Perekonnaõigus › Abielulahutus

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(5)

2-19-1135 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 30. detsembril 1978 Narva linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, abielukanne nr 812. Hageja väitel ei ole poolte vahel abielusuhted olnud rohkem kui 10 aastat, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielu säilitada on võimatu. Alaealiseid lapsi pooltel ei ole, ühisvara jagamise nõuet hageja ei esita. Hageja palub lahutada poolte abielu. Hageja palub taastada hagejale abielu eelne perekonnanimi. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja abielu lahutamisega ei nõustu. Põhjendusi, miks kostja abielu lahutamisega ei nõustu, kostja kohtule ei esitanud. Kostja keeldus kohtu dokumente vastu võtmast. Kostja avaldas telefoni teel kohtule vaid seda, et ei nõustu abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli abikaasad Vene Föderatsiooni kodanikud, poolte elukoht on Eesti Vabariigis. Kokkulepet abielu lahutamisele kohalduva õiguse osas poolte vahel ei ole. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades artikli 28 lõike 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kohus järeldab, et poolte abielu lahutamisel kohaldub Vene Föderatsiooni õigus, kuna abikaasad on abielu lahutamise avalduse esitamise ajal Vene Föderatsiooni kodanikud. Lähtuvalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1, kui välislepingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Poolte abielu lahutamise osas kohaldub Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks (Семейный кодекс Российской Федерации) (edaspidi

VFPKK),

kättesaadav Internetist aadressilt: [http://pravo.gov.ru/proxy/ips/?docbody&nd=102038925]. Lähtuvalt VFPKK § 16 lg 2 võib abielu lahutada ühe abikaasa avalduse alusel. (Статья 16. Основания для прекращения брака 2(5)

2-19-1135

2-19-1135 брака в органе записи актов гражданского состояния по месту жительства любого из них или по месту государственной регистрации заключения брака. (В редакции Федерального закона от 12.11.2012 No 183-ФЗ)). Kohus tuvastas, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud. Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja elas viis aastat Venemaal ja peale seda ei ole hagejal mingit huvi säilitada abielu, kuna pooled elavad koos nagu võõrad inimesed, seda juba rohkem kui 10 aastat. Hetkel on pooltel vaid ühine korter, midagi muud ühist ei ole. Pooled elavad oma elu, elavad erinevates ruumides, igaühel on oma tuba, ühist majapidamist ei ole, kostja raha ei anna. Hageja leidis ka, et pooltele leppimiseks tähtaja andmine ei ole vajalik, kuna kooselu ei ole võimalik, pooltel oli juba selleks piisavalt aega, aga tulemusi ei ole. Kostja avaldas telefoni teel kohtule, et ei soovi abielu lahutada. Kostja oma seisukohta ei põhjendanud. Kohus järeldab, et pooltele ei pea andma tähtaega leppimiseks. Abielu lahutamise hagi on kohtuistungi ajaks olnud kohtu menetluses juba üle aasta, täpsemalt aasta ja ligikaudu 1 kuu. Seega ei ole mõistlik anda pooltele veel täiendavat tähtaega leppimiseks. Menetluse aja jooksul oleks kohtu arvates pooled jõudnud juba ära leppida, kui selline tahe oleks pooltel olnud. Kolmekuulise täiendava tähtaja andmine peale aastast lahutusprotsessi ei taastaks poolte abielu ega tooks kaasa ka leppimist. Lisaks on hageja selgituste kohaselt pooled elanud lahus ja ilma abielusuheteta 10 aastat, mis kinnitab, et poolte leppimine täiendava tähtaja jooksul ei ole võimalik. Kohus loeb, et poolte abielusuhted on lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik, meetmed abikaasade lepitamiseks pole tulemust andnud ja hageja ehk üks abikaasadest nõuab endiselt abielu lahutamist. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Hageja palus abielu lahutamisel taastada hagejale tema abielueelne perekonnanimi. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades ei reguleeri teise lepingupoole kodanikele nime vahetamise korda ja seega tuleb lähtuda lepingu üldnormidest, mis on sätestatud lepingu art 1 lg 1 ja lg 2. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades art 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite (edaspidi - justiitsasutused) ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Viidatud säte ei ole ka vastuolus VFPKK § 32 lg 3, mille järgi abielu lahutamise korral võivad abikaasad säilitada ühise perekonnanime või taastada oma abielueelsed nimed. 4(5)

2-19-1135 (Статья 32. Право выбора супругами фамилии

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.