Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Pärnu Maakohtu 03.12.2012 kohtumäärusega 2-12-42391 kohustati kostjat tasuma hagejale elatist 139 eurot kuus alates 21.10.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 12.03.2029. Pärast elatise väljamõistmist on muutunud seadusjärgne miinimumelatise suurus, samuti on suurenenud hageja vajadused. Hageja on täielikult Svetlana Xi ülalpidamisel ja elab igapäevaselt ema juures. Hageja ja kostja elavad lahus alates sügist 2012.a. Sellest ajast on hageja seaduslik esindaja püüdnud kostjaga hoida kontakti ning nõuda kostjalt lapsele ülalpidamiseks vajalikku elatist. Kostja ei ole nõus maksma. Hageja kulud ühes kuus kokku on 555 eurot: 1. Eluasemekulud 60 eurot; 2. Kulutused toidule 120 eurot; 3. Era Edukool ja kooli lõuna 140 eurot; 4. Kulutused tervishoiule 15 eurot; 5. Kulutused hügieenitarvetele 20 eurot; 6. Side 7 eurot; 7. Kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; 8. Koolivahendid 10 eurot; 9. Meelelahutus 30 eurot; 10. Huviringid 113 eurot. Peale lahendi jõustumist 21.10.2012 kostja ei osale mingilgi viisil lapse elus ega kasvatamisel, hageja seaduslik esindaja kuni käesoleva ajani kannab kõik lapse ülalpidamisega seotud kulutused üksi. Kostjal on teine perekond ning kostja leiab, et teine perekond on tähtsam kui tema laps. Hageja seaduslik esindaja pöördus kohtutäituri poole 01.11.2019, kuna kostja võlgnevus hageja ees on 11 720,90 eurot. Hageja pöördus alates 2012 igal aastal kostja poole, et tasuda elatis või osaleda lapse elus, kuid kostja alguses palus hagejat oodata kuni leiab töö, hiljem palus hagejat oodata kuna kostjal on uus perekond ning nii aastast aastasse. Kostja vastus hagile Kostja võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid, st maksta elatist, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, aga palub seda nõuet kehtestada alates jaanuar 2023.a. Kuni detsember 2022.a on kostja nõus maksma iga kuu 139 eurot. 21.03.2012 kostja lahutas abielu hageja seadusliku esindajaga. Kuni aastani 2015 oli kostja töötu ning proovis alustada kebabi äriga, aga kahjuks sellest midagi välja ei tulnud. 2013 ja 2015 saatis kostja hageja koos tema seadusliku esindaja ja tema poolõega puhkama Türki oma vanemate juurde ning pärast mere äärde. Kaks reisi kokku läks maksma umbes 5 000 eurot. Kostja vanemad omakorda otsustasid teha väga kalli (u 10 000 eurot) kingituse (erinevad ehted kullast) hageja seaduslikule esindajale. Alates lahutusest kuni kevad 2016.a panustas kostja nii palju kui sai hageja kuludesse, nt ostis toitu koju, andis raha hageja seaduslikule esindajale. Kuigi 2012 abielu lahutati, siis elati kuni 2016 ikkagi koos nagu perekond. Kuna kostja ja hageja seaduslik esindaja on mõlemad emotsionaalsed inimesed, siis kostja pidevalt läks kodust ära ning pärast tuli jälle tagasi. Nii elati siis 4 aastat, oligi selline kokku-lahku suhe. Kostja kogu see aeg tegeles ka lapsega ning veetis temaga palju aega. Nõustuda ei saa, et kostja ei võtnud osa mingilgi viisil hageja elus ega kasvatamises. Kostja soovis ka pärast uue perekonna loomist (suvel 2016) suhelda hagejaga, aga tema seaduslik esindaja ei lubanud veeta aega koos kostja uue elukaaslasega ning viia hagejat kostja uude kodusse. Kostja tõepoolest pole maksnud elatist iga kuu 139 eurot hageja seadusliku esindaja kontole, kuid tegi seda mittekorrapäraselt ning erinevate summade lõikes nagu eespool on ka seda kirjeldatud. Teades seda kõike hageja seaduslik esindaja ikkagi nõudis kostjalt läbi kohtutäituri elatise maksmist kogu selle aja eest, st 2012 kuni 2019, kuigi õiglane oleks nõuda alates 2016 aastast. Kostja ei läinud kohtusse, et seda summat vähendada ning lähtudes hageja huvidest maksis kogu summa novembris 2019 ära. Summa oli 11 720,90 eurot pluss kohtutäituri tasu. Samuti on makstud 2019 novembri ja detsembri elatis (139 eurot kuus). Hageja seaduslik esindaja ei olnud nõus ka maksegraafikuga ning nõudis kogu summat korraga. Kostjal pole kinnis- ega vallasvara Eestis ega mujal. Selleks, et maksta kogu elatis korraga, tuli kostja elukaaslasel xxx võtta laen. Kostjale keegi nii suurt laenu 3 aastaks ei andnud, sest elamisluba lõpeb 2 aasta pärast (01.01.2022).

Kostja palub kohtul kaaluda elatise miinimummäära kehtestamist, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates jaanuar 2023, sest kostja peab tasuma elukaaslase võetud laenu elatise võla tasumiseks u 400 eurot kuus (täpne summa on 388,14 eurot) kuni detsember 2022. Samuti on kostjal veel kaks väikest last, kelle eest hoolitseda. Uus pere tekkis kostjal alles suvel 2016. X sündis detsembris 2017 ning X veebruaris 2019. Oleks kena, kui kostjale jääks elamiseks Eesti miinimumpalk. Kostja nõustub, et tema palk on üle keskmise palga Eestis (~1 500 eurot neto), aga kui vaadata kõiki kulusid, siis palju midagi järele ei jää. Kostja saab aru, et tal on kohustusi ka oma esimese lapse ees ning on nõus maksma 139 eurot iga kuu kuni detsembrini 2022 nagu Pärnu Maakohtu otsuses on kirjas. St kostja palub kohtul kaaluda üleminekuperioodi 3 aastaks. Kostja leiab, et see kuidagi ei kahjusta hagejat, sest hageja seaduslik esindaja sai temalt suure summa (11 720,90 eurot), millega vajadusel saab katta hageja kulusid. Kuigi hageja seaduslik esindaja väidab, et on püüdnud alati leida kokkulepet kostjaga, et mitte viia asja kohtuni, siis kahjuks on see väide vale. Hageja seaduslik esindaja pole võtnud ühendust kostjaga, et rääkida elatise suurendamisest. Igatahes kostjani pole see info varem jõudnud, kui saadetud kohtumäärusega. Võib-olla hageja seaduslik esindaja proovis helistada või saata SMS-i vanadele telefoninumbritele, mis ei ole enam kasutusel. Mis pole muutunud, on kostja emaili aadress, mis oli teada ka hageja seaduslikule esindajale. Kuid sinna pole hageja seaduslik esindaja midagi saatnud. Kohtuotsuse põhjendused Pooled on teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. X ja X X on alaealise hageja vanemad, kostja ei ela hagejaga koos. Pärnu Maakohtu 03.12.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-42391 (t lk 4-5) kohustati kostjat tasuma hagejale elatist 139 eurot kuus alates 21.10.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 12.03.2029. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja on palunud suurendada elatist miinimummäärani. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 asunud seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada. 03.12.2012 lahendiga mõisteti välja elatis minimaalses määras (lahendi tegemise ajal 139 eurot). 2019.a oli minimaalne elatis tõusnud 270 euro peale ja 2020.a on minimaalne elatis 292 eurot. Seega on pärast 03.12.2012 lahendi tegemist oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud – nimelt on seaduses sätestatud miinimumelatis suurenenud enam kui kaks korda.

Kostja on nõuet tunnistanud, kuid palub elatist suurendada alates 2023.a jaanuarist, sest kostja peab tasuma elukaaslase poolt kostja elatise võlgnevuse tasumiseks võetud laenu kuni 2022.a detsembrini (t lk 31-33 ja 53-55). Nimetatud asjaolu ei ole kohtu hinnangul aluseks elatise suurendamise edasilükkamiseks. Kostja saanuks elatise võlgnevuse tekkimist vältida elatise kohase tasumisega alates 03.12.2012 lahendi tegemisest. Kostja on esitanud ka väiteid varasema perioodi kohta – kostja elas hagejaga periooditi koos kuni 2016.a, kandis hageja kulusid vahetult, kostja saatis hageja koos seadusliku esindajaga kaks korda Türki puhkama, kostja vanemad tegid hageja seaduslikule esindajale 10 000 euro väärtuses kingituse (kostja osalemise kohta hageja elus on kostja esitanud fotod t lk 38-52) – kuid need asjaolud ei mõjuta käesoleva asja lahendust, kuna elatise suurendamise nõue on esitatud alates 01.11.2019. Kostja väited oleksid võinud olla asjakohased, kui ta oleks vaidlustanud alates 03.12.2012 kujunenud elatise võlgnevuse sissenõudmist täitemenetluses. Kostja on märkinud ära ka selle, et tal on lisaks hagejale veel kaks last, kuid ka nimetatud asjaolu ei anna alust elatise suurendamist edasi lükata. Kostja netosissetulek on umbes 1 500 eurot, seda arvestades ei saa kohus asuda seisukohale, et hagejale makstava elatise suurendamisel osutuks kostja teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi, suurendab 03.12.2012 kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.11.2019 270 eurot kuus (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamamäära) kuni hageja täisealiseks saamiseni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab otsuse täitmise korrana kindlaks, et elatis tasutakse X arveldusarvele xxx Swedbank AS-s iga kuu 10. kuupäevaks. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Kohus andis menetlusse võtmise määruses pooltele tähtajad esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Kuivõrd hageja ei ole menetluskulude nimekirja ja tõendeid esitanud koos hagiga ega hiljem kohtu määratud tähtajaks, jätab kohus hageja menetluskulud kindlaks määramata. Hageja ei saa taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.