Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2020, Rapla Tsiviilasja number 2-20-104709 Tsiviilasi C E R hagi S-E A vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja C E R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, hageja seaduslik esindaja C N R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, e-post:; kostja S-E A, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, e-post: Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista S-E A C E R ülalpidamiseks elatis igakuiselt 150 eurot alates 03.02.2020 kuni ajani, mil S-E A on töötu ning alates tema tööleasumisest elatis, mille suuruse arvestamise aluseks on elatise maksmise kohustuse ajal kehtiv pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni tütre C E R täisealisuseni. Kohustada tasuma S-E A elatis C N R kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Telefoni teel 23.03.2020 hageja esindaja nõustus asja lahendama kirjalikus menetluses. Samas hageja esindaja nõustus hagi vähendama elatist 150 euroni kuni kostja asub tööle ning alates tööleasumisest mõista kostjalt välja elatis miinimummääras. Kostja seisukoht Kostja teatas kohtule telefoni teel 23.03.2020, et ta on nõus lahendama asja kirjalikus menetluses ning nõustus tasuma hagejale elatist ajal, mil ta on töötu, 150 eurot kuus ning alates tööleasumisest on nõus kostja tasuma hagejale elatist elatise tasumise kohustuse ajal kehtivas miinimummääras. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et C E R sündis xx.xx.xxxx ja tema ema on C N R ja isa on S-E A. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse C E R isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2020.a 292 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja viibib praegu Rootsis karantiinis ja proovib esimesel võimalusel Eestisse tulla. Hetkel ei ole kostjal tööd. Samuti ei ole tal vallas- ega kinnisvara. Kostja on töövõimeline. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Perekonnaseaduse § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on kostja ainus ülalpeetav. Hageja on nõus, et kostja tasub
elatist talle ajaperioodil, mil kostja on töötu, 150 eurot kuus ja alates tööleasumisest seadusandluses ettenähtud määras. Kostja on nõus tasuma alates tööleasumisest hagejale elatist suuruses, mis arvestatakse elatise tasumise kohustuse ajal kehtiva poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alusel. Seega kostja varaline olukord on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra ajaperioodil, mil kostja on töötu. Seega kostja varaline olukord ei võimalda hageja ülalpidamist toetada seaduses ette nähtud määras kuni kostja on töötu. Alates kostja tööleasumisest tuleb kostjal tasuda hagejale elatis, mille suuruse arvestamise aluseks on elatise tasumise kohustuse ajal kehtiv pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.