nende Hageja: J T (isikukood xxx; elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Hugo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: K T (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Indrek Repnau (Repnau Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt K T (isikukood xxx) hageja J T (isikukood xxx) kasuks igakuine elatis summas 250 eurot alates 01.09.2019 kuni J T omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui J T 21aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud K T kanda.
4.Rahuldada hageja J T taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
Välja mõista kostjalt K T hageja J T kasuks menetluskulude hüvitis summas 530 eurot.
6.Välja mõista kostjalt K T hageja J T kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus 1(8)
kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja on kostja laps. Hageja on küll täisealine, kuid jätkab õpinguid xxx. Hageja õpib päevases õppes ning kooli kõrvalt tööl käia ei jõua ega saa. Samuti ei ole võimalik töötada suvel, sest õppeaasta kestab juuni lõpuni, juulis on tasustamata õppepraktika ning õppetöö algab uuesti augusti keskel. Iga päev on täiskoormusega õpe. Samuti ei ole põhjendatud töötada nädalavahetusel, kuna õppetöö on käsitletav tööna ning ka täiskasvanud inimesel on üldjuhul õigus puhata nädalas vähemalt kahel päeval.
2.Hagejal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist. Hagejal puudub vara, lapsetoetust ega õppetoetust hageja ei saa. Hagejat kasvatamist ja koolitamist toetavad rahaliselt tema ema M T ning vanavanemad. Hagejal on taotlenud õppelaenu ja saanud seda summas 2500 eurot (aasta kohta), millega sai kaetud väiksem osa õppemaksust. Hagejal ei ole võimalik taotleda stipendiumi, kuna see eeldab xxx kodakondsuse ja pangas arveldusarve omamist, mida hageja ei oma.
3.Kostja keeldub hagejale elatist maksmast, millega rikub ülalpidamiskohustust.
4.Hageja igakuised kulud on täpsustatud andmetel 1195,19 eurot. Hageja üürib xxx korterit koos korterikaaslasega. Kulu keskmiselt on 530,75 eurot kuus (üüritasu summas 880 eurot, kommunaalkulud 150 eurot ja trepikojatasu 31,50 eurot, kokku 1061,50 eurot, hageja kanda on sellest pool). Hagejal kulub toidule ühes kuus 130 eurot. Hagejale vajalikud kulud on telefonikulu 12 eurot kuus ja koduinternetikulu 32,99 eurot kuus. Ühes kuus kulub erinevatele vältimatutele hügieenivahenditele, hambaravi, ravimite valuvaigistite, vitamiinidele jms keskmiselt 57 eurot. Keskmine kulu riietele ning jalatsitele on 145 eurot kuus. Kulutused õppemaksule, koolitarvetele, kinole, teatrile, vabale ajale, kooliga seotud muudele kuludele keskmiselt 287,45 eurot kuus (ISIC kaardi ühe korra makse 15 eurot, kooli sisseastumise ühe korra maks 50 eurot, kooliraamatute tasu aasta kohta on 798,38 eurot, kooli õppemaks antud aasta kohta 1041 eurot, iga järgneva aasta kohta on õppemaks 2082 eurot aastas, õppemaksu ajatamise maks 24 eurot aastas, muud koolitarbed 20 eurot kuus, kulutused kultuurile 20 eurot kuus). Koolitarvete kulu on kindlasti vältimatu kulu ning vajalik hageja kutse omandamiseks.
5.Hageja selgitab oma koolivalikut xxx. Eestis ei ole temale huvi pakkuvat õppeprogrammi, kuna teda huvitab masinaehitus. Lisaks on hagejal huvi õppida inglise keele õppes, kuna näeb selles suurt perspektiivi tulevikus. Eestis aga inglise keeles õpe on korduvalt kallim kui xxx.
6.Hageja palub: mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.09.2019 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni summas 699,72 eurot; kohustada kostjat tasuma igakuine elatis J T`i arvelduskontole nr xxx iga jooksva kuu 1. kuupäevaks ette järgneva kuu eest. 2(8)
7.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja on välja toonud rongikaardiga kaasnevad kulud summas 42 eurot. Kostja elab xxx, kus on transpordi kasutamine tasuta. Samuti jääb hagejale arusaamatuks lemmikloomade söögikulu 400 eurot. Nimetatud kulude arvelt on võimalik kostjalt tasuda hagejale elatist. Kostja vastus
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja sai sellest teada, et hageja jätkab õpinguid välisriigi ülikoolis, alles hagiavaldusest. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole kohtuväliselt elatise maksmiseks või muu abi saamiseks, samuti ei ole ta kostjat teavitanud õpingutest välisriigis.
9.Välismaale õppima asumisega kaasnevad alati suuremad kulud võrrelduna kodu läheduses õppimisega. Seega, kui hageja eeldab, et kostja tasub tema kulud, oli vajalik enne kulutuste tekkimist läbirääkida selles osas kostjaga. Kostja leiab, et hagejal on õpingute ajal võimalik võtta õppelaenu ja taotleda muid toetusi ja stipendiume.
10.Samuti ei ole hageja lisanud tõendeid selle kohta, et hageja teine vanem täidaks elatise maksmise kohustust hagis taotletud elatise summas.
11.Kostja töötab ettevõttes xxx ning tema netosissetulek on keskmiselt ligi 800 eurot kuus (juuli töötasu 673,61 eurot, augusti töötasu 767,85 eurot ja septembri töötasu oli 897,82 eurot).
12.Kostja igakuised kulud on järgmised. Korteri kommunaalmaksud koos elektriga 150 eurot kuus, internet 41,35 eurot kuus, telefon 25 eurot, rongikaart 42 eurot, enda ja lemmikloomade söögile 400 eurot, riietele ja ravimitele 100 eurot kuus. Kostja lisab vastusele arved püsikulutuste kohta. Kostjale kuulub 1/2 korteriomandi kaasomandist (registriosa nr xxx aadress xxx), mis on kostja elukohaks. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga, kostjal on kohustus eluaseme soetamiseks võetud laen tagastada igakuiste maksetena. Kostjal on ka kohustus tasuda laenumakseid xxx OÜ-le. Kostjal peale püsikulutuste tasumist raha üle ei jää. Pigem on tal mõni kuu makseraskused igakuiste arvete tasumisel. Kostjal ei ole vara, mille arvelt tasuda täisealisele hagejale elatist. Seetõttu kostja leiab, et kostja tuleb vabastada tema täisealise lapse ülalpidamiskohustusest.
13.Menetluse ajal kostja majanduslik olukord halvenenud, kuna lõppes tema tööleping ja ta on arvel Eesti Töötukassas. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või 3(8)
kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: xxx sündinud hageja on kostja laps, kes hagi esitamise hetkeks oli saanud täisealiseks (tlk 5, sünnitunnistus); hageja õpib xxx päevases õppes (tlk 6, õiend); kostja ei ole hagejale elatist rahas tasunud.
17.Ülalt nähtub, et hageja õpib ülikoolis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Hageja on märkinud, et õpib päevases õppes ning kooli kõrvalt tööl käia ei jõua ega saa. Samuti ei ole võimalik töötada suvel, sest õppeaasta kestab juuni lõpuni, juulis on tasustamata õppepraktika ning õppetöö algab uuesti augusti keskel. Iga päev on täiskoormusega õpe. Samuti ei ole põhjendatud töötada nädalavahetusel, kuna õppetöö on käsitletav tööna ning ka täiskasvanud inimesel on üldjuhul õigus puhata nädalas vähemalt kahel päeval. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele sissetulekut hankida. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda.
18.Hageja palub kohustada kostjat tasuma hagejale elatist 699,72 eurot kuus alates 01.09.2019 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni.
19.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et hageja ei ole välisriiki õppima asumist kostjaga arutanud ning hageja ei ole tõendanud, et tema ema käesoleval juhul tema ülalpidamiseks makseid teeks. Kostja lisab, et tal puuduvad vahendid hageja ülalpidamiseks.
20.Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.
21.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot
Eluasemekulud Toit Hügieen ja tervisehoid Sidekulud Riided ja jalanõud Õppemaksuga seotud kulud Raamatud/õpikud Muud koolitarbed ja kulud Meelelahutus Kokku:
530,75
44,99
179,67 66,53 21,25
1195,19
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on kohtule esitanud kulude suurust 4(8)
tõendavate dokumentidena oma ema pangakonto väljavõtte (tlk 17-23) ning kohtu nõudmisel enda pangakonto väljavõtte (tlk 70-72). Muid hageja vajadusi puudutavaid tõendeid hageja esitanud ei ole. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
1.Eluasemekulud
2.Toit
3.Hügieen tervisehoid
4.Sidekulud
ja 57 44,99
5.Õppemaksuga seotud kulud
90,92
6.Raamatud/õpikud
66,53
7.Riided ja jalanõud
8.Muud koolitarbed ja 1,25 kulud
9.Meelelahutus
Kokku:
Kohtu kommentaar Tõendid 29.11.2019 menetlusdokumendi lisa
1.Tõendatud on üüritasu summas 880 eurot, mis tuleb jagada pooleks. Kommunaalkulud jms on tõendamata. Tõendid tlk 22-26. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud. Tõend tlk 37. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Tõendid tlk 34-36. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Tõendid tlk 40, 42. Sissejuhatav kursus 50 eurot ühekordne kulu ning õppemaks 1041 eurot. Õppemaksu ajatamise kulu tõendamata. Tõendid tlk 41, 798,38 eurot raamatute eest. Tõendid tlk 38-39. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 145 eurot (so aastas 1740 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. ISIC kaardi ühekordne tasu 15 eurot. Ülejäänud osas tõendamata. Hageja on põhistanud kulu suuruse ja põhjendatuse.
890,69 eurot
Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 890,69 eurot kuus. Seega tuleb hageja kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 445,35 eurot kuus (890,69 / 2).
5(8)
23.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
24.Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit ning tema võimekust hagejale elatist tasuda. Kostjal on alates 29.11.2019 töötu (07.01.2020 seisukoha lisa). Seega on kostja igakuine sissetulek 503,70 eurot töötuskindlustushüvitise näol. Korteri kommunaalmaksud 61 eurot (tlk 61), internet 41,31 eurot kuus (tlk 60), telefon 17 eurot (tlk 59). Kostjal on ka kohustus tasuda laenumakseid xxx OÜ-le igakuises summas 118,95 eurot. Ülejäänud kulud on tõendamata. Kostja igakuised tõendatud kulud on 238,26 eurot. Kostjale kuulub 1/2 korteriomandi kaasomandist (registriosa nr xxx aadress xxx), mis on kostja elukohaks. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga ja sellel lasub keelumärge. Äriregistri andmetel ei tegutse kostja ettevõtluses. Kostja suhtes ei ole toimumas täitemenetlusi. Kostjale kuulub sõiduk xxx (reg nr xxx). Vaatamata sellele, et kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud, arvestab kohus siinkohal ka sellega, et eelduslikult on kostjal ka igakuised kulud iseenda toidule, hügieenile ning riietele-jalanõudele. Kohus arvestab nimetatud kulude katteks 150 eurot. Seega jääb kostjale pärast igakuiste kulude kandmist üle 115,44 eurot (503,70 – 150 – 238,26).
25.Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale elatist summas 250 eurot kuus. Nimetatud elatisraha katab osaliselt hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus siinkohal sellega, et kostja on töövõimeline ning kohus ei saa eeldada, et kostja jääb töötuks pikaajaliselt. Kostjal tuleb mh lapse ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks tegeleda aktiivselt tööotsingutega ning tagada endale piisav sissetulek, mille arvelt oleks võimalik nii ennast kui ka oma last ülal pidada.
26.Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis summas 250 eurot alates 01.09.2019 kuni hageja omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. 6(8)
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6297,48 eurot. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, on siiski selge, et käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega on ka selge, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
31.Hageja esindaja esitas 18.02.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hagejatele on õigusabi osutatud 18h 11min ulatuses. Hageja menetluskulud on kokku 786 eurot, millest 256 euro ulatuses on õigusabi osutatud tasuta. Hageja palub välja mõista menetluskulud summas 530 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kohtu põhjendused
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses 7(8)
lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
34.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine, puuduste kõrvaldamine; kosja hagivastuse ja selle lisadega tutvumine; 12.11.2019 hageja seisukoha koostamine; 29.11.2019 hageja seisukoha koostamine; kostja esindajaga kompromissi läbirääkimised.
35.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.
36.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 530 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.