Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-19-7237

2-19-7237 hageja ema jaoks ning kostja oli nõus, et korter Jõhvis jääb hageja emale. Antud olukorras kostja käitub pahatahtlikult ning jagab vara millele ta ei andnud sentigi. Hageja, selleks, et lõpetada vara jagamine kiiremini pakkub sõlmida kompromiss. Xxxvastus ja vastuhagi Vastuses hagile kostja ei tunnista hagi täies mahus. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja nõustub sellega, et poolte ühisvaraks olev korteriomand XxxTallinn müüakse mitte odavamalt kui 75 000 eurot eest ja et sõiduauto Seat Toledo jääb kostja omandisse ning ta hüvitab poole selle turuväärtusest, kuid ei nõustu sõiduauto turuhinnaga (1500 eurot). Hageja on jagatava ühisvara koosseisust välja jätnud korteriomandi aadressil Xxx linn (registriosa nr xxx mis on soetatud abielu kestel ning mille omanikuna on kinnistusregistris näidatud hageja. Kostja soovib ka selle korteriomandi jagamist käesolevas tsiviilasjas. Hageja ei ole näidanud konkreetselt, millisel AÕS §-s 77 lg 2 sätestatud viisil tuleks poolte vahel jagada XxxTallinn korteriomand. Hageja soovib vaid selle korteriomandi müüki. Jääb arusaamatuks, kes peaks seda müüki korraldama ning millisel viisil müük peaks toimuma. Kuivõrd hageja seda korteriomandit enda omandisse jätta ei soovi ning ka kostja ei ole võimeline hagejale tasuma poolt korteriomandi väärtusest, siis tõenäoliselt tuleb müüa korteriomand avalikul enampakkumisel. Kostja ja hageja leppisid abielu lahutamisel kokku, et kostja võib pooltele kuuluvas korteris elada kuni pensionile jäämiseni, so kuni 05.03.2021. Sellest tulenevalt ei ole kostja praeguseks ette valmistunud ja planeerinud oma edaspidist elukorraldust, st otsinud uut töö- ja elukohta. Algselt oli kostjal plaanis pärast pensionile jäämist asuda elama Valgamaale, kus ta saaks ühisvara jagamisest saadava rahaga omandada korteri. Töö otsimine pensionieelikul on aga sealkandis keeruline. Kostja töötab praegu Tallinnas bussijuhina. Kuna ühisvara jagamine tuleb kostja jaoks ebasobivalt kiiresti, vajab kostja lisaaega. Ehkki kostja on korteriomandi Xxxjagamisega nõus, palub kostja TsMS § 445 lg 1 alusel määrata otsuse tätmise tähtaeg selliselt, et korteriomandi müüki alustatakse mitte varem kui 15.05.2020. Nimetatu on vajalik kostja edaspidise elu korraldamiseks, sh nii elukoha kui ka töökoha otsimiseks Valgmaal. Hageja ei ole tõendanud sõiduauto turuväärtust 1500 eurot. Kostja hinnangul on selle sõiduauto Seat Toledo väärtus palju madalam. Tegemist on väga vana, juba 20 aasta vanuse sõidukiga (esmane registreerimine 1999.a), mis ka uuena kuulus madalamasse hinnaklassi. Auto24 kasutatud autode müügiportaalis on praegu müügis neli 1999 aastast pärit Seat Toledot hindadega 550-1099 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab kostja portaali Auto24 vastava lehe väljatrükiga. Üldteada praktika kohaselt reaalsed tehingud toimuvad pakkumishindadest madalamate hindadega. Eeltoodu alusel leiab kostja, et poolte ühisvaraks oleva sõiduauto Seat Toledo registrimärgiga xxx turuväärtuseks on 700 eurot. Kostja on nõus jätma sõiduauto enda omandisse ning tasuma hagejale tema omandiosa väärtuse 350 eurot. Vastuhagi. Kostja soovib jagada ühisvaraks oleva korteri Xxx linnas (kinnistusregistriosa nr xxx). Nimetatud kinnisasja omanikuna on poolte abielu ajal registrisse kantud Xxx24.11.2003. Korteriomand on omandatud 12.09.2003 müügilepinguga raha eest (13 000 krooni), mistõttu see ei saa olla Xxxlahusvara. City24 kinnisvaraportaalis on müügis seitse Jõhvis Hariduse tänaval asuvat korteriomandit, neist kolm samas majas, kus on poolte ühisvaraks olev korteriomand; ruutmeetrihindadega 281,69€, 418,18€ ja 277,46€. Eeltoodu alusel on xxx korterite keskmine müügihind 325,77 eurot. Poolte ühisvaraks oleva korteriomandi reaalosa suuruseks on 36,6 m2, kogu korteriomandi väärtuseks on seega 11 920 eurot. Reaalne müügihind on kostja arvates 11 000 eurot. Kostjale teadaolevalt elab selles korteris praegu hageja ema. Kostja oma vastuhagis ei saa nõuda sellist ühisvara jagamise viisi, millega pannakse teisele poolele kohustus vara omandada ning välja maksta omandist ilmajäävale isikule tema osa. Kui hageja soovib seda korteriomandit endale jätta, siis kostja

2-19-7237 on sellega nõus, kuid soovib saada pool selle korteri väärtusest ehk 5500 eurot. Kuna kostja ei ole selle korteriomandi omandamisest huvitatud, saab ta selle vara jagamise viisina taotleda üksnes müüki avaliku enampakkumise teel. Kostja palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: -müüa korteriomand Xxxavalikul enampakkumisel, kuid mitte odavamalt kui hinnaga 75 000 eurot ja mitte enne 15.05.2020.a; korteriomandi müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt; -jätta sõiduauto Seat Toledo (reg.märk xxx) Xxxomandisse, pannes talle kohustuse hüvitada xxx tema osa 350 eurot rahas. -müüa korteriomand Xxx linnas avalikul enampakkumisel, kuid mitte odavamalt kui hinnaga 11 000 eurot; korteriomandi müügist saadud raha jagada Xxxja Xxxvahel võrdselt; -alternatiivselt, kui Xxxseda soovib, jätta korteriomand Xxx linnas Xxxomandisse ning panna talle kohustus hüvitada xxx tema osa 5500 eurot rahas. Kohtuistung Xxxlepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja soovib jagada ühisvara, milleks on korterid XxxTallinnas ja Xxxs. Hageja soovib need korterid müüa ja jagada raha pooleks. Kostjale jääks sõiduauto Seat Toledo ning hageja soovib hüvitist auto eest summas 750 eurot. Hageja on nõus, et sõiduauto eest saab hageja hüvitist 350 eurot. Pooltele oleks kõige parem müüa mõlemad korterid kinnisvaraportaali kaudu. Hageja ei ole nõus kohtutäituri kaudu müüma. Kui kostja saab raha, siis ta saab otsida omale korteri. Hageja eesmärk ei ole müüa kortereid kohtutäituri kaudu. Hageja ei usu, et korter müüakse enne maikuud. Hageja sooviks korterid panna kinnisvaraportaali müüki esimesel võimalusel. Kostja ei tohi korteri müügil teha takistusi. Hageja jääb oma hagiavalduse ja seisukohtade juurde, mis on esitatud 28.11.2019. Hageja palub, et kui kohus otsustab, et kui pooled on kohustatud müüma korterid kinnisvaraportaalis, siis pooled ei tohi takista müümise protsessi. Xxxlepinguline esindaja vastas kohtule, et Sõle tn korter on ühisvara. Kostja nõustub, et korter müüakse ja raha jagatakse pooleks. Ühisvaraks on sõiduauto Seat Toledo (1999. aastast). Kostja pakub hagejale selle eest 350 eurot, kostja hindab auto väärtuseks 700 eurot. Ühisvaraks on korter xxx11. Hageja on hakanud Jõhvi korterit hetkel müüma, ta on kuulutused üles pannud. Kostja pakkus, et korterid võiks minna avalikule enampakkumisele. Sõle tänava korteris elab praegu kostja. xxx ei saa müüa enne paari kuu möödumist, seda võiks hakata müüma alates 15. maist; hageja ei ole sellega nõus. Kostjal oli ammu plaan Tallinnast ära minna, aga tal on hetkel lisaaega vaja. Kui kohtutäitur kortereid müüma hakkab, siis ta hakkaks võib-olla korterit müüma alles juuni kuus, aga see kostjale sobib. Sellest pole midagi, et see kallimaks läheb. Kostja arvates oli pooltel omavahel sõlmitud kokkulepe, korterid võiks müüki minna alates 15.05.2020. Kostja palub rahuldada vastuhagi. Kostja leiab, et kohus ei saa kohustada pooli müüma korterit kinnisvaraportaalis. Xxxvastas kohtule, et tal on vaja Sõle tn korteris elada vaid aasta lõpuni, kuna läheb siis pensionile ja Tallinnast ära. Xxxei soovi seda endale eluasemeks jätta, tal on vaja maksta pangalaen ning selleks tööd teha. Kostja hetkel uurib pinda, kuhu elama asuda. Ta saaks selle paari kuu vältel veel tööd teha, ta on bussijuht Tallinnas. Kostja soovib uue elupinna Tallinnast väljapoole osta, hetkel tal muud elupinda ei ole. Kostja soovib nii Sõle tn kui ka Jõhvi korteri kohtutäituri kaudu müüa. Auto jääb xxx ja ta tasub xxx 350 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

2-19-7237 Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras. PKS § 211 lg 1 kohaselt, kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 27 lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS § 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PKS § 35 p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 3 kohaselt, abielu lõpeb perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Rahvastikuregistri andmetel, poolte abielu on sõlmitud 24.12.1988. Poolte abielu on lahutatud Tallinna Perekonnaseisuametis 19.03.2015. Lähtudes eeltoodust tuleb varaeseme kuuluvuse määramisel ühisvara või lahusvara hulka lähtuda vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest ja ühisvara jagamisel kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva PKS sätteid. Hageja Xxxpalub jagada ühisvarana korterid asukohaga xxx, Jõhvi, viisil, et müüa korteriomandid turuhinnaga maakleri või kinnisvaraportaali kaudu ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Samuti soovib Xxxjagada ühisvarana sõiduauto Seat Toledo kostja Xxxomandisse ja kohustada kostjat tasuma hagejale enamsaadud vara eest (sõiduauto) hüvitist 350 eurot. Hageja Xxxpalub vastuhagis jagada ühisvarana korterid asukohaga xxx, Tallinn ja xxx viisil, et ühisomand korteritele lõpetatakse müügiga avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Alternatiivselt on Xxxnõus jätma korteriomandi Xxxs, Xxxomandisse väärtusega 11 000 eurot ning soovib korteri eest hüvitist 5500 eurot rahas.

2-19-7237 Samuti soovib Xxx jagada ühisvarana sõiduauto Seat Toledo Xxxomandisse ja on nõus tasuma hagejale sõiduauto eest hüvitist 350 eurot. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: -poolte abielu on sõlmitud 24.12.1988 ja lahutatud 19.03.2015; -poolte ühisvaraks on korter Xxx, korter Xxxs ja sõiduauto Seat Toledo (reg.märk xxx); -sõiduauto Seat Toledo jääb Xxxomandisse väärtusega 700 eurot ja Xxxhüvitab xxx pool sõiduauto väärtusest, so 350 eurot; -kumbki pooltest ei soovi ühisvaraks olevaid kortereid enda omandisse kohustusega hüvitada teisele poolele ühisvara jagamisel enam saadu rahas; -ühisomand korteritele tuleb lõpetada korterite müügi teel turuväärtusega ja korterite müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-14-17 asunud seisukohale, et olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine enampakkumisel ja saadud tulemi poolte jagamine. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas poolte ühisvaraks olevad korterid tuleb müüa enampakkumisel. Xxxon seisukohal, et korterid tuleb müüa kinnisvaraportaali kaudu, seega poolte poolt ühiselt ja kokkuleppel. Xxxon seisukohal, et korterid tuleb müüa avalikul enampakkumisel. Kohus on menetluses teinud pooltele ettepaneku arutada kompromissi ja Xxxon 28.11.2019 menetlusdokumendis teinud ettepaneku müüa korterid kinnisvaraportaali pandud kuulutuse kaudu ühiselt. Pooled ei jõudnud kohtumenetluses korterite müügi korraldamise osas kokkuleppele ja kohtule kompromissi ei esitatud. Kohus selgitab, et tulenevalt PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 saab kohus jagada ühisvara hageja nõudel, so hageja poolt taotletud viisil. Käesolevas asjas ei soovi kumbki hagejatest ühte või mõlemat korterit endale kohustusega maksta teisele poolele hüvitist, samuti ei soovi kumbki hageja ühisomandi lõpetamist korterite müümisega pooltevahelisel enampakkumisel. AÕS § 77 lg 2 ei ole sätestatud võimalust kohustada pooli müüma asja, milleks käesolevas menetluses on korterid, kinnisvaraportaali kaudu, so sisuliselt poolte kokkuleppel. AÕS § 77 lg 2 kohaselt võib kohus käesolevas asjas hageja nõudel otsustada müüa korterid avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osa suurusele, so käesolevas asjas poolte vahel võrdselt. Kohus rahuldab poolte hagid osaliselt. Kohus peab põhjendatuks lõpetada poolte ühisomand korterile (kinnistusregistriosa nr xxx1) Xxxpoolt taotletud viisil, so korteri asukohaga Xxxmüümisega avalikul enampakkumisel. Kohus peab põhjendatuks lõpetada poolte ühisomand korterile (kinnistusregistriosa nr xxx) Xxxpoolt taotletud viisil, so korteri asukohaga Xxx, Jõhvi vald, Ida-Virumaa, müümisega avalikul enampakkumisel. Samuti on sellisel viisil võimalik teha kindlaks korterite tegelik turuväärtus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-31-14 märkinud, et kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi saab määrata enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne

2-19-7237 põhjendatuks jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus Xxxhagis esimesena esitatud nõude ja jätab alternatiivse nõude rahuldamata. Kohus rahuldab Xxxnõude jagada ühisvara, so korteriomandid müügiga avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Kinnisasja enampakkumisel müügiks ei tule teise abikaasa tahteavaldust asendada, kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt asendab kohtuotsus, millega on ära määratud abikaasade ühisvara jagamise viis (vara müük enampakkumisel) abikaasa tahteavaldust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-38-14 märkinud, et iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi täpsemini sätestatud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saavad abikaasad nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Kohus ei pea vajalikuks täpsustada avaliku enampakkumise korraldamise muid tingimusi, sest avaliku enampakkumise saab korraldada üldises korras, s.o täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p 1 saab alustada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj). Kohus rahuldab Xxxnõude jagada sõiduauto Seat Toledo Xxxomandisse väärtusega 700 eurot ja kohustab xxx hüvitama xxx enam saadud vara arvelt 350 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Xxxon taotlenud määrata, et Sõle tn korterit (kinnistusregistriosa nr xxx) võiks hakata müüma alates 15. maist 2020, kuna Xxxelab selles korteris käesoleval ajal. Kohtu hinnangul ei ole taotluse rahuldamine põhjendatud. Xxxon väitnud, et pooltel oli kokkulepe, et Xxxvõib pooltele kuuluvas korteris elada kuni pensionile jäämiseni 05.03.2021, kuid ei ole nimetatud kokkuleppe olemasolu tõendanud. Xxxon hagiavalduses väitnud, et on korduvalt, juba aastaid, püüdnud ühisvara jagamise osas xxx kokkuleppele jõuda, kuid tulemuseta. 28.11.2019 menetlusdokumendis eitab xxx, et pooled oleksid Sõle tn korteri kasutamises kokku leppinud. Kohus leiab, et pooled olid alates abielu lõppemisest 19.03.2015 teadlikud sellest, et pooltel võib tekkida vajadus teha ühisvarasse puutuvaid otsuseid ja seega oli pooltel piisavalt aega kavandada ühisvara valitsemisega ja kasutamisega seonduvat ning teha elukorralduslikke otsuseid. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et puudub põhjendatud vajadus kohtuotsuse täitmise korra määramiseks, jätab kohus Xxxtaotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Samuti võivad pooled nimetatud korteriomandid müüa ja raha võrdselt jagada kokkuleppel ühiselt. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on

2-19-7237 ühisvara jagamine. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.