Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

puudub. Rahvastikuregistriandmetel oli T. Luukas abielus alates 30.04.1977 kuni 21.10.2004. Alaealised ülalpeetavad puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 21 492,15 euro ulatuses. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et Toomas Luukas on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele haldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjus on ebaõnnestunud tegutsemine FIE-na ja väiksest sissetulekust tulenev võimetus tasuda endale võetud ja tekkinud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur: kuulutada välja Toomas Luukas'e (ik *, FIE reg.kood 11494258) pankrot; nimetada Toomas Luukas'e pankrotihalduriks Ly Müürsoo; kohustada Toomas Luukas't kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; välja mõista OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr * Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku * eurot, millele lisandub käibemaks summas * eurot, kokku * eurot vastavalt juurdelisatud kulude aruandele. Tasust palun * eurot, millele lisandub käibemaks * eurot, kokku * eurot palun välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja * eurot koos käibemaksuga võlgnikult. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära võlgniku, ajutise halduri ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikult teadaolevat vara hinnanguliselt 100 eurot. Vara hulka ei loetud 14.10.2015. a võlgniku kontol Swedbank AS-is olnud raha summas 22,79 €, kuna kontol on broneering. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 21 492,15 eurot. Võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja T. Luukas'e pankrot tuleb välja kuulutada. Äriseadustiku § 78 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Ajutise halduri aruande lisadest nähtub, et osad võlgnevused on tekkinud Toomas Luukas’e tegutsemisest füüsilisest isikust ettevõtjana. Seetõttu tuleb pankroti väljakuulutamise määruses märkida võlausaldajate teavitamise huvides ka Toomas Luukas’e FIE-na tegutsemise registrikood ja registrist kustutamise aeg. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Ly Müürsoo. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Toomas Luukas on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Toomas Luukas't trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega * eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu * eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ajutise halduri tasutaotlusele vastuväiteid ei esitanud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri poolt tehtud kulutuste hüvitisena palub ajutine haldur välja mõista * eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud hõlmavad bürookulusid, sh telefoni, mobiiltelefoni, skänneerimismasina, arvuti, bürooruumide kasutamine ning transpordiga seotud kulutusi. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega palub ajutine haldur * eurot (millele lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab PankrS § 171 lg 11, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega on põhjendatud PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. Kohus leiab, et seoses võlgnikul vahendite puudumisega tuleb hüvitada ajutise pankrotihalduri tasust * eurot, millele lisandub käibemaks * eurot, kokku * eurot PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Seega tuleb kanda haldur kanda OÜ-le Sentire MK, s.o büroo, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutise halduri tasust ja kulutuste hüvitis summas * eurot (sh käibemaks) jätta PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku Toomas Luukas'e kanda. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis jäävad võlgniku kanda ka riigilõivuga seotud kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.