lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-16208/13

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 14.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-16208/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming

2-19-16208 14. veebruar 2020, Narva kohtumaja Tamara Šabarova K B hagi S Z’i vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudes Hageja K B (isikukood x), seaduslik esindaja O S (isikukood x), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev Kostja S Z (isikukood x) 10.02.2020 kohtuistungil

Hagita menetlus Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

I. Vastu võtta hagist loobumine isaduse tuvastamise nõude osas. II. Kinnitada K B hagi S Z’i vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1.Alates 01.02.2020. a kostja S Z maksab hagejale K Ble (perekonnanimi nimetavas – B) elatis summas 200,00 eurot kuus kuni K B täisealiseks saamiseni, so kuni 14. jaanuarini 2023. a kaasa arvatud. Elatis 2020. a veebruari kuu ja 2023. a jaanuari kuu eest makstakse täissummas summas 200,00 eurot.
2.Elatis makstakse kostja S Zi poolt hageja K B ülalpidamiseks.
3.Elatis maksab kostja S Z hageja K B pangakontole nr x AS-s Swedbank seletusega „Elatis K Ble“ iga kuu 5. kuupäevaks. III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-16208. IV. Menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste kanda. V. Vabastada K Bt menetluskulude (riigi õigusabi tasu ja kulud) riigituludesse tasumise kohustusest. Need kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kahe tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Tsiviilasi nr 2-19-16208

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-16208, K B hagi S Z’i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 10. veebruaril 2020 algusega kell 15.00. Hagejale määratud esindaja vandeadvokaat D. Matvejev esitas 3. veebruaril 2020 kohtule taotluse, milles loobus isaduse tuvastamise nõudest. Taotluse kohaselt pöördusid hageja vanemad kohtuväliselt perekonnaseisuasutuse poole ja 9. jaanuaril 2020 on rahvastikuregistrisse tehtud kanne hageja isa kohta. Seoses sellega, et hageja nõue isaduse tuvastamise osas on rahuldatud, loobub hageja isaduse tuvastamise nõudest. Hageja kinnitab, et ta on teadlik hagist loobumise tagajärgedest.

10.veebruaril 2020 esitasid pooled kohtule kompromissi. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele elatise suuruses ja selle tasumise korras. Pooled kinnitavad, et on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise ja tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest ning et soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Pooled paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada asjas menetluse. Pooled avaldasid soovi lühendada kompromissi kinnitavale ja tsiviilasjas nr 2-19-16208 menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise menetlustähtaega kahele tööpäevale määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest arvates. Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste kanda ja taotlevad, et kohus jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda. Pooled kinnitavad, et enne allkirjastamist käesoleva kompromissi tekst on tõlgitud neile vene keelde, kompromiss vastab poolte tahtele, headele kommetele ning on õiguspärane. Tõlge vene keelde: Стороны подтверждают, что до подписания текст настоящего компромисса переведён им на русский язык, компромисс соответствует воле сторон, добрым традициям и является правомерным.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse, kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada isaduse tuvastamise nõudest loobumisega ja elatise nõude osas poolte pakutud tingimustel kompromissi kinnitamisega. Isaduse tuvastamise nõudest loobumine

2(4)

Tsiviilasi nr 2-19-16208

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas avalduse, milles loobub hagist isaduse (põlvnemise) tuvastamise nõude osas, kuna lapse põlvnemine kostjast on tuvastatud kohtuväliselt. Hageja taotlusele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et nõuetest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi ning nõuetest loobumine on lubatud. Menetlus oli algatatud hageja (lapse) vanemast (kostjast) isaduse tuvastamiseks, lapse põlvnemine kostjast on tuvastatud kohtuväliselt. Hageja 09.01.2020 väljastatud sünni tõendi nr 115-2020/71 kohaselt tema isaks on kantud kostja S Z. Seega hagi eesmärk selles osas on saavutatud. Asja menetluses ei ole kohus tuvastanud, et hageja huvid oleks rikutud või vajaksid kaitset, seega ei ole käesolevas asjas selles nõudes menetluse lõpetamine hageja (lapse) huvidega vastuolus. TsMS § 429 lg 1 ja 477 lg 1 alusel võtab kohus isaduse tuvastamise nõuetest loobumise vastu ja lõpetab selles nõudes tsiviilasjas menetluse. Kompromiss TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Lapsele määratud esindaja vastuväiteid kompromissi osas ei esitanud. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud 3(4)

Tsiviilasi nr 2-19-16208

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste kanda ja taotlevad, et kohus jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele, ehk menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste kanda. Viru Maakohus 9. septembri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13802, K B taotlus riigi õigusabi saamiseks, rahuldas alaealise lapse K. B (käesolevas asjas hageja) riigi õigusabi taotlus ning andis alaealisele lapsele K Ble riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud lapse esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus seoses isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõude esitamisega. Lapse esindajaks nimetati vandeadvokaat Deniss Matvejev. Kohus leiab, et kuna hagejal (lapsel) ei ole kohustust hüvitada riigile riigi õigusabi tasu ja kulusid, tuleb hagejat vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vastavalt TsMS § 190 lg 3 ja lg 7. Need kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Et menetlusosaliste menetluskulud on jäetud nende endi kanda ning hageja (lapse) riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda, ei tee kohus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled avaldasid soovi lühendada kompromissi kinnitavale ja tsiviilasjas menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise menetlustähtaega kahele tööpäevale määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest arvates. Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus edasikaebamise tähtaega kuni kahe tööpäevani määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja