II poolaasta eest on 612 eurot). Jaanuaris allkirjastas kostja aastase lepingu xxx OÜ-ga ning alates jaanuarist tasub kostja trenni eest 15 eurot kuus. Samuti tasub kostja endiselt hageja sidekulusid 14 eurot kuus ning on ostnud hagejale ka jalanõud summas 94,95 eurot. Kostja juures viibides tuleb kostjal kanda ka kulusid toidule, hügieenile, ravimitele. Kohtu hinnangul on kostja poolt märgitu tõendatud kostja pangakonto väljavõtete ning spordiklubi lepinguga (dtl 433-461).

12.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka tagasiulatuva elatise perioodi 14.04.2018 kuni 13.04.2019 summas 3 043,66 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise