V Ta ja S Ti hagi D Ti vastu elatise nõudes Hageja I osas 2430 eurot; hageja II osas 2430 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja I: S T (isikukood x) Hageja II: V Ta (isikukood x)
esindajad
Hageja I seaduslik esindaja: V S Hagejate lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva Kostja: D T (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past
02.03.2020 kohtuistung Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista D Tilt elatis V Ta kasuks perioodi eest 05.05.2019 kuni 07.09.2019 summas 819,35 eurot.
3.Välja mõista D Tilt igakuiselt elatis S Ti kasuks alates 05.05.2019 summas 200 eurot, kuni S Ti täisealiseks saamiseni (s.o 03.01.2021).
4.Elatise summa kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10.ndaks kuupäevaks V S arvelduskontole selgitusega „elatis“.
Jätta tagasiulatuva elatise nõue perioodi eest 18.06.2018 kuni 04.05.2019 rahuldamata.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.05.2019 esitatud ning 20.05.2019 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on V Sl ja D Til (kostjal) kaks ühist last V Ta (hageja II) ja S T (hageja I). 2010.aastal läksid vanemad lahku ning elavad eraldi. Alates 18.05.2018 elavad hagejad V Sga ning on täielikult V S ülalpidamisel. Alates sellest ajast ei täida kostja oma ülalpidamise kohustust hagejate ees ning ei soovi täita ülalpidamise kohustust vabatahtlikult. Hagejate leibkonda kuulub kokku 3 inimest, need on hagejad ja nende seaduslik esindaja. Hageja I kulud moodustavad kokku 595 eurot, s.o korteri üür – 150 eurot, toitlustamine – 160 eurot, huviringid – 25 eurot, hügieen – 35 eurot, ravi – 25 eurot, meelelahutus ja taskuraha – 45 eurot, riideid ja jalatsid – 80 eurot, kommunaalkulud moodustuvad ümardatud keskmise tarbitud elektrienergiast ja veega seotud kuludest – 70 eurot, telefon – 20 eurot. Hageja II kulud moodustavad kokku 595 eurot, s.o korteri üür 150 eurot, toitlustamine – 160 eurot, huviringid – 25 eurot, hügieen – 35 eurot, ravi – 25 eurot, meelelahutus ja taskuraha – 45 eurot, riideid ja jalatsid – 80 eurot, kommunaalkulud moodustuvad ümardatud keskmise tarbitud elektrienergiast ja veega seotud kuludest – 70 eurot, telefon – 20 eurot.
Mõlemad hagejad on pöördunud kostja poole suulises vormis elatise saamiseks. Samuti pöördus antud küsimusega kostja poole ka V S. Kostja pole elatist tasunud. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks igakuise elatise tagasiulatuvalt alates 18.06.2018 kuni 04.05.2019 kokku 5 938,80 eurot ning alates 05.05.2019 mõlema hageja kasuks 270 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Peale kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselu lõppemist olid hagejad 11 aastat kostja ülalpidamisel, elasid kostja juures ja hagejate seaduslik esindaja ülalpidamisest osa ei võtnud. Alates mai 2018 lõpust elavad hagejad mujal, aga on registreeritud isa elukohta. Lapse ülalpidamiseks ei kulu 595 eurot kuus, kulud on põhjendamata ning tõendamata. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest 1⁄2 on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
4.Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on V S ja kostja (dtl 7, 8) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos alates maist 2018 (nimetatut on kostja kinnitanud oma menetlusdokumentides ning ka kohtuistungil). Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei
osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5.Hageja II on menetluse ajal saanud täisealiseks. Kohus selgitab, et nimetatud asjaolu ei võta temalt nõudeõigust elatise saamiseks kuni täisealiseks saamiseni. Hageja II on kinnitanud, et ta jääb oma nõude juurde. Samuti ei takista elatise nõude esitamist asjaolu, et hagejad on eelnevalt elanud 11 aastat koos kostjaga ja kostja on sel ajal täitnud oma ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustus tuleb seadusest ning sel ajal, kui lapsevanem ei ela koos alaealise lapsega, tuleb tal eelduslikult täita oma ülalpidamiskohustust elatise tasumisena.
6.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
7.Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks mõlemale hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine (s.h telefoniarvete tasumine) ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda
teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga.
8.PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PKS § 100 lg 3 teise lause kohaselt tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada muuhulgas vanemate kokkuleppega ettenähtut (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-78-13 p 13; 3-2-1-120-14 p 13). Kostja on menetluses viidanud vanematevahelisele kokkuleppele, mille kohaselt lubati vastastikuseid ülalpidamisnõudeid mitte esitada, kuna kostja hoolitses 11 aastat hagejate eest. Kostja on esitanud laste poolt allkirjastatud seletused antud kokkuleppe kohta (dtl 5750). Kohus märgib, et kostja poolt esitatud hagejate selgitused on allkirjastatud ajal, mil mõlemad hagejad olid alaealised. TsÜS § 10 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehtud tehing on tühine. Samas ei ole hageja II täisealiseks saamisel selgitustes märgitud asjaolusid ümber lükanud. Hagejate ema on 20.09.2019 kohtuistungil kinnitanud, et pooltel oli jutuajamine laste juuresolekul ning hagejate ema ütles kostjale, et kui ta ei tule enam toime, siis esitab hagi kohtusse. Seega on poolte kinnitustega tõendatud, et jutuajamine vanemate vahel elatise küsimuses toimus. Tõenditest aga ei nähtu, et vanemad oleksid kokku leppinud igakuises elatise tasumises, vaid hagejate ema pidi vajadusel kostjalt abi küsima. Kohtu hinnangul ei välista nimetatud kokkulepe aga elatise nõude esitamist alates hagi esitamisest.
9.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväited hagejate igakuiste kuludele. Seega tuleb kohtul anda oma hinnang kulude vajalikkusele ning nende suuruse põhjendatusele. 9.1 Hagejad on välja toonud eluasemekuludena üüri summas 150 eurot ning kommunaalkulud 70 eurot (18.10.2019 seisukohas 74,96 eurot). Kohtuistungil on hagejad märkinud, et üür on kokku 390 eurot kuus ning elatakse neljakesi. 18.10.2019 esitatud dokumendis on aga märgitud, et enamus ajast elatakse kolmekesi, s.o mõlemad hagejad ja hagejate seadusliku esindaja elukaaslane ning lisaks korteris oli TV ja internet (TV – 22 eurot ja internet 23 eurot). Kommunaalkulud moodustuvad hagejate selgituste kohaselt ümardatud keskmise tarbitud elektrienergiast ja veega seotud kuludest, mis on samuti jagatud kolmega (elektrienergia suvel, kevadel – 70 eurot, talvel, sügisel - 120 eurot; vesi – 35 eurot kuus). Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele tuleb teha. Samas on kohus seisukohal, et hagejate poolt märgitud kulutused tuleb siiski jagada neljaga. Kohtuistungil on hagejad esmalt avaldanud, et korteris elatakse neljakesi ja hiljem välja toonud, et enamuse ajast elatakse kolmekesi. Kuna korteris elab aeg-ajal ka neli inimest, siis ei ole
põhjendatud jagada kõike kulusid ainult kolmega. Seega on eluasemekulud (nii üür, kommunaalkulud, kui ka TV ja internet) põhjendatud hageja I osas ja hageja II osas 165 eurot. 9.2 Hagejad on märkinud söögikuludeks hageja I osas 160 eurot ning hageja II osas 160 eurot. Hagejad on selgitanud, et nimetatu koosneb kodusest toidust ning kooliga seotud kuludest. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada kooliga seotud kulusid. Kuigi hagejad ei ole nimetatud summat täpsustanud, siis leiab kohus, et on eluliselt usutav, et kooliealistel lastel koolikulud tekivad, s.h nt kulud õppevahenditele. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks mõlema hageja osas lugeda 120 eurot ning koolikuludeks 15 eurot. 9.3 Hagejad on märkinud huviringi kuludeks mõlema hageja puhul 25 eurot. 18.10.2019 seisukohas on hagejad täpsustanud, et hageja I tegeles ja tegeleb inglise keelega 4 korda kuus. Üks tund maksab 12 eurot (12*4=48 eurot). 2018 aastal käis hageja I matemaatika lisa tundides (4 tundi kuus), ühe tunni hind oli 20 eurot. Samuti tegeles aastal 2018 võimlemisega, mille kuutasu oli 34 eurot. Hageja II tegeleb soome keele kursusega (20 eurot tund) ja judoga (30 eurot tund). Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus ning sport kasulik ning arvestades hagejate poolt väljatoodut käesoleval juhul ka mõlema puhul 25 euro ulatuses mõistlik ja põhjendatud. 9.4 Kohus peab eluliselt usutavaks, et teatud hügieenikulu igakuiselt hagejatel kaasneb, s.h kulud pesemistarvetele, naiste hügieenitoodetele, kosmeetikale, juuksurile. Arvestades hagejate vanusega on hügieenikulu põhjendatud kuluks kohtu hinnangul 30 eurot. 9.5 Kohus peab samuti eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Samas ei ole hagejad välja toonud, et vajaksid aastaringselt ravimeid ja vitamiine või et nad tarvitaksid keskmiselt kallimaid retseptiravimeid. Arvestades, et ka ravimi ja vitamiini kulu tuleb jagada terve aasta peale, siis loeb kohus põhjendatud kuluks mõlema hageja osas 20 eurot. Nimetatud kulu osas on kohus arvestanud ka hageja poolt viidatud ortopeediliste vahendite vajadusega. 9.6 Kohtu hinnangul ei saa ka meelelahutuse pakkumist ja taskuraha andmist pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on usutav, et käiakse kinos, teatris ning sõpradega väljas. 45 eurot on kohtu hinnangul meelelahutusele ja taskurahale põhjendatud kulu. 9.7 Kohus selgitab, et üldtuntud on ka asjaolu, et lapsed vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul on 60 eurot mõlema hageja garderoobikulu osas seega mõistlik ja põhjendatud. 9.8 Telefoni kulude osas on hagejad hilisemas menetlusdokumendis märkinud, et on eksinud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasub telefoniarved kostja.
Seega on hageja I igakuised kulud põhjendatud summas 480 eurot (millest 1⁄2 on 240 eurot) ja hageja II kulud summas 480 eurot (milles 1⁄2 on 240 eurot).
10.Kostja on menetluses välja toonud, et on tasunud hagejate telefoniarveid ja esitanud selle kohta ka tõendid, s.o telefoniarved (dtl 75-89). Nimetatule ei ole ka hagejad vastuväiteid esitanud. Arvestades esitatud arvetega, loeb kohus tõendatuks, et kostja tasub igakuiselt keskmiselt hagejate telefoniarveid ca 20 euro ulatuses. Kohtu hinnangul saab seega igakuist elatist täiendavalt vähendada hageja I osas 10 euro ulatuses ja hageja II osas samuti 10 euro ulatuses. Seega jääks kostja poolt tasutavaks elatise osaks mõlemale hagejale 230 eurot.
11.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on 05.11.2019 kirjas selgitanud, et kostjal tuleb täiendavalt selgitada ja esitada tõendeid PKS §-s 102 lg 2 märgitud asjaolude kohta, m.h andmed sissetuleku ning varalise seisundi kohta. Kostja on 10.12.2019 esitatud dokumendis välja toonud, et tema töökoht on OÜ-s X ning tema igakuine töötasu on 540 eurot. Eluaseme soetamiseks (kinnistu Maardus) ja renoveerimiseks on kostja võtnud laenu, mille jääk on ca 65 000 eurot igakuise maksega ca 400 eurot. Elamu kommunaalmaksed on talveperioodil ca 300 eurot ja suvel ca 150 eurot. Kostja pangakontodelt (dtl 97- 113) nähtuvad aga kostja sissetulekud (s.h sissemaksed) 6 kuu jooksul summas 7637,21 eurot, millest töötasu 4240 eurot (s.o Swedbank AS konto). Seega on 6 kuu keskmine sissetulek ca 1273 eurot kuus, millest töötasu ca 706 eurot kuus. Viimastel kuudel on kostja töötasu olnud konto väljavõtte kohaselt 1000 eurot. On eluliselt usutav ja esitatud pangakontode väljavõtetelt ka nähtav, et kostjal teatud igakuised kulud ja väljaminekud igas kuus esinevad. Samas ei ole kostja välja toonud faktilisi asjaolusid ja muid tõendeid (nt laenuleping, kommunaalkulude arved vms), mis kinnitaksid kostja rasket majanduslikku olukorda ning asjaolu, et ta ei oleks suuteline elatist igakuiselt tasuma ilma, et tema enda ülalpidamine kahjustuks. Kohus arvestab kostja igakuiste sissetulekutega ning asjaoluga, et kostjal on võimalus teatud kuludelt ka kokku hoida (nt nähtuvad pangakontode väljavõtetelt küllaltki suurtes summades restoranide külastused). Kohus peab vajalikuks m.h selgitada, et kostja ei ole töövõimetu ning samuti puuduvad kostjal teised ülalpeetavad, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejatega. Samuti märgib kohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise
kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
12.Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kostja on viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKSi sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kuna kohus on osaliselt hagejate igakuiseid kulusid pidanud põhjendamatuteks ning kostja on tasunud igakuiselt ka hagejate telefoniarveid, siis on kohtu hinnangul alust käesoleval juhul arvestada ka laste emale laekuva peretoetusega ning vähendada mõlema hageja osas elatist täiendavalt 30 euro võrra. Seega on põhjendatud kostjalt alates hagi esitamisest hageja I kasuks välja mõista elatis igakuiselt 200 eurot ja hageja II osas samuti 200 eurot. Kuna kostja II sai täisealiseks 08.09.2019, siis saab kohtu hinnangul elatise välja mõista summaliselt, s.o perioodi eest 05.05.2019 kuni 07.09.2019 summas 819,35 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja II kasuks
välja mõista elatis perioodi eest 05.05.2019 kuni 07.09.2019 summas 819,35 eurot ja hageja I osas summas 200 eurot igakuiselt kuni hageja I täisealiseks saamiseni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt märgib kohus, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 10.ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Käesoleval ajal on seadusliku esindaja arvelduskonto nr xxx. Kui arvelduskonto number muutub, siis tuleb sellest kostjale teada anda. Kohus selgitab, et pooltel on võimalus kokku leppida ka sissenõutavaks muutunud elatise tasumises osade kaupa. Kohtu hinnangul oleks nimetatu mõistlik.
14.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 18.06.2018 kuni 04.05.2019 kokku 5938,80 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Tagasiulatuva elatise summa määramisel on hagejad lähtunud elatise miinimummäärast. Kuna kohus on pidanud põhjendatuks hagejate kulutusi alla miinimummäära (s.o summas
200 eurot kuus), siis oleks tulnud kostjal hagejatele tasuda perioodi eest 18.06.2018 kuni 04.05.2019 kokku ca 4 225 eurot. Arvestades kõiki käesolevas tsiviilasjas väljatoodud asjaolusid kogumis, siis leiab kohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Esmalt arvestab kohus sellega, et kostjalt ei ole enne hagi esitamist elatist nõutud. Hagejate ema on kohtuistungil kinnitanud, et ta ei ole nõudnud elatise tasumist, vaid on esitanud kohe hagi. Kohus möönab, et elatise küsimata jätmine ei ole iseenesest aluseks tagasiulatava elatise väljamõistmata jätmiseks. Samas oli pooltel kokkulepe, et elatist küsitakse, kui seda peaks vaja minema. Kohtu hinnangul sai kostja seega eeldada, et vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ta igakuiselt elatist tasuma ei pea. Seega oleks olnud mõistlik hagejatel enne kohtusse pöördumist võtta ühendust kostjaga. Samuti saab käesoleval juhul arvestada ka asjaoluga, et kostja on pidanud eelnevalt pikaajaliselt (s.o 11 aastat) mõlemat hagejat vahetult üleval. Hagejad on elanud kostja juures ning seega on eluliselt usutav, et kostja on teinud nende osas ka kõik suuremad püsikulutused. Kuigi nimetatud asjaolu ei ole aluseks elatise väljamõistmata jätmisel, siis on kohtu hinnangul õiglane nimetatud asjaoluga arvestada tagasiulatuva elatise nõude juures. Samuti võib tagasiulatuva elatise väljamõistmine suuremas summas olla ebamõistlikult koormav kostjale ning seega oleks oht, et kannatada saaks ka igakuine ülalpidamise kohustus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
15.Juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.