Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus

2-19-12563

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 22.08.2019 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei suuda kostja kinni pidada omavahelistest kokkulepetest ning maksta hagejale igakuiselt elatist. Kostja käitumine on üleolev. Kostja on soovi korral saanud veeta aega hagejaga. Hageja seaduslik esindaja on kostjaga suuliselt kokku leppinud, et kostja toetab last, kuid on olnud olukordi, kus ta seda ei tee. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 01.07.2019. Tartu Maakohtu 26.08.2019.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 11.02.2020 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kättetoimetamisest 21 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: HxxxxxTxxx (sünd. xxxxxxxxxx) on kostja laps. Kostja ei ela lapsega koos. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusega nr 117 on alates 1.

2-19-12563 jaanuarist 2019 kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot, seega alates 1. jaanuarist 2019 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 270 eurot. Hageja esindaja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud elatisenõudele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Hageja esindaja esitas hagi 22.08.2019, kuid nõuab elatist ka tagasiulatuvalt alates 01.07.2019. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtu hinnangul on hagejal seega õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist alates 01.07.2019. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 22.08.2019 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimum, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuvalt 01.07.2019-21.08.2019 eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise 452,90 eurot [270€+(270€/31p)x21p]. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb lapse kasuks välja mõistetud elatis maksta ema pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kostja vastu esitatud nõude täies ulatuses. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja esindaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt ning kohtule ei ole teada, et hagejal oleks kohtumenetluse käigus menetluskulusid tekkinud. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.