2-20-2428
Kohtuasja number
2-20-2428
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2020, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
TCM Estonia OÜ hagi A S ja T S vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
TCM Estonia OÜ (rk 12003417)
Hageja esindaja:
Anne-Liis Veski (lepinguline esindaja)
Kostja I:
A S (ik XXX)
Kostja II:
T S (ik XXX)
Kohtumääruse peale hagi tagamata jätmise osas ei saa esitada määruskaebust. Kohtumääruse peale hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1(4)
2-20-2428 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kohtule hagi kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavalduse kohaselt on 22. augustil 2017 maksekäsuosakond koostanud tsiviilasjas nr 2-17115064 maksekäsu, mille põhjal on kostjalt I välja mõistetud hageja kasuks võlgnevus 4025,62 eurot. Kuivõrd võlgnik ei täitnud eelviidatud lahendist tulenevat rahalist kohustust vabatahtlikult esitas võlausaldaja 23. augustil 2017 kohtutäiturile täitmisavalduse kostja I suhtes täitemenetluse algatamiseks. Vaatamata kõnealusele ei ole õnnestunud täitedokumendist tulenevat nõuet kostja I suhtes täita, kuna kostjal I puudub lahusvara nõude täitmiseks. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule ja ühisomanikule kostjale II elamumaa asukohaga XXX. Korteriomand kuulub kostjate ühisvara hulka, kuid täitedokument on koostatud üksnes ühe abikaasa, s.o kostja I suhtes, samuti puudub kostja II nõusolek korteriomandile sissenõude pööramiseks, mistõttu ei ole kuni kostjate ühisvara jagamiseni sissenõude pööramine korteriomandile lubatav. Käesoleval juhul ei ole õnnestunud kostja lahusvara arvelt nõuet rahuldada ning täitemenetlus jätkub. Hageja palub jagada kostja I ja kostja II ühisvara selliselt, et jätta kostja I ainuomandisse omand asukohaga XXX, ja mõista kostjalt I välja enamsaadud ühisvara arvelt hüvitist kostja II kasuks arvestusega 50 % eelviidatud omandi väärtusest ning kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks, lugedes kohtuotsusega vastava nõusoleku kostja II poolt antuks, millega kustutatakse kostja II kohta omandi, asukohaga XXX linn, teise jakku tehtud omanikukanne kostja II kohta ja kantakse korteriomandi ainuomanikuna sisse kostja I. Hageja tugineb nõude esitamisel täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 14 lg-le 1 ja lg-le 2, ning perekonnaseadustiku (edaspidi PKS) §§-le 25 ja 33. Kohus järeldab, et hageja esitas hagiavalduse kostjate vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 14 lg 1 kohaselt on lubatav sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 33 lg 1 p 3 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga taies ulatuses: kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et 2(4)
2-20-2428 ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. PKS § 33 lg 3 teise lause kohaselt võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Hagiavalduse kohaselt on kostjateks märgitud A S ja T S. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomand asukohaga XXX kostjate ühisomandis. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on tegemist mitte abikaasade vaid ema ja pojaga. Seega ei saa antud juhul poolte vahel olla perekonnaseadusest tulenevat varaühisust. Kostja I ja kostja II on käesoleval juhul ühisomanikud, kellele kuulub üheaegselt kindlaksmääramata osades korteriomand asukohaga XXX ning kostjate ühisomandis olev korteriomand ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna TMS § 14 reguleerib sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale, leiab kohus, et hagiavalduses esile toodud asjaoludele tuginedes ei saa hageja nõuda ühisvara jagamist vastavalt TMS § 14 lg-s 1 ja 2 sätestatule. Kuivõrd TMS § 14 annab võlausaldajale võimaluse esitada vaid abikaasade ühisvara jagamise hagi, siis hageja taotletavat eesmärki, st ühisvara jagamist, ei ole käesolevaga võimalik saavutada ning hageja nõue on esitatud kujul perspektiivitu. Seetõttu tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Hagi tagamise taotlus Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Lähtuvalt TsMS § 377 ei menetle kohus enne hagi menetlusse võtmist hagi tagamise taotlust. Seega saab hagi tagamise abinõu määrata üksnes juhul, kui kohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta (RKTKo 3-2-1-124-04). Hagi tagamise abinõu saab määrata üksnes juhul, kui kohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta. Erandiks on TsMS § 382 lg-s 1 sätestatud juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. Hageja esitas hagi tagamise taotluse koos hagiga. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. TsMS § 390 lg 1 kohaselt ei saa hagi tagamata jätmise määrusele määruskaebust esitada. 3(4)
2-20-2428
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning kostjad ei osalenud kohtumenetluses, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.