5.Jätta Allar Oja taotlus rahuldamata õigusteenuse tasu 494 eurot 5 senti ja väljatrüki tegemise kulu 5 eurot 46 senti osas.
6.OÜ-l ENTERPOLAR tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Otsust toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Allar Oja (hageja) esitas 8. juulil 2015 Tartu maakohtule hagi OÜ ENTERPOLAR (kostja) vastu kostja 8. aprilli 2015 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostjal kaks osanikku: A.O. ja Allar Oja (hageja), kostja juhataja on A.O.. 8. aprillil 2015 on kostja juhataja A.O. allkirjastanud osanike otsuse, millega suurendati osakapitali. Otsus tehti kirja teel hääletamisega. Otsuse eelnõu saatis osaühingu juhataja e-kirjaga 30. märtsil 2015. Äriregistrisse tehti kanne põhikirja muutmise ja osakapitali uue suuruse kohta 10. aprillil 2015. Samade poolte vahel on menetluses vaidlus tsiviilasjas nr 2-15-4285. Hageja leiab, et kostja 8. aprilli 2015 otsus osakapitali suurendamiseks ja põhikirja muutmiseks on tehtud rikkumisega, esinevad nii otsuse tühisuse kui ka kehtetuks tunnistamise alused. Hageja leiab esiteks, et otsus on tühine, kuna selle tegemisel rikuti oluliselt äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 järgset otsuse tegemise korda. ÄS § 173 lg 2 sätestab, et kirja teel hääletamise korraldamisel saadab juhatus osanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määrates tähtaja, mille jooksul peab osanik esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhul ei ole otsuse eelnõus ega ka mujal vastavat tähtaega nimetatud. Hageja leiab järgnevalt, et osakapitali suurendamise otsus saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui osaühing põhistab, et tal on kapitali vaja näidates ära konkreetse kuluallika ja et sellist kulu ei ole võimalik katta muude vahendite arvel. Selgituse esitamine on juhatuse kohustus tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 32 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 14 lg 2, mis kohustab mh juhatust tegutsema osanike ja osaühingu suhtes heas usus. Kostjal ei ole vaja osanikelt täiendavat kapitali kaasata ja osakapitali suurendada. Osakapitali suurendamise otsuse ainus tagajärg on hageja osaluse proportsiooni vähenemine, see otsus lähtus üksnes enamusosaniku A.O. huvidest. Kuigi viimasel oli kostja häälteenamus, ei ole tema hääletamine ja otsus õiguspärased. TsÜS § 32 sätestab hea usu põhimõtte juriidilises isikus sellega seotud isikute vastastikustes suhetes, paneb mh enamusosanikule kohustuse kasutada oma häälteenamust selliselt, et hääletamise tulemusena ei oleks tema huvid ja õigused eelistatud vähemusosaniku huvidele ja õigustele. Hageja väljatõrjumine ühingust algas oluliselt enne kostja 8. aprilli 2015 otsust. Hageja seisukohta kinnitab ka 8. jaanuari 2015 A.O. ettepanek osa müümiseks.
2/6
TsÜS § 38 lg 1 lause 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid teiste osanike kahjuks ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Praegusel juhul annab enamusosaniku häältega tehtud otsus enamusosanikule eeliseid hageja kui vähemusosaniku arvel ja selline tegevus on vastuolus TsÜS §-ga 32. Hageja leiab täiendavalt, et kostja osakapitali suurendamise otsus on vastuolus märkimise kohta käivate normidega. Ainus kuupäev, mis otsuses seisab, on sissemakse tasumise tähtaeg 7. aprill 2015. Otsus ise on tehtud 8. aprillil 2015, seega päev pärast seda tähtaega. Antud juhul osanik mitte üksnes ei pidanud tahet avaldama enne osanike otsuse tegemist, vaid pidi enne seda täitma sissemakse tasumise kohustuse, tasuma ühingule raha olukorras, kus ei ole teada, kas osanike otsus üldse tehakse. Otsusega mitte nõustumine ei saa olla samastatav märkimisest loobumisega.
2.Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata 8. aprilli 2015 otsuse punktide 1 ja 3 tühistamise nõudes. Kostja tunnistas, et nimetatud otsuse p. 4 on tehtud selle aluseks olevat menetluskorda rikkudes. Kostja leidis vastuses hagile, et A.O. edastas 30. märtsil 2015 hagejale eelnõu kostja osakapitali suurendamiseks. Otsus osakapitali suurendamiseks ei ole hagejale kättetoimetatud, kuigi eelnõule vastamata jätmine on käsitletav eelnõule vastu hääletamisena. Kostja on osakapitali suurendamise otsuse hagejale saatmata jättes rikkunud menetlusreegleid. ÄS § 173 lg 2 kohaselt on eelnõus toodud ettepanekule vastamata jätmine käsitletav otsuse vastu hääletamisena. A.O. ongi suurem otsustusõigus ja see ei ole kuritarvitus. Hagejale on tagatud hääletamisvõimalus ning olukorras, kus teine osanik omab häälteenamust, jääbki peale tema hääletustulemus, sest põhikirja p 4.2 kohaselt on osaühingu koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb üle poole osadega esindatud häältest. Põhikirja p 4.4 sätestab mh, et põhikirja muutmise, osakapitali suuruse muutmise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja osaühingu lõpetamise otsuste tegemiseks on vajalik vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest. Enamusosaniku hääletamisõiguse kasutamist ei saa pidada kuritarvitamiseks. Kohtud ei saa sekkuda äriühingute juhtimisse sh kostja ärilistesse otsustesse. Hagiavalduse juurde lisatud tõenditest nähtub, et hagejale kui kostja osanikule oli kätte toimetatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis osanike otsuse eelnõu. Osakapitali suurendamise otsus on tehtud vastavuses ÄS § 173 lg-ga 1. Osaühingu osakapitali suurendamise otsuse tegemisel ei nõua seadus erinevalt aktsiaseltsist kapitali suurendamise põhjuste ära näitamist. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest nähtub sõnaselge soov leida võimaluse korral uusi äripartnereid ehk siis sisuline äritegevuse laiendamise kavatsus. Eelduslikult on selleks vajalik ka täiendav aluskapital. Reeglina investeerivad osanikud äriühingusse eesmärgiga saada tulu. Seega on hageja otsustada, kas ta soovib võimalikku täiendavat tulu teenida või mitte. Hageja ei ole näidanud, kas ja kuidas annab osakapitali suurendamine kostja teisele osanikule näiteks kontrollimatu võimaluse väikeosaniku raha välja viia vms. Hageja on oma väites, et 8. aprilli 2015 osakapitali suurendamine lähtus vaid A.O. huvidest, jäänud paljasõnaliseks. Väidetava teabe andmata jätmise küsimus on eraldiseisvalt esitatava hagi aluseks.
6.oktoobri 2015 Tartu Maakohtu kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.
3/6
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb ÄS § 1771 lg 1 ja § 173 lg 2 alusel rahuldada. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
4.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks, et kostjal on kaks osanikku: hageja ja A.O.. A.O. on koostanud kostja osanike otsuse eelnõu, mis kannab 30. märtsi 2015 kuupäeva (tlk. 11). Nimetatud eelnõu sissejuhatuse kohaselt saadetakse see osanikele seisukohtade esitamiseks ning otsuse vastuvõtmiseks ilma osanike koosolekut kokku kutsumata juhindudes ÄS §-st 173.
8.aprilli 2015 kostja osanike otsusega suurendati kostja osakapitali. Hagiavalduse ning hageja ja kostja menetluses tehtud väidete põhjal saab järeldada, et hageja on eelnõu kätte saanud, kuid ei ole kostjale selle suhtes seisukohta esitanud. Samade poolte vahel oli Tartu Maakohtus vaidlus tsiviilasjas 2-15-4285 (tlk. 68). Kohtuistungil ei väljendanud hageja üheselt ja selgelt, kas see menetlus mõjutab praegust kohtumenetlust (tlk. 73), kuid hageja ei esitanud menetluse peatamise taotlust kuni tsiviilasjas 2-15-4285 tehtud kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 356 lg 1 järgi võib kohus juhul, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Maakohus leiab, et praeguse asja menetlus ei sõltu tsiviilasja 2-154285 menetlusest. Vaatamata sellele, et tegemist on vaidlusega samade poolte vahel osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks, millega muudeti osaühingu põhikirja ja suurendati osakapitali, ei mõjuta selles asjas tehtud lahend praegust menetlust. Kostjal oli tsiviilasja 2-15-4285 menetlemise ajal ja on praegu kaks osanikku: hageja ja A.O. ning nende osade suurus ei mõjuta praeguse vaidluse eset.
5.ÄS § 173 lg 1 järgi on osanikel õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Sama paragrahvi teise lõike järgi saadab juhatus nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
30.märtsi 2015 kostja otsuse eelnõu p. 1 järgi tuleb suurendada hageja osakapitali seniste nimiväärtuste suurendamise teel. Eelnõus ei ole ÄS § 173 lg-s 1 nimetatud tähtaega. Otsuse eelnõu p.-i 3 esimese ja teise lause sõnastus on järgmine „Osakapitali suurendamisel on uute osade omandamise eesõigus senistel osanikel proportsionaalselt nende osade suurusega. Osade nimiväärtuse suurendamise eest on osanikud kohustatud tasuma rahaliste sissemaksetega OÜ Enterpolar arvele....hiljemalt 7. aprilliks 2015.a.“ Maakohus leiab, et sissemaksete tegemise lõppkuupäev ei asenda ÄS § 173 lg-s 1 nimetatud täheaega osanikule otsuse eelnõu suhtes seisukoha avaldamiseks.
6.ÄS § 1771 lg 1 järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Maakohus on seisukohal, et osanike otsuse eelnõus või selle lisas kuupäeva puudumine osanikele eelnõu suhtes seisukoha avaldamiseks on otsuse tegemise korra oluline rikkumine ÄS § 1771 lg 1 järgi, mis toob kaasa otsuse tühisuse. 4/6
TsMS § 230 lg 2 järgi esitavad hagimenetluses tõendeid menetlusosalised, kohus iseseisvalt tõendeid ei kogu. Kostja ei ole tuginenud menetluses mõnele muule asjaolule, mis võiks kinnitada, et hagejale oli määratud kuupäev otsuse eelnõu suhtes seisukoha andmiseks. Hageja ei ole ka ise väljendanud, et ta oleks nimetatud otsuse suhtes seisukohta avaldanud (nt saatnud enne otsuse tegemist selle suhtes keeldumise teate, mis iseenesest näitab, et osanik on saanud eelnevalt oma seisukohta avaldada ja osaühingul oli võimalus sellega arvestada). Iseenesest on õige kostja seisukoht, et ÄS § 173 lg 2 järgi on eelnõus toodud ettepanekule vastamata jätmine käsitletav otsuse vastu hääletamisena (tlk. 62). Kuid see ei tähenda, et otsuse eelnõust ei peaks üheselt arusaadavalt tulenema tähtaeg, mille jooksul osanik saab otsuse eelnõu kohta oma seisukohta avaldada. See, kas ta oma seisukohta avaldab, on osaniku enda otsustada, kuid talle peab olema selge, millise ajavahemiku jooksul tema arvamust oodatakse. Ainult siis on ka vastamata jätmise õiguslik tagajärg ÄS § 173 lg 2 järgi põhjendatud – osanikul on teada, et tähtaja möödudes loetakse tema vastamata jätmist otsuse vastu hääletamiseks Kuna kostja 8. aprilli 2015 osanike otsus on tühine ÄS § 1771lg 1 järgi, ei pea maakohus vajalikuks võtta seisukoht hagis toodud teiste nimetatud kostja osanike otsuse tühisuse aluste suhtes või otsuse kehtetuks tunnistamise õiguslike aluste kohta.
7.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja 6. ja 8. oktoobri 2015 menetluskulude nimekirjad (tlk 86-90, 95-100) olid ebaselged ega sisaldanud kõiki asjakohaseid andmeid. 9. oktoobri 2015 e-kirjas (tlk 102) palus kohus esitada hageja esindajal menetluskulude nimekirja, millest nähtuks selgelt ja ülevaatlikult menetluskulude koosseis ja suurus, sh tuua välja konkreetne summa, mille kindlaksmääramist ja vastaspoolelt väljamõistmist taotletakse. 13. oktoobril 2015 esitas hageja esindaja täpsustuse (tlk 105-106), milles palus kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista menetluskulud hagejale esitatud arvete kogusummas koos käibemaksuga 1597 eurot 10 senti (õigusteenuse eest 1586 eurot 5 senti (10 h 10 min, tunnihind 130 eurot + käibemaks; väljatrükkide eest 4 eurot 55 senti (käibemaksuga 5 eurot 46 senti) ja sõidukulu 5 eurot 60 senti). Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Kohtule on esitatud ka Nurmi & Partner Advokaadibüroo OÜ kostjale väljastatud arved (tlk 89, 90, 100). Kostja hindas oma 22. oktoobri 2015 vastuses hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 3 h 55 min (1,5 h + 2 h 25 min). Kostja ei nõustu ka sõidukulu ja dokumentide väljaprintimise kuluga. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja 5/6
vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hagejat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 p-ile 1 vastav lepinguline esindaja, advokaat Anne Nurmi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga (130 eurot, millele lisandub käibemaks) vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule ning on põhjendatud ja vajalik. 1. oktoobri 2013 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13 p-ist 13 nähtub, et Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga (ajakulu 3,2 h, õigusabikulu suurus kokku 500 eurot koos käibemaksuga), kusjuures õigusvaidlus ei olnud keerukas. Arvestades vaidluse keskmist keerukust, hagiavalduse (tlk 3-7) sisu ja mahtu, esitatud tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-15-4285 tehtud lahendist (tlk 68) nähtuvalt oli hageja esindaja vaidluse asjaoludega põhimõtteliselt tuttav juba varasemast, peab kohus hagi koostamisega seotud ajakulu põhjendatuks 6 h asemel 4 h ulatuses. Kostja vastust (tlk 61-65) ning asja materjalide mahtu hinnates peab kohus vastusega tutvumise ja istungiks valmistumise ajakulu 3,5 h asemel põhjendatuks 2 h 20 min ulatuses. Istungil osalemise ajakulu 32 min ja kompromissläbirääkimist ajakulu 8 min on põhjendatud. Protokollist (tlk 73-74) nähtuvalt kestist istung 32 min. Kompromissläbirääkimiste ajakulule ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu puudub ka kohtul alus selles kahelda. Asjaolu, et hageja soovis asja arutamist istungil ning kostja peab seda ebavajalikuks, ei anna antud juhul alust pidada istungiga seotud ajakulu põhjendamatuks. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 7 h. Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenuse tasu 1092 eurot (7 h * 130 eurot + käibemaks). Samuti on põhjendatud ja mõistlik hageja esindaja istungile sõidu kulu 5 eurot 60 senti. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb hagejale hüvitada ka käibemaks, hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1097 eurot 60 senti. Taotlus tuleb jätta rahuldamata õigusteenuse tasu 494 eurot 5 senti (1586,05-1092) osas. Samuti tuleb taotlus jätta rahuldamata hagejale hagimaterjalide väljaprintimise kulu 5 eurot 46 senti hüvitamise osas. Menetlusdokumendid on esitatud kohtule elektrooniliselt ning poole kulu nende välja trükkimiseks ei ole menetluse seisukohast vajalik ega põhjendatud. Hageja taotlust ja TsMS § 177 lg-t 4 arvestades tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.