Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-19-17854 9. märts 2020. a, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
X X hagi X X vastu elatise nõudes 1341,90 euro Hageja X X (isikukood x) Kostja X X (isikukood x) Hagimenetlus 09.03.2020, kirjalikus menetluses pidamata
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
kohtuistungit
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-19-17854
X X (hageja) esitas 14. novembril 2019 kohtule hagi X X (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja 21aastaseks saamiseni ning kohustada kostjat kandma elatis pangakontole x SEB AS, saaja X X igakuiselt 14. kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt on kostjaks hageja isa. Hageja on täisealine ja õpib x. Kuna ta õpib täie koormusega, puudub tal võimalus töötada ja raha teenida. Praeguseks osutab rahaliselt hagejale ülalpidamist ainult vanaema. Hageja elab koos vanaemaga kahekesi. Keskmised eluasemekulud (kommunaalkulud, elekter, internet, TV) moodustavad 200 eurot. Toidule kulutab hageja keskmiselt 6-7 eurot päevas ehk keskmiselt 200 eurot kuus. Ka on olemas muud mõistlikud vältimatud kulud. Hageja vanaema töötab ning tema sissetulek moodustab keskmiselt 500 eurot. Vanaema sissetulek ei võimalda tal üksi katta kõik hageja vältimatud kulud. Iga kuu on hagejal alljärgnevad vältimatud kulud:
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 esimesele lausele määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 129 lg 2 näeb ette, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-19-17854
Praeguses asjas palub hageja kohtule 14. novembril 2019 esitatud hagis mõista kostjalt välja elatise summas 200 eurot hagi esitamise päevast kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. 10. detsembril 2019 esitatud täpsustatud nõue, mis sai võetud kohtu menetlusse, on elatise väljamõistmine hageja poolt keskhariduse omandamiseni 1. juulil 2020. TsMS § 362 lg-te 1 ja 3 järgi loetakse hagi esitatuks alates selle kohtusse jõudmisest, kuid üksnes eeldusel, et hagi on ka hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega loetakse esitatuks üksnes nõuetele vastav hagi, mis TsMS § 372 järgi menetlusse võeti ja § 393 järgi kostjale kätte toimetati. Kuna kohane haginõue, mis sai võetud menetlusse ja kätte toimetatud kostjale, on esitatud 10. detsembril 2019, loeb kohus hagi esitatuks 10. detsembril 2019. Nõutava elatise summa alates hagi esitamisest kuni 1. juulini 2020 on TsMS § 129 lg-st 2 lähtudes 1341,90 eurot (22 päeva 2019. a detsembris (200 eurot : 31 päeva x 22 päeva = 141,90 eurot) + 200 eurot * 6 kuud). Kohus leiab, et hagihind on 1341,90 eurot.
Kostja ei ole hagiga nõus (tl 18, tõlge tl 26). Kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust ka peale hageja täisealiseks saamist ning jätkab seda teha kuni hageja õpib. Kostjaga koos elab veel alaealine laps, kostja maksab välja kodulaenu.
Hageja ei esitanud arvamust hagi vastuse kohta.
Kuna mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus 29. jaanuari 2020. a määrusega (tl 27) vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi ja selle saavutamata jätmise korral tegi kohus kostjale ettepaneku esitada vabatahtlikult 2020. a jaanuari ja veebruari elatise tasumise kohase tõendi. Pooled kompromissi ei esitanud. Kostja esitas maksekorraldused elatise tasumise kohta 2019. a novembris ja detsembris 270 euro kaupa (tl 36, 37) ning 2020. a jaanuaris ja veebruaris (tl 38, 39) 195 euro kaupa.
Tsiviilasi nr 2-19-17854
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist ei vaja, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja sünnitõendiga kooskõlas on (tl 5) hageja sündinud 10. septembril 2001 ja kostjaks tema isa.
Tsiviilasi nr 2-19-17854
Kostjal tekkis kohustus täiealiseks saanud hagejat ülal pidada alates 5. novembrist 2019, kui hageja on x õppima asunud. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja nõuab elatist hagi esitamisest. Kohus on tsiviilasja hinna määrates tuvastanudki, et nõuetekohane hagi esitati kohtule 10. detsembril 2019. Maksekorralduse nr 1158 (tl 19) kohaselt tasus kostja hagejale 20. novembril 2019 ühes selgitusega „Alimentid“ ehk elatis 270 eurot. 15. detsembril 2019 (tl 20) tasus kostja hagejale elatisena 270 eurot. Kuna hageja nõuab elatist summas 200 eurot igakuiselt, sai ta kostjalt 2019. a novembris ja detsembris iga kord 70 euro rohkem.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega tehti otsus hageja kahjuks. Kohus leiab aga õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kohus leiab, et mõista hagejalt välja kostja menetluskulud oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja on õppiv nooruk, kelle raha teenimise võimalused on seetõttu piiratud. Kohus leiab, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt seab hageja või tema vanaema, kelle ülalpidamisel ta on, raskesse rahalisse olukorda. 5(6)
Tsiviilasi nr 2-19-17854
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu ei määra kohus menetluskulude suurust kindlaks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.