Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

2/6

TsÜS § 38 lg 1 lause 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid teiste osanike kahjuks ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Praegusel juhul annab enamusosaniku häältega tehtud otsus enamusosanikule eeliseid hageja kui vähemusosaniku arvel ja selline tegevus on vastuolus TsÜS §-ga 32. Hageja leiab täiendavalt, et kostja osakapitali suurendamise otsus on vastuolus märkimise kohta käivate normidega. Ainus kuupäev, mis otsuses seisab, on sissemakse tasumise tähtaeg 7. aprill 2015. Otsus ise on tehtud 8. aprillil 2015, seega päev pärast seda tähtaega. Antud juhul osanik mitte üksnes ei pidanud tahet avaldama enne osanike otsuse tegemist, vaid pidi enne seda täitma sissemakse tasumise kohustuse, tasuma ühingule raha olukorras, kus ei ole teada, kas osanike otsus üldse tehakse. Otsusega mitte nõustumine ei saa olla samastatav märkimisest loobumisega.

3/6

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 230 lg 2 järgi esitavad hagimenetluses tõendeid menetlusosalised, kohus iseseisvalt tõendeid ei kogu. Kostja ei ole tuginenud menetluses mõnele muule asjaolule, mis võiks kinnitada, et hagejale oli määratud kuupäev otsuse eelnõu suhtes seisukoha andmiseks. Hageja ei ole ka ise väljendanud, et ta oleks nimetatud otsuse suhtes seisukohta avaldanud (nt saatnud enne otsuse tegemist selle suhtes keeldumise teate, mis iseenesest näitab, et osanik on saanud eelnevalt oma seisukohta avaldada ja osaühingul oli võimalus sellega arvestada). Iseenesest on õige kostja seisukoht, et ÄS § 173 lg 2 järgi on eelnõus toodud ettepanekule vastamata jätmine käsitletav otsuse vastu hääletamisena (tlk. 62). Kuid see ei tähenda, et otsuse eelnõust ei peaks üheselt arusaadavalt tulenema tähtaeg, mille jooksul osanik saab otsuse eelnõu kohta oma seisukohta avaldada. See, kas ta oma seisukohta avaldab, on osaniku enda otsustada, kuid talle peab olema selge, millise ajavahemiku jooksul tema arvamust oodatakse. Ainult siis on ka vastamata jätmise õiguslik tagajärg ÄS § 173 lg 2 järgi põhjendatud – osanikul on teada, et tähtaja möödudes loetakse tema vastamata jätmist otsuse vastu hääletamiseks Kuna kostja 8. aprilli 2015 osanike otsus on tühine ÄS § 1771lg 1 järgi, ei pea maakohus vajalikuks võtta seisukoht hagis toodud teiste nimetatud kostja osanike otsuse tühisuse aluste suhtes või otsuse kehtetuks tunnistamise õiguslike aluste kohta.

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hagejat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 p-ile 1 vastav lepinguline esindaja, advokaat Anne Nurmi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga (130 eurot, millele lisandub käibemaks) vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule ning on põhjendatud ja vajalik. 1. oktoobri 2013 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13 p-ist 13 nähtub, et Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga (ajakulu 3,2 h, õigusabikulu suurus kokku 500 eurot koos käibemaksuga), kusjuures õigusvaidlus ei olnud keerukas. Arvestades vaidluse keskmist keerukust, hagiavalduse (tlk 3-7) sisu ja mahtu, esitatud tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-15-4285 tehtud lahendist (tlk 68) nähtuvalt oli hageja esindaja vaidluse asjaoludega põhimõtteliselt tuttav juba varasemast, peab kohus hagi koostamisega seotud ajakulu põhjendatuks 6 h asemel 4 h ulatuses. Kostja vastust (tlk 61-65) ning asja materjalide mahtu hinnates peab kohus vastusega tutvumise ja istungiks valmistumise ajakulu 3,5 h asemel põhjendatuks 2 h 20 min ulatuses. Istungil osalemise ajakulu 32 min ja kompromissläbirääkimist ajakulu 8 min on põhjendatud. Protokollist (tlk 73-74) nähtuvalt kestist istung 32 min. Kompromissläbirääkimiste ajakulule ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu puudub ka kohtul alus selles kahelda. Asjaolu, et hageja soovis asja arutamist istungil ning kostja peab seda ebavajalikuks, ei anna antud juhul alust pidada istungiga seotud ajakulu põhjendamatuks. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 7 h. Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenuse tasu 1092 eurot (7 h * 130 eurot + käibemaks). Samuti on põhjendatud ja mõistlik hageja esindaja istungile sõidu kulu 5 eurot 60 senti. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb hagejale hüvitada ka käibemaks, hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1097 eurot 60 senti. Taotlus tuleb jätta rahuldamata õigusteenuse tasu 494 eurot 5 senti (1586,05-1092) osas. Samuti tuleb taotlus jätta rahuldamata hagejale hagimaterjalide väljaprintimise kulu 5 eurot 46 senti hüvitamise osas. Menetlusdokumendid on esitatud kohtule elektrooniliselt ning poole kulu nende välja trükkimiseks ei ole menetluse seisukohast vajalik ega põhjendatud. Hageja taotlust ja TsMS § 177 lg-t 4 arvestades tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.