Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2016. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Tsiviilasja number
2-15-15027
Tsiviilasi
Toomas Luukas'e (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Võlgnik Toomas Luukas, isikukood *, elukoht *, e-post * Pankrotihaldur Ly Müürsoo, OÜ Sentire MK, asukoht VäikeAmeerika 8-203, Tallinn, e-post [email protected], pankrotihalduri tunnistus nr 80 Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr * *), s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
Asjaolud 27.10.2015. a kohtumäärusega kuulutati välja Toomas Luukas'e pankrot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.02.2016. a. 11.02.2016. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 26.02.2016. a määrusega. 21.03.2016. a esitas pankrotihaldur alljärgneva aruande Toomas Luukas'e pankrotimenetluses ning menetlusabi taotluse: 1) Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli Toomas Luukas'el arvelduskontodel järgmised saldod: * arvelduskontot nr *, mille saldo oli 22,79 eurot; * arvelduskontot nr *, mille saldo oli 0 eurot. Haldur edastas 27.10.2015. a * avalduse, millega lubas Toomas Luukas'el teha arvelduskontolt väljamakseid maksimaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga, s.o 390 euro (alates 01.01.2016. a 430 eurot) ulatuses kuus. Seega ei kuulu konto jääk pankrotivara hulka. Maanteeameti andmetel oli Toomas Luukas'e nimele registreeritud sõiduauto Volkswagen Passat Variant (reg.märk * *, ehitusaasta 1990). Haldur müüs sõiduki vanaraua kokkuostuga tegelevale äriühingule Servik OÜ-le hinnaga 35 eurot, millest arvestati maha teisaldamise kulud summas 25 eurot. Seega laekus pankrotivarasse 10 eurot. Seega on vahendid väljamakseteks 10 eurot. 2) Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku * eurot, millele lisandub käibemaks summas * eurot, kokku * eurot. Väljamõistetud summast 476,40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest (alus: Pärnu Maakohtu 27.10.2015. a määrus); Pankrotimenetluse kulud (s.h kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): * eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas * eurot, kokku * eurot (alus: Pärnu Maakohtu 26.02.2016. a määrus); Pankrotihalduri arvestatav tasu: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna Toomas Luukas'e pankrotimenetluses olnud vara oli väga viletsas seiskorras, siis selle müügist laekus vaid 10 eurot, mille kohaselt oleks halduri tasu 20% vara müügist, ehk 2 eurot. Haldur leiab, et nimetatud tasu ei ole proportsioonis tehtud töö mahuga (haldur tutvus vara seisukorraga, korraldas vara müügi, tutvus nõudeavaldustega, tegi võlausaldajatele teateid nõudeavaldustes olnud puuduste kohta, jmt). Seetõttu leiab haldur, et on põhjendatud, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada PankrS § 23 lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on Toomas Luukas'e pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega * eurot tunnis:
AS-le, Sotsiaalkindlustusametile ja Maanteeametile, volituse koostamine ja saatmine Maanteeametile, järelepärimiste koostamine ja saatmine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta ning Maksu- ja Tolliametile, võlausaldajale nõudes olevate puuduste kõrvaldamise teate koostamine ja saatmine, kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 10 dokumenti), kokku 1 tund, s.o 1 x * eurot = * eurot;
6) Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur müüs sõiduki vanaraua kokkuostuga tegelevale äriühingule Servik OÜ-le hinnaga 35 eurot, millest arvestati maha teisaldamise kulud summas 25 eurot. Seega laekus pankrotivarasse 10 eurot. 7) Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järgu nõuded: ei esitatud.
II järgu nõuded: AS SEB Pank 5441,70 eurot; Danske Bank A/S 6393,05 eurot; Elisa Eesti AS 159 eurot; Kohtutäitur Svetlana Põld 1144,78 eurot; Kohtutäitur Enno Kermik 966,53 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 5324,76 eurot; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) 1785,46 eurot. III järgu nõuded: ei esitatud. 8) Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Toomas Luukas ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Ebaõnnestustunud tegutsemine FIE-na ja väikesest sissetulekust tulenev võimatus tasuda endale võetud ja tekkinud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Toomas Luukas on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on Toomas Luukas kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on Toomas Luukas pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist netos 266,46 eurot kuus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 10.02.2016. a toimunud võlausaldajate üldkoosolek võttis päevakorrapunkt 2 juures vastu otsuse: Juhul, kui kohus algatab Toomas Luukas'e kohustustest vabastamise menetluse, jätta Toomas Luukas'e usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Toomas Luukas't ennast täitma usaldusisiku kohustusi (koosoleku protokoll on kohtule edastatud koos taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 13) Taotlus menetlusabi andmiseks: Nähtuvalt eeltoodust ei jätku Toomas Luukas'e pankrotimenetluses vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. PankrS § 65 lg 11 sätestab et, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Toomas Luukas'e pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku * eurot, millele lisandub käibemaks * eurot, kokku * eurot. Tasu on vahendite puudumisel täielikult haldurile väljamaksmata. Toomas Luukas'e pankrotimenetluse kulud kokku on * eurot koos käibemaksuga. Kulud on kinnitatud Pärnu Maakohtu 26.02.2016.a. jõustunud määrusega ja on haldurile täielikult hüvitamata. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku * eurot. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Seetõttu taotleb pankrotihaldur Toomas Luukas'e nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks kokku summas * eurot. Tasust 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja * eurot peab Toomas Luukas tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 65 lg 11, § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 6 palub haldur:
käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud kohtule 21.03.2016. a taotluse määrata pankrotihalduri tasuks * eurot, millele lisandub käibemaks * eurot, kokku seega * eurot, millest menetlusabi korras välja maksta Eesti Vabariigi vahenditest 397 eurot, millele lisandus käibemaks 79,40 eurot, seega kokku summa 476,40. Taotluse kohaselt on haldur pärast pankroti väljakuulutamist kulutanud T. Luukas'e pankrotimenetluses 9 tundi arvestusega * eurot tunnis. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest 397,00 euro ulatuses (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot). PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Eeltoodud sättest tulenevalt oleks põhjendamatu ja pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus suurendada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste mahtu pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamise riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Ly Müürsoo halduritasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Tasu tuleb maksta OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr * *), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Pankrotihalduri tasust 387,60 eurot jätta Toomas Luukas'e kanda ja välja mõista Toomas Luukas'elt OÜ Sentire MK kasuks, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu tuleb Toomas Luukas'el tasuda OÜ-le Sentire MK hiljemalt ühe aasta jooksul arvates T. Luukas’e kohustustest vabastamise menetluse lõppemisest. 1.Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud kokku summas * eurot, s.h Pärnu Maakohtu 27.10.2015. a määruse alusel hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud summas * eurot (10 eurot on hüvitatud pankrotivara arvelt); Pärnu Maakohtu 26.02.2016. a määruse alusel hüvitamata pankrotihalduri kulud summas * eurot jätta Toomas Luukas'e kanda ja mõista välja Toomas Luukas'elt OÜ Sentire MK kasuks, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud tuleb Toomas Luukas'el tasuda OÜ-le Sentire MK hiljemalt ühe aasta jooksul arvates T. Luukas’e kohustustest vabastamise menetluse lõppemisest.
Halduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada Toomas Luukas'e pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise
menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 10.02.2016. a toimunud võlausaldajate üldkoosolek võttis päevakorrapunkt 2 juures vastu otsuse: „Juhul, kui kohus algatab Toomas Luukas'e kohustustest vabastamise menetluse, jätta Toomas Luukas'e usaldusisik nimetamata ja teha kohtule ettepanek kohustada Toomas Luukas't ennast täitma usaldusisiku kohustusi.“ Seega on haldur teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodust tulenevalt peab võlgnik Toomas Luukas ise täitma seaduses sätestatud usaldusisiku kohustusi. Vastavalt PankrS § 172 lg 2 usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.