Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.03.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-16269
Tsiviilasi
L A ja H A hagi R A vastu elatise nõudes Hageja I osas 2430 eurot/ hageja II osas 2430 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja I: L A (isikukood xxx)
esindajad
Hageja II: H A (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: M K-A Kostja: R A (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja Katrin Kiisk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.10.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt tasub L A ja H A (hagejad) isa R A (kostja) lastele elatist oma tahtmise järgi 400 eurot kuus ning veedab lastega aega minimaalselt. L A igakuised kulud moodustavad kokku 440 eurot, s.o eluasemekulud 15 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. H A igakuised kulud moodustavad kokku 407 eurot, s.o eluasemekulud 15 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, lasteaia kohatasu ja trenn 87 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad mõista kostjalt välja elatise alates 01.11.2019 igakuiselt miinimummääras. 03.01.2020 täpsustasid hagejad oma igakuiste kulude nimekirja. L A igakuised kulud moodustavad täpsustuse kohaselt kokku 550 eurot, s.o eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, klassiüritused 15 eurot, trenn 30 eurot, sõprade sünnipäevad 10 eurot, taskuraha 20 eurot. H A igakuised kulud moodustavad kokku 464 eurot, s.o eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, lasteaia kohatasu ja trenn 99 eurot, sõprade sünnipäevad 10 eurot. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses ei olnud nõus esitatud hagiavaldusega. Poolte kokkuleppe kohaselt tasub kostja lastele igakuiselt kokku 400 eurot. Hagejate igakuiste kulude suurus on ligilähedane sellele, mida kostja juba tasub. Samuti laekub hagejate seaduslikule esindajale igakuiselt riiklik peretoetus 120 eurot. Seega on laste igakuised vajadused kaetud. Samuti leiab kostja, et hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud. Samuti märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt 1300,45 eurot. Kostjale on sündimas lisaks kolmas laps eelduslikult 2020 aprillis. Kostja peab üleval ka tema tulevase lapse ema.
Kohtu põhjendused
Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kohus loeb eluliselt usutavaks, et eluasemekulud võivad hagejatel nimetatud suuruses igakuiselt olla. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on toidukulud kohtu hinnangul mõlema hageja osas ülepaisutatud. Kohus arvestab, et hagejate näol on tegemist kasvueas lastega ning üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas ei ole hagejad välja toonud, et hagejatel oleks erivajadus seoses toiduga (nt seoses tervisliku seisundiga), mis võiks kaasa tuua keskmisest kallima toidukorvi. Kohus peab põhjendatud igakuiseks toidukuluks mõlema hageja osas 130 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate transpordikulusid, hügieenikulusid ega riiete ja jalanõude kulusid. Kohtu hinnangul on hagejate poolt väljatoodud kulud ka mõistlikud ja usutavad. Seega peab kohus põhjendatud transpordikuluks hageja I osas 20 eurot ja hageja II osas 10 eurot, hügieenikulusid hageja I osas 20 eurot ning hageja II osas 15 eurot ning riiete ja jalanõude kulusid mõlema hageja osas 50 eurot. Hagejad on välja toonud tervishoiukulud hageja I osas 20 eurot ja hageja II osas 30 eurot. Kostja on pidanud põhjendatuks tervishoiukulusid 20 euro ulatuses. Kohus nõustub kostjaga ning peab mõlema hageja osas põhjendatud kuludeks 20 eurot. On eluliselt usutav, et laps võib vajada teatud ajal valuvaigisteid, palavikualandavaid preparaate või vitamiine. Hagejad ei ole aga välja toonud, et hagejal II oleks vajalik tarvitada igakuiselt kallimaid retseptiravimeid, mis võiksid suurendada tema igakuist tervishoiukulu. Arvestades hageja I vanusega, on usutav ka vajadus sidekuludele. Samas on kohtu hinnangul 20 eurot sidekuludele alaealise lapse puhul liialt kõrge. Kohus peab mõistlikuks kuluks 10 eurot. Hagejal II sidekulud hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt puuduvad. Kohtu hinnangul on mõistlikud ja eluliselt usutavad ka hageja I kulud koolikohustuse täitmisele summas 50 eurot, mis kohtu hinnangul peaks sisaldama juba ka klassiüritusi (kohus arvestab, et igakuiselt ei ole vaja koolitarbeid osta ning samuti ei toimu igakuiselt kallemaid klassiüritusi). Samuti on vajalikud ning eluliselt usutavad kulutused trennile 30 eurot, sõprade sünnipäevadele 10 eurot ja taskurahale 20 eurot. Hageja II osas peab kohus mõistlikuks ja eluliselt usutavaks kulutusi lasteaia kohatasule ja trennile 99 eurot ning sõprade sünnipäevadele 10 eurot. Seega on hageja I igakuised kulud põhjendatud 450 euro ulatuses ning hageja II kulud 434 euro ulatuses, millest kostja peaks tasuma 225 eurot ning 217 eurot, s.o kokku 442 eurot.
kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et kuna kohus ei ole hagejate igakuiseid kulutusi pidanud täies ulatuses põhjendatuks ning kuna kostja on hagejatele regulaarselt elatist tasunud ca 400 euro ulatuses, siis on käesoleval juhul põhjendatud arvestada ka hagejate emale laekuva peretoetusega ning mõlema hageja osas on võimalik lugeda kaetuks nende kulutusi peretoetuse arvelt 30 euro ulatuses. Samuti peab kohus võimalikuks arvestada siinkohal ka asjaoluga, et kostjal on sündimas ka teine laps (tlk 46).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.