lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-7681/39

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 30.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-17-7681/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-17-7681

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30.märts 2020

Tsiviilasi

XX hagi CC’i vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX, e-post xxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal (e-post [email protected]) Kostja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx xx xxxx Xxxxxxxxxxs; e-post: xxx; elukoht xxx, võimalik aadress: xxx)

Kohtuistung

24.09.2019, osalesid XX, adv Krinal

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XX hagi CC’i vastu abielu lahutamiseks.
2.Lahutada XX (X, isikukood xxxxxxxxxxx) ja CC’i (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx xx xxxx xxx) abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx aastal xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx.
3.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Jätta menetluskulud suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

17.05.2017 XX esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse CC’i vastu abielulahutamiseks. Asjas on menetlus kestnud ligi kolm aastat kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise raskuste tõttu. Kohus 31.07.2017 saatis kostjale dokumendid tähitud postiga hagiavalduses näidatud aadressil xxx. 04.09.2017 tagastati kiri kohtule märkusega „Adressaat tundmatu“. 04.09.2017 kohus edastas dokumendid (hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse tõlked) hageja poolt kohtule teatatud kostja e-posti aadressile xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel kohus 31.10.2017 saatis rahvusvahelise õigusabi taotluse Justiitsministeeriumi kaudu xxxxxxxxxx kompetentsele kohtule, et kostjale toimetataks isiklikult kätte abielulahutuse avaldus lisadega, menetlusse võtmise määrus ning kostja kuulataks isiklikult ära. Rohkem kui aasta jooksul ei ole dokumentide kättetoimetamine õnnestunud ka Xxxxxxxxxx pädevatel kohtutel, dokumente on tagajärjetult edasi saadetud Xxxxxxxxxx erinevatesse piirkondadesse. Hagejal on tulnud korduvalt tasuda dokumentide kättetoimetamise kulusid, kuigi kättetoimetamine ei ole õnnestunud. Kohus määras menetluse jätkamise otstarbekuse otsustamiseks asjas kohtuistungi 24.09.2019. Kohtuistungil hageja teatas kohtule, et on 2019.a juulis ja augustis saanud kostjaga kontakti Facebook Messenger’i kaudu. Hageja teada elab kostja taas xxx. Hageja sõnul kostja on lahutusest teadlik, kostjal sündis xxxx.a juulis uuest kooselust laps ning kostja nii juulis kui augustis lubas lahutuse asjaga tegelda. Samuti on hageja olnud kontaktis kostja emaga, kelle sõnul olevat vähetõenäoline, et kostja tegelikult asju ajaks. 29.09.2019 hageja saatis kostja e-posti aadressile xxx uuesti inglise keelse hagiavalduse ning 30.06.2017 menetlusse võtmise määruse palvega, et kostja saadaks kohtu e-posti aadressile [email protected] vastused määruses esitatud küsimustele abielu lõppemise ja abielu taastamise võimalikkuse kohta. Sellele e-kirjale saabus 29.09.2019 e-posti aadressilt xxx vastus, milles kaks sõna: „Yes, Yes“, saatja ei ole e-kirjale alla kirjutanud. 01.10.2019 tuli samalt e-posti aadressilt täiendav vastus, milles saatja avaldab nõusolekut lahutamiseks Eesti õiguse järgi. Taas ei ole e-kirjas saatja nime. Samale e-posti aadressile saadetud 12.12.2019 kohtu nõudele saata viivitamata kohtule koopia enda fotoga isikudokumendist kostja ei ole vastanud. Kuigi saatja ei ole saatnud kohtule enda isiku identifitseerimist võimaldavaid andmeid ega ole ka e-kirjades kinnitanud, et on CC, ei ole kohtul alust kahelda, et vastus on tulnud kostjalt. E-kirja Interneti päises olevatest andmetest on näha, et e-kiri on Justiitsministeeriumi serverisse saabunud e-posti aadressilt „CC < xxx >“, vastusaadressiks (return path) on sama e-posti aadress. Samuti nähtub e-kirja Interneti päisest, et xxx aadressile on eelnevalt e-kiri saabunud xxx aadressilt. Kohtul ei ole alust kahtlustada, et XX võiks olla CC e-posti aadressiga e-kirjad fabritseerinud, oleks korraldanud kostja nimega Google’i konto loomise ja sellelt kohtule kirjade saatmise. Kohtu hinnangul saab mõistlikult eeldada, et kostja vastuse fabritseerimise või kostja nimel varikonto loomise korral ei oleks hageja esimese e-kirja vastuseks saatnud kahesõnalist vastust, vaid oleks esimesel korral vormistanud kostja vastuse selliselt, mis võimaldaks hagejal võimalikult kiiresti saavutada oma eesmärki – abielu lahutada. Eeltoodu alusel kohus käsitleb e-kirju kostja CC’i vastusena hagile. Hageja 24.09.2019 istungil kinnitas, et on teadlik, et kostja osalemiseta tehtud kohtuotsus abielu lahutamise kohta ei pruugi Xxxxxxxxxxx kehtida, ta soovib sellele vaatamata abielu olemasolevate asjaolude alusel lahutada. 26.11.2019 Xxxxxxxxxx kompetentse kohtu teate kohaselt on kostjale adresseeritud dokumente püütud kätte toimetada aadressil xxx, kuid ilmnes, et ta seal ei ela; uutel andmetel oli kostja aadressiks xxx ning dokumendid saadeti xxx. 11.07.20219 on ka xxx-st dokumendid Xxxxxxxxxx kompetentsele asutusele tagastatud, sest 2019.a juulis kostja ema andmetel on kostja aadress xxx. Xxxxxxxxxx ametivõimudel ei ole õnnestunud kostja asukohta kindlaks teha, mistõttu Xxxxxxxxxx kompetentne kohus palus dokumentide kättetoimetamise ja tõendite kogumise

taotluse täitmise jätkamiseks Pärnu Maakohtult täiendavad andmed kostja võimaliku asukoha kohta või seisukohta taotlusest loobumiseks, edasised katsed kostjale dokumente kätte toimetada toovad kaasa täiendavad kulusid. Kuna selleks ajaks oli kostja saatnud kohtule e-kirja teel oma seisukoha, ei pidanud Pärnu Maakohus vajalikuks Xxxxxxxxxx kompetentse asutuse kaudu dokumentide kättetoimetamist jätkata.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja abielu registreeriti xx xx xxxx. aastal Xxxxxxxxxxs. Koos elati enne abielu xxx ja xxx. Pärast abiellumist tekkisid tülid ja lahkhelid. 2013.a. oktoobris tekkisid C-l alkoholiprobleemid. Kuna omavahelist läbisaamist enam ei olnud ja hagejal puudus Xxxxxxxxxxs tugivõrgustik ja perekond-lähedased, koliski hageja 2014.a märtsis tagasi Eestisse. Sama aasta xx xx sündis tütar DD.. Seega faktiline abielu ja kooselu lõppeski juba 2014.a. märtsis, mil hageja kolis elama Eestisse. Pärast seda on hageja ja kostja omavahel vaid põgusalt telefoni teel suhelnud. Kostja Eestis viibinud ei ole. Pooled elavad juba kolm aastat eraldi riikides, abielu on faktiliselt lõppenud ja selle taastamine ei ole võimalik, ei ole mõtet abielluvaid formaalselt jätkata. Hageja palub abielu lahutada.

KOSTJA VASTUS

01.10.2019 kohtule e-posti aadressilt xxx saabunud e-kirjas kostja märgib, et aktsepteerib lahutust Eesti õiguse järgi ja tal ei ole nõudeid C vastu. Nende abielu lõppes 2014.a märtsis ja kostja ei soovi abielu enam taastada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud hageja isiklikult ära ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja kostja kirjaliku vastusega, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Hagiavalduse ja sellele lisatud abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxx xxx-s, Xxxxxxxxxx Põhja Territooriumil. Pärast abielu registreerimist kolisid pooled elama Xxxxxxxxxx lõunaosasse, xxx-sse. Asjas ei ole vaidlust, et XX ja CC’i abielulised suhted lõppesid 2014.aasta kevadest, mil hageja kolis tagasi Eestisse. Kostja on sündinud Xxxxxxxxxxs ja elab jätkuvalt Xxxxxxxxxxs. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, ta on elanud siin pidevalt rohkem kui aasta enne abielulahutuse avalduse kohtule esitamist ning Eestis on ka poolte ühise alaealise lapse elukoht. Seega on Eesti Vabariigi kohus pädev abielu lahutama.
3.Õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, mistõttu tuleb abielu lahutamisele kohalduv õigus kindlaks määrata, lähtudes Rahvusvahelise eraõiguse seaduses (REÕS) sätestatust. REÕS § 1 lg 2 näeb ette, et käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) (ELT L 199, 31.07.2007, lk 40–49); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT

L 177,

04.07.2008, lk 6–16); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1– 79); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107– 134); 5) nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10–16).

4.REÕS § 2 lg 1 sätestab, et kui seaduse, välislepingu, käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. REÕS § 4 lg 1 kohaselt teeb asja menetlev kohus kindlaks kohaldatava välisriigi õiguse. REÕS § 60 lg-te 1 ja 2 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. Kui abielu lahutamine ei ole käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Viidatud REÕS § 57 lg 3 sätestab, et kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis.
5.Selles tsiviilasjas on hageja XX ja kostja CC-l erinev kodakondsus ning nad elavad erinevates riikides. Seega abielu lahutamisele kohaldub abikaasade viimase ühise elukoha riigi – Xxxxxxxxxx – õigus. Xxxxxxxxxx lahutusõiguse sisu on avalikult kättesaadav Internetis (http://www.austlii.edu.au/au/nt/; http://ntlawhandbook.org/foswiki/NTLawHbk/CouplesWhoAreMarried#Separation_period). Selle järgi xxxxxxxxxxx saab lahutusavalduse esitada pärast seda, kui abikaasad on vähemalt 12 kuud lahus elanud (separation). 12-kuuline lahuselu periood algab päeval, mil üks või mõlemad abikaasad lahkuvad abielust, s.t lõpetavad abielusuhte ja ei arvesta enam teineteisega kui abikaasadega. Abielusuhete lõpetamine ei eelda füüsiliselt ühisest kodust lahkumist, kuid abikaasa peab vähemalt oma käitumisega teisele abikaasale näitama, et abielu on purunenud. Abikaasa soovi abielu lõpetada saab järeldada konkreetsetest asjaoludest (näiteks kui üks abikaasa on alustanud uut suhet), isegi kui abikaasad ei ole omavahel lahuselust rääkinud. Kohus võib eeldada lahuselu algust, kui üks abikaasadest on alustanud kooselu kellegi teisega või kui lahku kolimise järel ei ole hoidnud abikaasaga regulaarset kontakti. Õiguslikult lõpetab abielu lahuselu perioodile järgnev lahutus. Kohtule abielu lahutamiseks avalduse esitamise õigus tekib üksnes pärast 12-kuulise lahuselu möödumist. Xxxxxxxxxx kohtus on lahutus kaheastmeline: kohtuistungi päeval kohus teeb esmase otsuse abielu lahutamise kohta, nn decree nisi. Selle järel on ühekuuline nn rahunemise periood, mille jooksul abikaasad võivad leppida ja abielu lahutamisest loobuda. Kui abikaasad ei ole ühe kuu jooksul kohtule esitanud avaldust decree nisi tühistamiseks, teeb kohus esmase lahutusotsuse tegemisest ühe kuu ja ühe päeva möödumisel lõpliku lahutusotsuse (decree absolute), millega lahutus lõplikult jõustub ja mis ametlikult lõpetab abielu. Abielu lahutamise ainsaks aluseks Xxxxxxxxxx õiguse järgi on abielu pöördumatu lõppemine. Abielu pöördumatut lõppemist eeldatakse, kui abikaasade lahuselu kestnud vähemalt 12 kuud ning puudun mõistlik tõenäosus, et nad kooselu taastavad. Kohtus lahutamisel ei oma tähtsust, kes on abielu purunemises süüdi ning abielurikkumise, vägivalla või hooletusse jätmise süüdistusi kohus abielu lahutamisel arvesse ei võta.
6.Abielu lahutamine Xxxxxxxxxx õiguse järgi on nii menetluse kui sisu poolest võrreldav lahutamisega Eesti õiguse järgi. Ka Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sarnaselt Xxxxxxxxxx õigusega ei ole Eestis abielu lahutamiseks oluline, kumma abikaasa süül abielu purunes. Kuigi eelnev lahus elamine ei ole Eestis lahutusavalduse esitamiseks kohustuslik tingimus, on lahuselu ka Eestis abielu lõppemise tunnus. Nimelt PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sarnane on ka lahutuse jõustumine. PKS § 66 p 2 sätestab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub. Abielu lahutamise kohtuotsuse peale on pooltel õigus 30

päeva jooksul esitada kõrgema astme kohtule apellatsioonkaebus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 1 kohaselt kohtuotsuse jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud;2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtu menetlusse võtmata, läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse pärast edasikaebamise tähtaja möödumist. Sarnaselt Xxxxxxxxxx õigusega sätestab TsMS § 430 lg 1 pooltele võimaluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni kokkuleppel abielu lahutamisest loobuda.

7.Ka kostja ise kinnitab abieluliste suhete lõppemist 2014.a märtsis. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja kunagi Eestis käinud. Seega ei ole asjas vaidlust, et abielulahutuse hagi 17.05.2017 esitamise ajaks olid pooled lahus elanud rohkem kui kolm aastat. Sellega on täidetud Xxxxxxxxxx õiguses ettenähtud 12-kuuline lahuselu periood. Pikk lahuselu lubab järeldada, et poolte abielu on lõppenud pöördumatult. Hageja sõnul kostjal uuest kooselust sündinud xxxx.aastal laps. Hageja hagiavalduses ja suuliselt kohtuistungil ning kostja oma e-kirjas kohtule on kinnitanud, et ei pea abielu taastamist võimalikuks ega soovi seda. Eeltoodu alusel kohus on veendunud, et XX ja CC’i abielu on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning nende Xxxxxxxxxxs Põhja Territooriumil xxx-s xx xx xxxx registreeritud abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei ole vajadust kindlaks määrata menetluskulude suurust.

(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-16987/5Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja