lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-16187/27

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-16187/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
767
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-16187/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16.03.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16187

Kohtuasi

XX (X) ja CC (C) hagid QQ (Q) vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2020 määrus kaja menetlusse võtmata jätmisele

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

QQ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I CC (ik XXXXXXXXXX) Hageja II XX (ik XXXXXXXXXXX) Hageja I ja II seaduslik esindaja YY Kostja QQ (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2020 määrus ja saata asi tagasi esimese astme kohtule kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.CC (hageja I) ja XX (hageja II) esitasid 17.10.2019 Harju Maakohtule ühises dokumendis vormistatud hagid QQ (kostja) vastu seaduses sätestatud miinimummääras elatise saamiseks alates 01.02.2019 ning menetluskulude hüvitamiseks.
2.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kostjale toimetati hagid ja menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte 04.11.2019. Kostja hagidele tähtaegselt ei vastanud.
3.Maakohus tegi 28.11.2019 tagaseljaotsuse, millega mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 17.10.2019 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära hagejate täisealiseks saamiseni ja

tagasiulatuva elatise perioodi 01.01.2019-16.10.2019 eest 270 eurot kuus. Maakohus kohustas kostjat tasuma elatise YY arvelduskontole iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga ettemakse tegemise kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

4.Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 23.01.2020 ja esitas 30.01.2020 tagaseljaotsusele kaja, milles palus menetlus taastada. Kostja ei esitanud vastust tähtaegselt haigestumise ja kroonilisest haigusest tingitud liikumise takistuse tõttu. Samuti kriisiabi puudumise tõttu.
5.Maakohus keeldus kaja menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud kostja kanda. Keeldumise aluseks oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1, sest kostja ei esitlenud kohtule mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks. Kostja esitatud põhjus ei saanud ajaliselt ja oma sisult takistada vastuse esitamist hagile. Kohus selgitas hagile vastamata jätmise võimalikke tagajärgi, sh tagaseljaotsuse tegemise võimalust. Kajalt oli tasumata kautsjon 200 eurot, kuid see ei olnud kaja menetlusse võtmata jätmise põhjus. Kohus ei pidanud selgelt perspektiivitu kaja menetlemiseks vajalikuks kaja käiguta jätmist, et vältida asjatuid kulusid.
6.Kostja esitas maakohtu määrusele kaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Kostja esitas kohtule piisavalt tõendeid hagile vastuse esitamata jätmise mõjuva põhjuse tõendamiseks. Maakohus oli määruse tegemisel pealiskaudne.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada. Olukorras, kus kostja ei ole kajas esitanud mõjuvat põhjust hagile vastuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, ei saa kohus jätta kaja menetlusse võtmata, vaid see tuleb jätta rahuldamata (vt TsMS § 417). Maakohus on viidanud kaja menetlusse võtmata jätmise alusena TsMS § 371 lg 2 p-le 1, kuid jätnud tähelepanuta, et viidatud sättest tuleneb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Praegusel juhul ei ole kostja kohtule esitatud dokumendi näol tegu hagiga, mistõttu ei ole maakohtu poolt määruse tegemise alusnormina käsitletud säte kohaldatav. Selleks, et kohus saaks kaja suhtes sisulise otsustuse vastu võtta, peab kaja vastama sisulistele nõuetele (vt TsMS § 416), olema tähtaegne (TsMS § 415 lg 2) ja sellelt peab olema tasutud nõutavas ulatuses kautsjon (TsMS § 142). Kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjoni tasumisest on vabastatud vaid Eesti Vabariik kui menetlusosaline ja alaealine või tema riigi õigusabi korras määratud advokaat määruskaebuse esitamisel asjas, milles alaealisele on antud riigi õigusabi (TsMS § 145). Kui kajal esinevad viidatud puudused, tuleb kaja jätta TsMS § 3401 alusel käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tsiviilasjas nr 2-19-16187 menetleti kahte hagi: hageja I hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks ja hageja II hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Kuigi hagejad esitasid hagiavalduse ühes dokumendis, oli vaidluse esemeks kummagi hageja rahaline nõue kostja

vastu eraldi, mistõttu osalesid hagejad menetluses iseseisvalt TsMS § 207 lg 2 mõttes. Kummagi hagi hind on TsMS § 129 lg 2 järgi 2 430 eurot (270x9). Poolele hagihinnale 1 215 eurole vastab riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi riigilõiv 200 eurot. Seega tuli kostjal kajalt kautsjonit tasuda kokku 400 eurot (200x2). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kaja rahuldamata jäämise korral arvatakse vastavalt TsMS § 149 lg 5 teisele lausele kautsjon riigituludesse. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb asi saata tagasi esimese astme kohtule kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval