Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik
Tsiviilasja hind
S Ri nõude osas 5400.00 eurot L-L Ri nõude osas 2430.00 eurot Hageja I: S R (isikukood: x, elukoht: x) Hageja II: L-L R (isikukood: x, elukoht: x) Hagejate seaduslik esindaja: K R (isikukood: x, elukoht: x, e-post: xxx) Hagejate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja vandeadvokaadi abi Janne-La Ottis (e-post: [email protected]) Kostja: H R (isikukood: x, elukohtx, e-post:xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilmar Straus (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
kirjalik menetlus Menetluse viis Resolutsioon
Tunnistada otsus viivitamata täidetavaks L-L Ri osas igakuiselt 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 27.03.2020 esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hagejad kostja ja hageja seadusliku esindaja lapsed. Alates 2016. aastast peab kostja hagejaid üleval ebaregulaarselt. Hageja I vajadused on suuremad, kuna hageja I tegeleb tipptasemel ujumisega. Hageja I igakuised vajadused on 1202.94 eurot. Hageja II vajadused on kahekordne miinimumelatis. Hagejate seaduslikul esindajal on üleval pidada hagejad, tema töövõimet ei ole piiratud, tema keskmine igakuine sissetulek on 750.00-1000.00 eurot (neto). Talle kuulub eluase ja sõiduk. Eelnenust tulenevalt palub hageja I osas igakuiselt 600.00 eurot alates 01.04.2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II välja mõista elatise miinimummääras alates 01.04.2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Samuti paluvad hagejad kostjalt mõista välja elatise võlgnevus ajavahemiku 28.03.2018-27.03.2019 eest kogusummas 4904.00 eurot, s.o kummagi hageja kasuks 2452.00 eurot. Hagejad paluvad määrata täitmise korra järgmiselt nii, et tasumisele kuuluv elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr x Swedbank AS-is iga kuu 01. kuupäevaks. Hagejad paluvad tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hagejate kasuks menetluskuluna välja 2445.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja menetluskulude suurusele vaidlevad hagejad vastu. Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja peab hagejaid vahetult üleval, võlgnevus puudub. Kostja ei vaidlusta hagejate vajadusi, kuid tulenevalt majanduslikust seisundist ei ole kostja võimeline hagejatele miinimummääras elatisest enamat tasuma. Kostjal on ülalpidamisel kaks alaealist last. Kostja töövõimet ei ole piiratud. Kostja igakuine töötasu on 800.00 eurot (neto), millele lisanduvad dividendid. Kostjale kuulub tema eluase. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda ning mõista hagejatelt kostja kasuks menetluskuluna 1800.00 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal, ja kostjal on ühised 15-aastane tütar ja 13aastane tütar (I kd tl 9-10), kes elavad ema juures, ning selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Samuti puudub vaidlus hagejate vajaduste suuruse osas. 26.11.2019 toimunud istungil kostja kinnitas, et ei vaidlusta hagejate vajadusi (vt I kd tl 144). Seega tuleb lugeda hageja I vajaduste suuruseks 1202.94 eurot ning hageja II vajaduste suuruseks kahekordne miinimumelatis. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kostja on seisukohal, et tema ei ole võimeline hagejale I 1⁄2 ulatuses hageja I vajadustest elatist andma. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejate vanemate, s.o hagejate seadusliku esindaja ja kostja, igakuised sissetulekud on võrreldavas suuruses (vt nt I kd tl 143). Samas on kostja äriühingu omanik ning tema täiendava sissetuleku moodustavad äriühingu makstavad dividendid. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub kinnisvarana elukoht, samuti sõiduk. Kostjale kuulub kinnisvarana tema elukoht. Mõlema vanema ülalpidamisel on alaealistest lastest hagejad. Vanemate töövõimet ei ole piiratud. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus hagejate osas, siis on vanemad ise kujundanud laste elulaadi, sisustanud laste vaba aja huviringiga, ning selliselt käitudes on pidanud vanemad endale ka teadvustama, et nad võtavad endale kohustuse tagada laste sellistele vajadustele rahaline kate. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud mõlemale hagejale kokku alates hagi esitamisest, s.o aprill 2019 kuni oktoober 2019 elatist 3280.00 eurot (vt I kd tl 155, I kd tl 175183), s.o kummalegi hagejale 1680.00 eurot. Samuti puudub vaidlus selles, et nimetud ajavahemikul on olnud hagejate ja kostja vahetu suhtlus minimaalne. Seega on kostja tasunud hagejale I elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 01.04.2019, 2 kuu ja 24 päeva ulatuses (1680.00 eurot : 600.00 eurot/kuus) ning kostjal tuleb elatist tasuda hagejale I alates 25.06.2019. Seega on kostja tasunud hagejale II elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 01.04.2019, 6 kuu 7 päeva ulatuses (1680.00 eurot : 270.00 eurot/kuus) ning kostjal tuleb elatist tasuda hagejale II alates 08.10.2019. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ajavahemiku 28.03.2018-27.03.2019 eest tasus kostja hagejatele kokku elatist 1195.00 eurot (vt I kd tl 45 pöördel, I kd tl 71 pöördel), s.o kummalegi hagejale 597.50 eurot. Kostja on tõendanud, et kandis ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 vahetult hageja I osas hariduskulusid 1015.92 euro ulatuses (I kd tl 81-84, I kd tl 85, II kd tl 53-59) ning kulusid seoses hageja I treeningtegevusega 3148.42 euro ulatuses (I kd tl 86-95, I kd tl 96-97, II kd tl 53-59). Vaidlust ei ole selles, et hageja II õppis koolis, kus tuli tasuda õppemaksu, ei ole. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja I tegeleb igapäevaselt ujumistreeningutega. Kostja on tõendanud, et kandis ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 vahetult hageja II osas hariduskulusid 1378.88 euro ulatuses (I kd tl 77-80, I kd tl 85, I kd tl 98, II kd tl 53-59). Vaidlust ei ole selles, et hageja II õppis koolis, kus tuli tasuda õppemaksu, ei ole. Polte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejaid täiendavalt ajavahemikul 28.03.201827.03.2019 vahetult üleval pidanud riiete-jalatsite osas 269.15 euro ulatuses (vt II kd tl 65). Kuna pooled ei ole ülalpidamise jaotust hagejate vahel esile toonud, siis tuleb lugeda ülalpidamine võrdseks, s.o kummagi hageja osas 134.58 ulatuses. Ülejäänud osas, s.o 407.07 euro ulatuses, vaidlevad hagejad vahetule ülalpidamisel vastu. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu üheliselt, et nimetatud asjad oleksid ostetud just hagejate tarbeks, mitte nt kostjaga koos elava kärgpere laste tarbeks. Seetõttu ei loe kohus tõendatuks riiete-jalatsite osas vahetut ülalpidamist 407.07 euro ulatuses (I kd tl 184, I kd tl 185, I kd tl 186, I kd tl 187, I kd tl 188, I kd tl 189, I kd tl 190, I kd tl 197, I kd tl 198, I kd tl 199, I kd tl 200). Seega on tõendatud, et kostja pidas hagejat I ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 ülal 4896.42 euro ulatuses (597.50 + 1015.92 + 3148.42 + 134.58). Samuti tõendatud, et kostja pidas hagejat II ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 ülal 2110.96 euro ulatuses (597.50 + 1378.88 + + 134.58). Seega on kostja hagejaid ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 ülal pidanud 7007.38 euro ulatuses, mis ületab hagejate miinimummääras elatise nõuet tuntavalt. Elatise võlgnevuse osas ajavahemikul 28.03.2018-27.03.2019 jääb hagi rahuldamata. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et S Ri ja L-L Ri hagi H Ri vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja I ülalpidamiseks igakuise elatise summas 600.00 eurot alates 25.06.2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni hageja I kasuks ning hageja II ülalpidamiseks igakuise elatise 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 08.10.2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni hageja II kasuks. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr x Swedbank AS-is iga kuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.