Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-19-134454

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on nõude õigeks võtnud ega esita sellele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et T. T. ja H. T. on ühine alaealine poeg A. A. T. , sündinud xxxxxxxxxx. a. Kostja lapsega koos ei ela ega osale ka lapse ülalpidamises. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega on kostjal H. T. kohustus täita oma alaealise lapse A. A. T. ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrusega nr 117 on alates 1. jaanuarist 2019. a kehtestatud kuutasu alammääraks 540 eurot ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 alates 1. jaanuarist 2020. a kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2019. a ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 270 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2020. a ei või see olla väiksem kui 292 eurot kuus. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul taotleb hageja esindaja kostjalt hageja kasuks elatist 250 eurot kuus, s.o väiksemas ulatuses, kui on seadusega ettenähtud alammäära. Kostja tunnistab nõuet ega ole esitanud PKS §

2-19-134454 102 lg 2 mõistes mõjuvat põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla seadusega ettenähtud miinimumi. Hageja esindaja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 20.11.2019. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab, et kostjal tuleb temalt välja mõistetud elatis maksta lapse ema T. T. pangakontole. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 6 alusel juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi kostja võttis pärast hagi esitamist elatise nõude õigeks, leiab kohus, et menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole õiglane, sest hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja täitnud oma ülalpidamiskohustust alaealise lapse suhtes korrektselt, põhjustades sellega hagi esitamise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal esineks muid menetluskulusid. Seega jätab kohus menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.