Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-19-128355 Avaldus ZZ ja YY abielust on sündinud xx.xx.xxxx x XX. xxxx abielu lahutati ning sellest ajast on kostja maksnud elatist osaliselt, kuigi sõlmiti omavaheline kokkulepe. Kostjale on tulnud elatise maksmise kohustust meelde tuletada või ta on seda maksnud vähem kui perekonnaseadus ette näeb. Septembris 2019 jättis kostja elatise üldse maksmata. 07.10.2019 tegi hageja esindaja kiirmenetluse taotluse, mille järgselt maksis kostja 09.10.2019 osaliselt septembri elatise. Oma kirjas väitis kostja, et ei kavatse enam üldse elatist maksta. Kostja ei nõustunud kiirmenetlusega, aga kandis oktoobri lõpus osaliselt elatisraha. Kostja käitumine ja sõnad ei tekita usaldusväärsust ja kindlustunnet. Lapsele on alates 2015 määratud puue ning seetõttu vajab laps erilist hoolt ja tähelepanu. Last on vaja pidevalt transportida ja talle on määratud tugiisik. Puudest lähtuvalt vajab laps teraapiat, massaaži ja vitamiine, mõned korrad aastas psühhiaatri vastuvõttu Tallinnas. Et X rohkem sotsialiseeruks, tuleb temaga käia kultuuri- ja spordiüritustel jne ning talle on vaja pidevalt võimalusi liikumiseks, mis teeb kulutused suuremaks. Ka puudest tulenevate dokumentide koostamine, komisjonides ja ümarlaudades käimine ja lapsele paremate tingimuste loomine võtab palju aega ja energiat. Kostja ei osale igapäevaselt lapse kasvatamises, sest elab kaugel ning väidab ajapuudust. Ka on ta öelnud, et kuna ei saa X eripära tõttu alati hakkama, siis pigem ei võta teda alati kaasa või et talle meeldibki „pühapäevaisa“ olla. Ta pole käinud vaatamas ühtegi X muusikakooli esinemist ega osalenud kooliüritustel. Kuigi hageja esindajal puudub ülevaade kostja varalisest seisust, on tal olnud varasemalt firmad ning ka tema elukoht ei anna alust arvata, et kostjal puudub sissetulek või esinevad rahalised raskused. Eeltoodust lähtudes taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud minimaalmääras alates novembrist 2019. Kostja vastuväited Kostja leiab, et on maksnud lapsele igakuuliselt elatist 200-250 eurot. Elatise on ta kandnud nii järgmise kuu alguses kui kuu lõpus olenevalt kuidas võimalik. Vahele ei ole jäänud ühtegi kuud. Kostja töötab elukaaslasele kuuluvas firmas xx xxxxxxxxx xx ning tema sissetulek on 400 eurot. Mingit kinnisvara ega registervara ta ei oma ning pangakonto puudub. Alates 2017 on välja kuulutatud tema eraisiku pankrot. Lisaks on tal veel kaks alaealist last, kes elavad koos kostjaga. Seega leiab kostja, et elatise nõue seaduses sätestatud määras ei ole põhjendatud arvestades kostja sissetulekut ja kahte alaealist ülalpeetavat ning leiab, et elatis 200 eurot on täiesti piisav.

KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2-19-128355

2-19-128355 üldjuhul suutnud tasuda ning nimetatud summas elatise maksmisele ei ole kostja sisuliselt vastuväiteid esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.