XX avaldus alaealiste laste CC ja RR suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste viibimiskoha ja hariduse osas avaldajale üleandmiseks ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks BB avaldus alaealiste laste CC ja RR suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste viibimiskoha ja hariduse osas avaldajale üleandmiseks ning LL suhtes ainuhooldusõiguse viibimiskoha ja hariduse osas avaldajale üleandmiseks ning muus osas ühise hooldusõiguse taastamiseks ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 16. juuni 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
BB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I (ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg Avaldaja II (isa, määruskaebuse esitaja): BB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Hääl Puudutatud isikud I–III (lapsed): CC (isikukood XXXXXXXXXXX), RR (isikukood XXXXXXXXXXX), LL (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud ühine esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli Kohaliku omavalitsuse asutus: Harku Vallavalitsus, esindaja Kaja Saat
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16. juuni 2019 määrust täiendada otsustusega menetluskulude jaotuse kohta vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni punktile 4.
Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (ema, kohtumenetluses avaldaja I) ja BB (isa, kohtumenetluses avaldaja II, koos vanemad) kooselust on sündinud kolm last: XX.XX.XXXX LL (vanem tütar, kohtumenetluses puudutatud isik III), XX.XX.XXXX CC (noorem tütar, kohtumenetluses puudutatud isik I) ja XX.XX.XXXX RR (poeg, kohtumenetluses puudutatud isik II). Vanemate kooselu lõppes
2.juulil 2018, kui ema kolis koos lastega ühisest kodust välja ja asus elama oma ema juures Harku vallas. Harju Maakohus määras 16. oktoobri 2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-24608 vanema tütre elukohaks ema elukoha, millest tulenevalt on emal vanema tütre suhtes ainuhooldusõigus.
2.Ema esitas 31. juulil 2018 Harju maakohtule avalduse noorema tütre ja poja suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste viibimiskoha, tervishoiu ja hariduse osas emale üleandmiseks ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
2.1.Ema väitel ajas isa ta esmakordselt ühisest kodust välja 27. juunil 2007, kui vanem tütar oli 6-kuune ja rinnapiimatoidul. Ema ja vanem tütar elasid isast eraldi aasta, sel ajal isa last ega ema rahaliselt ei toetanud ja suhtles lapsega minimaalselt. Seejärel otsis isa lepitust ja vanemad jätkasid kooselu, kuid isa oli ema suhtes vägivaldne. Isa on korduvalt karistanud vanemat tütart rihmaga ja pannud lapse tundideks pimedasse tuppa nurka seisma. Viimase kuue aasta jooksul laste isa laste emaga verbaalselt ei suhelnud, elas eraldi toas ja vajadusel edastas info e-posti teel. Isa on suure kontrollivajadusega, sh on piiranud laste suhtlust laste emapoolse vanaemaga, samuti keelas emal lastega külas käia. Isa on ema laste ees halvustanud.
2.2.Ema soovis 2017. aastal isast lahku minna ja isa oli nõus, kuid nõudis, et ema loobuks kirjalikult rahalistest pretensioonidest. Vanemad leppisid kokku, et ema kolib lastega ära kooliaasta lõpus. Vaimne terror jätkus aga terve aasta. Ema pöördus 11. mail 2018 Pinna Ohvriabi kabinetti nõustamisele, kuidas fikseerida vaimset vägivalda, ja seejärel nõustamise saamiseks Tallinna Naiste Kriisikodusse. Ema teavitas 22. juunil 2018 isa, et kolib lastega välja, kuid isa nõudis, et lapsed jäävad elama temaga. Ema lahkus 29. juunil 2018 koos lastega kodust turvakeskusesse ja sealt 2. juulil 2018 elama Harku valda, millest teavitas ka Harku valla ja Pirita Linnaosavalituse lastekaitsetöötajaid.
2.3.Ema ja isa ei jõua üheski küsimuses kokkuleppele. Isa terroriseeriv, vaimselt alla suruv käitumine mõjub halvasti nii ema kui laste vaimsele ja füüsilisele tervisele ega võimalda lastes arendada iseseisvust. Ema soovib lastele turvalist ja sobivat kasvukeskkonda. Poja käitumine on viimasel ajal muutunud väga problemaatiliseks. Lasteaia iseloomustuse kohaselt on poeg viimasel aastal käitunud teiste laste suhtes agressiivselt ja riiakalt. Ta ropendas, käitus üleolevalt ja ülbelt töötajatega, ähvardades neid isaga, kui ei saanud oma tahtmist. Isa ei ole leppinud ema ja laste ärakolimisega, jälitab ja kontrollib. Emal on hea vaimne valmisolek lapsi 2 (13)
kasvatada, tal on tugev hingeline seotus lastega, ta on olnud peamine vastutaja nende igapäevase elu korraldamisel. Kujunenud olukorra tõttu peab saama lastesse puutuvaid asju otsustada üks vanem. Hirmu- ja pingesituatsiooni lõpetamiseks ning lastele turvalisuse ja toetava keskkonna tagamiseks tuleb vanemate ühine hooldusõigus noorema tütre ja poja suhtes lõpetada viibimiskoha ja hariduse osas.
2.4.Ema soovib edaspidi elada lastega Harku vallas, kus talle kuulub pool mõttelist osa kinnistust, millel asub kahekorruseline eramu. Samas elavad laste ema ema, õde ja õe 15aastane tütar. Lastele on majas olemas kõik vajalik. Lapsed saavad käia koolis QQQs. Laste trennid (nooremal tütrel ja pojal X ujumisklubi, vanemal tütrel Y tennisekool) jääksid esialgu samaks, kui samas toimuvad ka Tabasalus nii ujumise kui tennisetrennid. Koolitöödes on ema lapsi aidanud, laste isa ei valda eesti keelt üldse, ka tema ema mitte. Laste ema töötab XXX juhtumikorraldajana, tööaeg on kolmel tööpäeval kell 8.15 – 16.30, ühel tööpäeval kell 8.15 – 18 ja ühel tööpäeval kella 8.15 – 15. Vajadusel on tööandja nõus ajutiselt organiseerima töötamise Lasnamäe büroos ja ajutiselt üle viima osalise ajaga tööle.
2.5.Koos hooldusõiguse emale üleandmisega on otstarbekas määratleda ka isa ning noorema tütre ja poja suhtluskord, sh sõidud kummagi vanemaga välismaale, sest see võimaldaks vältida kuritarvitusi ja annaks kindlustunde lastele, millal nad jälle teist vanemat näevad. Vanem tütar isa näha ei taha ja seetõttu temaga suhtluskorra kindlaksmääramine pole otstarbekaks. Ema palus määrata isa ning noorema tütre ja poja suhtluskord järgmiselt: -
-
-
-
-
lapsed veedavad isaga iga paarisnädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapsed reedel pärast kooli nende kodu juurest ja toimetab nad pühapäeva õhtul tagasi koju hiljemalt kella 15-ks. Juhul, kui lastel on isaga koos veedetaval nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda, korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel isa. Ema viib ja toob lapsi üritustelt, mis langevad emaga veedetavale nädalavahetusele; sügisese ja talvise (veebruarikuise) koolivaheaja veedavad lapsed paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Kevadise koolivaheaja veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Jõuluvaheajast veedavad lapsed paarisaastel esimese poole (s.t. koolivaheaja algusest kuni 30. detsembri kella 19-ni) emaga ja teise poole (s.t. alates 30. detsembri kella 19-st kuni koolivaheaja viimase päeva õhtul kella 19-ni) isaga, paaritutel aastatel vastupidi; isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga; igal suvel veedavad lapsed emaga ja isaga puhkust ühe kuu vahelduvate kahenädalaste perioodidena. Selliselt veedavad lapsed puhkust emaga paarisaastatel juunikuu teisest täisnädalast arvates ja isaga paaritutel aastatel juunikuu teisest täisnädalast arvates. Kumbki vanem saab lastega puhkust veeta võrdselt ning puhkuste ajal muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu; vanematel on õigus veeta lastega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (vanemate sünnipäevad, pulmad ja üks kord aastas suguvõsa kokkutulekud) ka juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse järgneva nädalavahetusega, või kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemis-graafikut (st edasi kulgeb suhtlusgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud); vanematel on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest vähemalt üks nädal ette (st sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi koos lastega Eesti Vabariigist lahkuda ilma teisele 3 (13)
vanemale eelnevat teavet andmata. Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek.
3.Isa vaidles ema avaldusele vastu ja esitas 17. augustil 2018 maakohtule avalduse noorema tütre ja poja suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste viibimiskoha ja hariduse osas isale üleandmiseks, samuti vanema tütre suhtes ainuhooldusõiguse viibimiskoha ja hariduse osas isale üleandmiseks ning muus osas ühise hooldusõiguse taastamiseks ning laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks lahuselava vanemaga.
3.1.Vanema tütre osas leidis isa, et taastada tuleb vanemate ühine hooldusõigus tema suhtes. Maakohus määras vanema tütre elukohaks ema elukoha vaid seetõttu, et laps oli alla aasta vanune. Vanemate kooselu taastus peale 2007. aastat ja sündis veel kaks last. Faktiliselt jätkus vanema tütre suhtes ühine hooldusõigus. Puudub lapsest lähtuv põhjus, miks emal peaks olema ainuhooldusõigus. Vanema tütre suhtes ei pea vanemate õigused olema reguleeritud teistest erinevalt ja ühel vanemal pole vaja oluliselt ulatuslikumaid õiguseid kui teiste laste osas.
3.2.Kõigi laste ainuhooldusõigus viibimiskoha ja hariduse osas tuleb anda isale. Isa on seni korraldanud kogu laste elu ning taganud neile kõik kasvamiseks ja arenguks vajaliku. Isa on lastega igapäevaselt ja aktiivselt tegelenud ning isal on seetõttu lastega väga soe ja lähedane suhe. Isa on taganud lastele väga head elamistingimused ning suudab neid tagada ka edaspidi. Isaga koos elades saavad lapsed jätkata oma harjumuspärast elu neile harjumuspärases kodus, koolis ja huviringides, mis kõik asuvad üksteise vahetus läheduses. Ema juures elades toimuks aga laste elus kardinaalne muutus ning ema sooviks lapsed kolida kõigest seni tuttavast kaugele, mis tingiks laste kooli ja huviringide vahetust ning selliselt laste jaoks tarbetuid muutusi. Oluline on arvestada ka laste ema käitumist laste ja isa suhtluse täielikul takistamisel, mis annab selgelt tunnistust, et laste ema ei lähtu oma tegevuses laste huvidest.
3.3.Isa palus määrata kindlaks kõigi laste suhtluskord emaga järgmiselt: -
-
-
-
-
lapsed veedavad emaga paarisnädala nädalavahetused reedest pühapäevani selliselt, et ema võtab lapsed reedel kell 17 nende kodust ning toob lapsed koju tagasi pühapäeval kella 17-ks; kooliperioodil esmaspäevast neljapäevani on emal õigus suhelda lastega selliselt, et ema veedab lastega aega peale kooli/huviringe ning toob lapsed koju hiljemalt kella 19-ks; emal on õigus lastega suhelda telefoni vms sidevahendi teel; kooli sügis- ja kevadvaheaja veedavad lapsed emaga selliselt, et ema võtab lapsed reede õhtul kell 17 nende kodust ning toob lapsed koju tagasi järgmise pühapäeva õhtul kell 17. jõuluvaheajast veedavad lapsed emaga 24. - 26. detsember selliselt, et ema võtab lapsed 24. detsember kell 16 nende kodust ja toob lapsed koju tagasi 26. detsembril kell 19. Ülejäänud vaheaja veedavad lapsed isaga; suvevaheaja veedavad lapsed võrdselt mõlema vanemaga. Lapsed veedavad emaga
15.- 30. juuni, 15. - 31. juuli ja 15. - 31. august. Ülejäänud aja veedavad lapsed isaga; vaheaegade ajal muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu; vanemad tagavad, et lapsed saaksid mõlema vanemaga veeta olulisi tähtpäevi ning vastavad kokkulepped sõlmitakse eraldi.
4.Ema vaidles isa avaldusele vastu.
5.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: laste esindaja) leidis, laste põhivajadused on võimelised rahuldama mõlemad vanemad. Kui peab valima, siis laste huvides on (v.a vanem tütar), et nad elaksid isa juures, st viibimiskoha määramise õigus jääks isale. Hariduse küsimuses ei ole kummagi vanema taotlus põhjendatud. Hobide osas võiks õiguse 4 (13)
anda isale, sest ta tegeleb paremini laste hobiringidega (treeningutega). Vanemad võiksid kokku leppida, et lapsed on ühe nädala isa, teise ema juures. Lastele on see parem, sest nii ei teki tunnet, et üks vanem on eemale tõugatud ja säiliks tasakaal. Probleem on vanemate vahel suhtluse puudumine. Vanema tütre suhtes võiks viibimiskoha määramise õigus jääda emale.
6.Harku Vallavalitsuse (edaspidi: kohalik omavalitsus) esindaja leidis, et vanemate pingelised suhted ja manipuleeriv käitumine mõjutab otseselt laste igapäevaelu ja emotsionaalset toimetulekut. Vanemad ei ole näidanud tahet leppimise suunas, mida neile on korduvalt soovitatud ja pakutud. Nad on pannud lapsed pooli valima ja olema vanemate vestluses vahendajate rollis. Samas toimib suhtluskord, kus lapsed on kaks nädalavahetust isaga, samuti on isal valmisolek viia ja tuua lapsi trennidesse nädala keskel, mis oluliselt kergendab ema hoolduskoormust ning annab lastele ja isale võimaluse veeta koos rohkem vaba aega. Kohaliku omavalitsuse esindaja tegi järgmised ettepanekud: -
-
-
laste põhielukoht on ema juures, kuid lastel on võimalus viibida kooliperioodil isaga kahel nädalavahetusel kuus neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni; isa osaleb laste viimisel ja toomisel trennidesse, kuna isa töögraafik on paindlik ning isa on ise selleks soovi avaldanud. Ühtlasi annab see võimaluse kohtuda ja veeta lastega aega väljaspool suhtluskorda ja isal on võimalus toetada poega vene keele õppimisel; vanemad on kohustatud otsustama laste hobiharidusküsimusi ja vaba aja veetmise võimalusi koos, mitte kasutama lapsi omavahelises suhtluses vahendajatena; suvisel koolivaheajal viibivad lapsed vaheldumisi mõlema vanema juures. Kui vanemad ei suuda koolivaheaja jagamises kokkuleppele jõuda, siis jagatakse selle aeg kahe nädala kaupa vaheldumisi ja võrdselt. Vaheaja kaks viimast nädalat veedavad lapsed alati koos emaga. Ülejäänud koolivaheaja päevad jagatakse vanemate vahel võrdselt selliselt, et lapsed viibivad vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema hoole all. Kuna vanemad elavad lähestikku, siis on neil võimalus kasutada paindlikku graafikut ning arvestada laste arvamuse ja soovidega; vanemad annavad üksteisele aegsasti teada reisiplaanidest või muudest lastega koos veedetavatest üritusest ja sündmustest; kohustada vanemaid toetama ja julgustama lapsi suhtlema teise vanemaga ning mitte arvustama teist vanemat laste ees ega laste kuuldes; kohustada vanemaid osalema pereteraapias, mille esimesed viis seanssi on tasuta; soovitada vanematele osaleda programmis „Dialoog laste nimel“.
7.Maakohus kuulas lapsed ära.
7.1.Poeg avaldas, et suhtleb isaga regulaarselt Viberis, kirjutab sõnumeid ja saadab pilte, samuti võtab isa temaga ühendust. Isa elab 2-korruselises majas, milles on kuus tuba. QQQs jagab poeg tuba emaga. Talle on oluline, et tal on oma tuba. Isa juures on tema päralt salajane tuba, lisaks kasutab ta mängimiseks vanema õe tuba, sest tema isa juures ei käi. Isaga koos on käinud Skypark’is, isa juures käinud saunas, teinud šašlõkki, mänginud Playstation’it, õega koos hüpanud batuudil. Tahab minna jalgpalli trenni. Ujumas käia ei taha, sest trennid on väga tihti. Ratsutamas enam ei käi, sest see ei meeldi. Vanaema viib poja ema juurde tööle ja siis ema viib ta trenni. Pojal on tekkinud QQQs sõbrad, isa juures sõpru pole. Poeg palun isale edasi öelda, et tahab isaga elada. Isaga on põnevam. Ema veedab aega pigem noorema tütrega, vanem tütar ja poeg mängivad omaette, üks tahvelarvutis ja teine telefonis.
7.2.Noorem tütar avaldas, et talle meeldib ujumine, võistlustel läheb hästi. Tahab õhtusest treeningrühmast ära tulla ja hakata käima päevases rühmas, seal meeldib rohkem. Soovib isaga rohkem aega koos veeta.
5 (13)
7.3.Vanem tütar avaldas, et isaga kohtus viimati 2018. aasta sügisel ja suhtles jaanuaris 2019, kui õnnitles isa sünnipäeva puhul. Isa pole ise vanema tütrega ühendust võtnud. Tütar ei soovi, et isa teda enda juurde kutsuks või temaga ühendust võtaks. Kui tal on mõni mure, saab ta sellest rääkida emaga. Vanem tütar soovib oma asju tagasi saada. Isa juurde jäi tema tasakaaluliikur, kuid isa ei lubanud seda kaasa võtta.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus rahuldas 16. juuni 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt ja jättis isa avalduse rahuldamata. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse noorema tütre ja poja suhtes viibimiskoha ja hariduse osas ning andis selles osas ainuhooldusõiguse emale, märkides, et emast saab selles osas noorema tütre ja poja ainuke seaduslik esindaja. Maakohus määras kindlaks isa suhtluskorra noorema tütre ja pojaga järgmiselt: -
-
-
-
-
-
-
isa veedab lastega paarisnädala nädalavahetused neljapäevast pühapäevani. Ema viib lapsed paarisnädala neljapäeval pärast kooli või trenni isa juurde ja tuleb lastele samal aadressil järele pühapäeval kella 17-ks ning viib lapsed tagasi koju; isa viib lapsed treeningutesse; sügisese koolivaheaja veedavad lapsed paaritul aastal emaga, paaris aastal isaga. Kevadise ja talvise (veebruarikuu) koolivaheaja veedavad lapsed paaritul aastal isaga, paaris aastal emaga; talvise koolivaheaja 2019. aasta jõulu- ja aastavahetuse ajal veedavad lapsed isaga. Alates 2020. aastast veedavad lapsed talvisel koolivaheajal paaris aastatel vaheaja esimese poole (st koolivaheaja algusest kuni 30. detsembri kella 19-ni) emaga ja teise poole (st alates 30. detsembri kella 19-st kuni koolivaheaja viimase päeva õhtul kella 19-ni) isaga, paaritutel aastatel vastupidi; suvise koolivaheaja veedavad lapsed kummagi vanemaga vahelduvalt kahe nädala kaupa. Paaritul aastal alates laste koolivaheaja esimesest täisnädalast veedab isa lastega kaks nädalat, millele järgneb ema ja laste kaks nädalat jne, paaris aastal vastupidi; laste koolivaheaegadel ei kehti esimeses punktis määratud isa ja laste suhtluskord; isa tagab laste osavõtu treeningutest ja muudest lastele olulistest üritustest (sh spordivõistlused, treeninglaager, sõprade sünnipäevad jms) ajal kui lapsed on isaga; isadepäeva ja isa sünnipäeva veedavad lapsed alati isaga ning emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad lapsed alati emaga. Kui tähtpäev langeb argipäevale, veedavad lapsed vanemaga tähtpäeval aega pärast kooli või trenni; lapse sünnipäeva tähistamine toimub selle vanema juures, kellega ta suhtluskorra alusel viibib; kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest vähemalt ühe nädal ette (st sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi koos lastega Eesti Vabariigist lahkuda ilma teisele vanemale eelnevat teavet andmata. Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek; lapsel on õigus eemalviibiva vanemaga piiramatult suhelda telefoni teel ja vanem, kelle juures laps viibib, peab suhtlemist võimaldama; vanemad suhtlevad omavahel lastega seonduvates küsimustes kirjalikult (sms, meili teel) teel; vanem ei halvusta teist vanemat suuliselt, kirjalikult ega laste ees ning ei õõnesta teise vanema autoriteeti. 6 (13)
Ühtlasi muutis maakohus 11. veebruari 2019 määrust esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise kohta, täiendades seda suhtluskorra eriregulatsiooniga laste suviseks koolivaheajaks ja treeningutesse viimise osas, ning reguleeris isa suhtlemist lastega kuni lõpplahendi jõustumiseni järgmiselt: -
-
-
isa veedab lastega paarisnädala nädalavahetused reedest pühapäevani. Ema viib lapsed paarisnädala reedel pärast kooli või trenni isa juurde ja tuleb lastele järele pühapäeval kella 17-ks ning viib lapsed tagasi koju; isa viib lapsed treeningutesse ja tagab nende osavõtu muudest lastele olulistest üritustest (sh spordivõistlused, treeninglaager, sõprade sünnipäevad jms); isa veedab lastega 2019. aasta suvisel koolivaheajal 17. juunist (esimesel võimalusel) kuni 23. juuni kella 19-ni, millele järgnevalt veedavad lapsed kummagi vanemaga vahelduvalt 2-nädalaseid perioode kuni 31. augustini. 23. juuni kella 19-st kuni 7. juuli kella 19-ni on lapsed emaga, 7. juuli kella 19-st kuni 21. juuli kella 19-ni isaga jne. Ema viib lapsed esimese kohtumispäeva kella 19-ks isa juurde ja tuleb lastele järele viimasel kohtumise päeval kella 19-ks ning viib lapsed tagasi koju. Suvisel koolivaheajal esimeses punktis määratud suhtluskord ei kehti; vanemal tütrel on samuti õigus suhelda isaga eelmistes punktides nimetatud ulatuses; isal on õigus suhelda lastega telefoni teel. Emal tuleb tagada lastele telefoni kasutamise võimalus.
Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse abinõude muutmise osas kuulub määrus viivitamatult täitmisele.
8.1.Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 138 lg-le 1 ja pidas põhjendatuks jätta emale vanema tütre ainuhooldusõigus. Kuigi vanemad elasid vahepeal koos, siis 2018. aastal olukord muutus ja vanem tütar asus elama emaga isast eraldi. Isa ei ole (vähemalt pärast vanemate kooselu lõppemist) faktiliselt tegelenud vanema tütre kasvatamise, tema eest hoolitsemise ja temaga seonduvate oluliste küsimuste lahendamisega.
8.1.1.Vanema tütre ja isa vahel puudub side ja usalduslik suhe. Vanem tütar on korduvalt avaldanud, et ta isaga ei suhtle ega soovi suhelda. Tema sõnul usaldab ta oma mured emale. Isa pole temaga ühendust võtnud, samuti ei käi tütart trennis vaatamas. Isa kinnitas ärakuulamisel, et kohtus vanema tütrega viimati septembris 2018 ja nende suhtlus on piirdunud õnnitlussõnumisega sünnipäevadel. Isa ütlustest saab järeldada, et ta ei ole asstunud samme, et vanema tütrega kontakti saavutada, vaid on üksnes tuginenud sellele, et tütar on tugevalt mõjutatud emast, mistõttu ei anta isale võimalust lapse hooldusõigust teostada.
8.1.2.Maakohtul ei kujunenud veendumust, et vanema tütre suhe isaga on tingitud ema mõjutusest, vaid seda mõjutas pigem isa varasem käitumine. Vanem tütar andis 8. augustil 2018 kriminaalmenetluses ütlusi selle kohta, et perena koos elades olid ta suhted isaga halvad, isa riidles tihti, sõimas, pani nurka seisma, vahepeal andis talle rihmaga peksa (viimati 2018. aastal, aga ka siis kui tütar oli 6–7-aastane), millest tütar tundis füüsilist valu. Isa eitas lapse kehalist väärkohtlemist ja lapse suhtes vägivalla kasutamist. Kriminaalmenetlus lõpetati 16. mail 2019 määrusega tõendite puudumise tõttu. Samas nähtub Pirita Linnaosa Valitsuse 30. augusti 2018 arvamusest, et isa tunnistas rihmaga vehkimist, et lapsi hirmutada, kui nende vahel läks kisa suureks, ja isa väitel tabas rihm vanema tütre jalga, mille kohta palus isa kohe lapselt vabandust. Isa tunnistas ka, et on laste peale häält tõstnud. Eeltoodu viitab sellele, et isa kasvatusmeetodid (laste peale hääle tõstmine, laste hirmutamine füüsilise karistamisega) ei ole olnud kohased.
8.1.3.Vanem ei saa eeldada, et tema ja lapse vahelise suhte loomiseks ja säilitamiseks peab pingutama vaid teine vanem. Isegi kui vanem tütar on usalduslikus suhtes emaga, ei välista see samasugust suhet isaga. Asjaolust, et isa on pidevas kontaktis ja heas suhtes vaid nooremate lastega ning nemad veedavad hea meelega isaga aega, saab kaudselt järeldada, et isa suhe 7 (13)
vanema tütrega ja nooremate lastega on olnud erinev juba enne vanemate kooselu lõppemist (sh enne laste asumist ema juurde elama ja sattumist täielikult „ema mõjusfääri“) ning et isal on juba varasemalt olnud tihedam side ja usalduslik suhe vaid noorema tütre ja pojaga.
8.1.4.Lapse suhtes hooldusõiguse teostamise eelduseks on mh see, et vanem on lapsega usalduslikus suhtes ja suudab last puudutavaid otsuseid langetades lähtuda lapse parimatest huvidest, sh on kursis lapse elus toimuvaga, teab lapse vajadusi, rõõme, muresid ja soove ning arvestab neid. Vanem ei saa lapse huvides hooldusõigust teostada, kui tal puudub nii teise vanemaga kui ka lapsega igasugune kontakt ja side. Isa käitumisest ei nähtu vastutustunnet tekkinud olukorra pärast ja püüdlusi vanema tütrega suhet taastada. Isa manipuleerib lapsega, sest vanema tütre sõnul ei ole ta saanud tagasi oma asju Pirita kodust. Tasakaaluliikuri sai vanem tütar kätte alles pärast lapse ärakuulamist kohtu poolt, ehkki tütre sõnul on ta isalt seda varem palunud ja isa seda kaasa võtta ei lubanud. Isa käitumist arvestades ei saa vanema tütrega suhte puudumisele vastutust panna ainult emale ja temapoolsele lapse mõjutamisele.
8.2.Maakohus tugines PKS § 137 lg-le 1 ja leidis, et noorema tütre ja poja suhtes tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Vanematel on erimeelsused ühise hooldusõiguse teostamise osas ja nad ei pea võimalikuks jätkata ühist hooldusõigust noorema tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse osas. Ka laste esindaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja toetasid vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist. Vanemate individuaalne nõustamine ei andnud positiivseid tulemusi. Vanematel sisuliselt puudub koostöö ja omavaheline suhtlus lapsi puudutavates olulistes küsimustes. Mõlemad vanemad on jäänud oma senistele seisukohtadele ja vanemate mõningane koostöö õnnestus üksnes osaliselt suhtlemise korraldamise osas (isa viib nooremat tütart ja poega trennidesse).
8.3.Maakohus tugines PKS § 137 lg-le 3 ja leidis, et ainuhooldusõigus noorema tütre ja poja viibimiskoha (nii õigust lastega kolida Eesti Vabariigi piires kui ka õigust lastega reisida välismaale) osas tuleb anda emale.
8.3.1.Maakohus ei arvestanud isa ema ja tema abikaasa kirjalike seletustega, kuna nende lähedaste suhete tõttu isaga puudub kindlus, et nende seletused oleksid objektiivsed. Samuti ei pruugi nende nägemus peres toimuvast olla adekvaatne.
8.3.2.Emale ei saa ette heita, et erinevalt laste isast töötab ta argipäeviti kell 8–17. Tegemist on tavapärase töögraafikuga, mille alusel paljudes peredes töötavad mõlemad vanemad, ning see ei takista laste kasvatamist ja nende eest hoolitsemist. Lastel on regulaarselt trennid, nad suhtlevad oma sõpradega, sugulastega, vajavad omaette aega ja vanemaks saades iseseisvuvad veelgi, mis on osa nende arengust. Seega ei saa eeldada, et lapsed peavad saama (ja tahavad) vanemate tähelepanu alati kui lastel on päeva jooksul vaba aeg.
8.3.3.Lapsed elavad alates 2. juulist 2018 emaga QQQs ja isa elab UUU-s. Mõlema vanema juures vastavad elutingimused laste vajadustele (mida kohalik omavalitsus on kontrollinud), kuid isa juures on lastele tagatud paremad elutingimused. Ema juures ei ole lastel eraldi tube ega magamiskohti, kuid ruumi on piisavalt, mida kinnitas ka kohaliku omavalitsuse esindaja.
8.3.4.Lapsed on augustis 2018 kahel kohtumisel kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale öelnud, et neile meeldib vanaema juures koos emaga elada ja nad soovivad, et nende elukoht oleks QQQs. Isaga tahavad lapsed samuti suhelda, kuid põhielukoht võiks olla ema juures. Noorem tütar ja poeg avaldasid, et tagasi isa juurde elama asuda ei soovi. Ärakuulamisel
28.mail 2019 soovis poeg elada isaga, noorem tütar soovib isaga rohkem aega veeta.
8.3.5.Maakohus märkis, et tal puudub veendumus, et isa on piisaval määral tegelenud poja kasvatamise, sh lapse emotsionaalsete vajadustega ja et ta peab neid oluliseks. Tallinna OOO Lasteaia 9. juuli 2018 iseloomustuse kohaselt on poeg viimasel aastal muutnud oma käitumist ja suhtlemist, käitunud agressiivselt teiste laste suhtes, üleolevalt ja ülbelt töötajate suhtes. Tal süvenes komme isaga ähvardada. Lasteaia väitel on lapse ema väga koostöövalmis ja poja 8 (13)
käitumise pärast mures. Isa ei ole aga lasteaia väitel koostöövalmis, ei reageerinud poja käitumisprobleemidele, samuti ei edastanud emale teateid (teatripileti raha maksmine järgmiseks päevaks, õppekäigule minemine jne). Kohaliku omavalitsuse esindaja seisukohtadest nähtuvalt on QQQ kooli väitel pojal käitumisprobleeme ka koolis.
8.3.6.Maakohus ei pidanud õigeks isale laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse andmist, kuna sellega võib kaasneda laste elukorralduse oluline muudatus. Isa väitis 8. veebruari 2019 vestluses lastekaitsespetsialistiga, et soovib laste tagasipöördumist Pirita koju ja kõik jätkuks endistviisi. Ka 12. juuni 2019 ärakuulamisel selgitas isa, et Pirita korteris käib remont ja igale lapsele on seal eraldi tuba. Eeltoodust saab järeldada, et isa võib ainuhooldusõiguse viibimiskoha osas saamisel muuta uuesti laste elukohta, millega lastele kaasneb uus ulatuslik keskkonnavahetus ja vajadus kohaneda nii uue elukoha kui ka kooliga ning sellest tulenev uus psühholoogiline pinge. Kui vanemate vaheline koostöö puudumine valmistab lastele niigi pingeid, on laste huvides tagada nendele stabiilne elukorraldus ja vältida nende uut elukorralduse olulist muudatust, sh sellega kaasneda võivat koolivahetust. Kooli väitel on lapsed kooliga kohanenud, samuti on kool leidnud võimaluse pakkuda pojale täiendavat abi eesti keelega. Ainuhooldusõiguse üleandmisel viibimiskoha osas ei saa olla määrav üksnes poja soov elada isaga ja asjaolu, et isa juures oleks lastel paremad elutingimused, st isal on majanduslikult paremad võimalused tagada lastele selline elukoht, kus igal lapsel on eraldi tuba.
8.3.7.Oluline on isa käitumine laste asjade enda juures hoidmisel. Lapsed avaldasid lastekaitsespetsialistidele, et tunnevad oma mänguasjadest puudust ja tahaks asju kätte saada. Lapsed kirjutasid isale, milliseid asju nad soovivad kätte saada. Isa kinnitas augustis 2018 lastekaitsespetsialistidele, et keeldub laste mänguasju lastele andmast, nad saavad asjad kätte, kui tulevad koju. Isa sellises käitumises nähtub manipuleerimine laste tunnetega, suunates neid nendele vajalike asjade kättesaamiseks tegema otsustust isa kasuks.
8.3.8.Laste ja perekonna seisukohast on oluline õdede ja venna kooskasvamine, olenemata sellest, et lapsed omavahel tülitsevad ja praeguses vanuses pigem ei veeda aega koos, vaid sõpradega, omaette või vanemaga. Kuna vanema tütre elukoht jääb ema juurde, ei ole põhjendatud lapsi lahutada ega võimaldada nooremal tütrel ja pojal kolida elama isa juurde.
8.3.9.Eemal on suurem valmisolek lapsi kasvatada, ta on seni pühendunud laste eest hoolitsemisele ja puudub kahtlus, et ta on suuteline seda edaspidi tegema. Arvestades vanemate koostöö puudumist nii enne kohtumenetlust kui ka menetluse ajal, ei saa emale heita ette koos lastega pere senisest elukohast lahkumist ja laste elukorralduse muutmist.
8.4.Samuti leidis maakohus, et emal on PKS § 137 lg-s 3 sätestatud eeldusi arvestades parem valmisolek otsustada laste haridust ja huviharidust puudutavaid küsimusi ning andis ainuhooldusõigus noorema tütre ja poja hariduse (sh huvihariduse) osas laste emale.
8.4.1.Hariduse osas ainuhooldusõiguse üleandmisel ei ole määrav, et ema väitel ei valda isa piisavalt eesti keelt, et saaks lapsi õppimises aidata. Laste ärakuulamistel rääkisid mõlemad tütred vabalt eesti keelt ja selgitasid, et saavad koduste koolitöödega ise hakkama. Pojaga toimusid vestlused tema soovil vene keeles, milles ta suutis end paremini väljendada. Ema selgitas ärakuulamisel, et 1. klassis ei ole pojal olnud koduseid koolitöid, kuid edaspidi need tekivad. Isa osales ärakuulamisel vene-eesti tõlgi vahendusel, kuid tema väitel oskab ta eesti keelt piisavalt ning selle probleemi lahendamiseks on ka koduõpetaja palkamise võimalus.
8.4.2.Asjakohane ei ole isa väide, et ema ei tegele lastega, ei õpi nendega, sest on hommikust õhtuni tööl. Pojal pole koduseid koolitöid ja tütred tegelevad kodutöödega ise. Ema on korraldanud lastele õppimise neile sobivas koolis, millega lapsed on ka kohanenud. Maakohtule ei esitatud andmeid selle kohta, et isa oleks laste kooli küsimustega tegelenud pärast vanemate lahkukolimist. Ka lasteaia iseloomustusest nähtuvalt tegi lasteaiaga koostööd ema. 9 (13)
8.4.3.Põhjendamatu on isa soov korraldada laste treeninguid, sh vahetada noorema tütre ja poja trenne. Noorema tütre võistlustulemuste halvenemist ei järeldu, et isal ei ole võimalust lapse trenne korraldada. Samuti on isa ise jätnud noorema tütre võistlustele viimata. Ema esitas tõendid, et ajal, kui noorem tütar ja poeg olid veetmas nädalavahetust isaga, keeldus isa tütart võistlustele viimast. Samuti ei lubanud isa nooremat tütart ratsutamise trenni ja sünnipäevadele, väites, et neil on teised plaanid. Lastekaitsespetsialisti sõnul ei kinnitanud tütre treener, et trenniajad oleks lapse arengule negatiivselt mõjunud. Ema on valmis laste soovil treeninguid vahetama.
8.5.Kuna kõik lapsed jäävad elama emaga, määras maakohus kindlaks isa ja laste suhtluskorra. Maakohus lähtus suhtluskorra kindlaksmääramisel ema taotletud korrast, arvestades isa, kohaliku omavalitsuse esindaja ja laste esindaja kirjalikke seisukohti ja ettepanekuid, ärakuulamisel avaldatut ja arutatut ning laste huve. Maakohus märkis, et võimalik ei ole tagada mõlemale vanemale võrdselt aega lastega suhtlemiseks, kuna vanematel puudub igasugune koostöö lastega seonduvates küsimustes. Samas saavutasid vanemad kokkuleppe lastega suhtlemise korraldamises koolivaheaegadel, pühade ja tähtpäevade ajal, samuti lastega regulaarselt telefoni teel suhtlemise osas.
8.6.Vaidlustatud määruse põhjendavas osas märkis maakohus, et laste esindamisega seotud kulud jäävad riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Resolutsioonis maakohus menetluskuludega seonduvaid otsustusi ei teinud.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles ema sai ainuhooldusõiguse noorema tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse (sh huvihariduse) osas ning määrati kindlaks isa ja laste suhtluskord. Isa palub selles osas saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule või alternatiivselt teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta ema avaldus rahuldamata ja rahuldada isa avaldus. Menetluskulud palub isa panna ema kanda. Isa ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles jäeti rahuldamata tema avaldus vanema tütre suhtes ainuhooldusõiguse üleandmiseks viibimiskoha ja hariduse osas ning muus osas ühise hooldusõiguse taastamiseks, lõpetati vanemate ühine hooldusõiguse laste suhtes viibimiskoha ja hariduse osas ning esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise muutmise osas. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
vaidlustatud määrus rajaneb ema paljasõnalistel ja emotsionaalsetel väidetel ning isa põhjendatud seisukohad ja tõendid jäeti arvestamata. Maakohus ei arvestanud isa ema ja tema abikaasa kirjalikke selgitusi laste tegeliku elukorralduse kohta; maakohus ei arvestanud asjaolu, et isal on parem võimekus laste eest hoolt kanda ja isa juures on lastele tagatud oluliselt paremad elamistingimused; maakohus jättis põhjendamatult arvestamata laste tahte vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel. Nii väljendas poeg ärakuulamisel selgelt, et soovib elada isaga. Samuti märkis noorem tütar, et soovib isaga rohkem aega veeta; maakohus jättis tähelepanuta laste esindaja seisukoha, et laste huvides on (v.a vanem tütar), et lapsed elaksid isa juures, st viibimiskoha määramise õigus jääks isale. Samuti leidis laste esindaja, et laste huvides on hariduse (sh hobihariduse) osas ainuhooldusõiguse andmine isale; maakohus ei arvestanud isa rolli laste hooldusõiguse teostamisel enne ema ja laste ärakolimist juulis 2018 ning asjaolu, et ema on peale vanemate lahkuminekut teinud omalt poolt kõik, et takistada isal lastega suhelda ning laste hooldusõigust teostada (st vahetas isa teadmata laste kooli jmt). Ema poolt hooldusõiguse kuritarvitamine ei saa olla aluseks soovitud küsimustes ainuhooldusõiguse saamiseks. Isale tuleb anda mh 10 (13)
-
ainuhooldusõigus laste hobihariduse küsimuses, et ta saaks viia lapsi treeningutele ning aidata lastel tegeleda sporditegevusega peale kooli. Isal on võimalik nii ajaliselt kui ka materiaalselt tegelda laste harimisega; kuivõrd laste huvides elamine isa juures, tuleb suhtluskord kindlaks määrata ema ja laste vahel.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis emale, laste esindajale ja kohalikule omavalitsusele tähtaja sellele vastamiseks. Ema ja kohaliku omavalitsuse esindaja vaidlesid kaebusele vastu, laste esindaja toetas kaebust. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 13. septembril 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus jättis resolutsiooni märkimata menetluskulude jaotuse otsustuse, selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
12.Vaidlustatud määrus on jõustunud osas, milles jäeti rahuldamata isa avaldus vanema tütre suhtes ainuhooldusõiguse viibimiskoha ja hariduse osas isale üleandmiseks ning muus osas ühise hooldusõiguse taastamiseks, samuti vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamises noorema tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse osas. Vaidluse all on noorema tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse (sh huvihariduse) osas ainuhooldusõiguse andmine emale ning sellest tulenevalt isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramine.
13.Isa soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal.
14.PKS § 137 lg 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt 12. veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
15.Ringkonnakohtu hinnangul maakohus diskretsioonipiire ei ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt ei rikkunud ning kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Seetõttu puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb 11 (13)
lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale üle ainuhooldusõigus noorema tütre ja poja viibimiskoha ning hariduse (sh huvihariduse) osas. Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel piiridest, mis kohtul on seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega.
16.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.1.Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et isa hoolib lastest ning soovib osaleda nende elus. Siiski ei anna see alust järeldada, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise korral tuleb kõiki asjaolusid kaaludes anda noorema tütre ja poja ainuhooldusõigus viibimiskoha ja hariduse (sh huvihariduse) osas üle isale, mitte emale. Maakohus leidis põhjendatult, et laste parimates huvides on säilitada nende praeguseks väljakujunenud elukorraldus ning lähedased suhted ema ja vanema õega, kellega nad koos elavad. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et noorema tütre ja poja viibimiskoha ja hariduse (sh huvihariduse) osas ainuhooldusõiguse üleandmine emale poleks laste huvides. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 123 lg 1 kohaselt tuleb vanemate õigusi ja kohustusi puudutavad vaidlused lahendada eelkõige just laste huvidest lähtuvalt. Maakohus on seda põhimõtet õigesti järginud.
16.2.Ringkonnakohus ei nõustu isa etteheitega, et maakohus jättis alusetult arvestamata isa esitatud tõenditega. Maakohus põhjendas määruses, miks ta ei arvesta isa ema ja ema abikaasa kirjalike seletustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa ema ega tema abikaasa ei tarvitse teada peres toimuvast, sest nad ei elanud perega igapäevaselt koos. Kuna nad on lähedased isaga, oskavad nad kirjeldada isa suhteid lastega, kuid see on ühekülgne, sest ei näita ema ja laste vahelisi suhteid. Seega leidis maakohus põhjendatult, et isa ema ja tema abikaasa seletused ei pruugi olla objektiivsed ja nendega ei saa arvestada.
16.3.Isa väitel oleks maakohus pidanud arvestama, et tal on emaga võrreldes paremad majanduslikud võimalused laste eest hoolitseda, tema elamistingimused on paremad ja tal on laste jaoks rohkem aega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nende argumentide pinnalt ei saa üht vanemat teisele eelistada.
16.3.1.Nähtuvalt esitatud asjaoludest käivad mõlemad vanemad igapäevaselt tööl, isal on lisaks äriühing, milles ta on ka juhatuse liige. Seega on mõlemad vanemad majanduslikult hästi toimetulevad. Isa ei lükanud ümber ema väiteid, et kooselu ajal maksis isa noorema tütre ujumistrenni eest, ema maksis poja trenni eest, lisaks muude trennide, eelkooli ning laste vabaaja sisustamise eest. Samuti käisid lapsed trennides edasi, kui ema lastega ära kolis. Nii ei ole alust väita, et isal on paremad majanduslikud võimalused laste eest hoolitseda, sest laste heaolu eest on hoolitsenud mõlemad vanemad. PKS § 96 kohaselt on mõlemal vanema laste ülalpidamise kohustus, mida ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Seega ka peab lastest lahus elav vanem ikkagi andma oma panuse laste ülalpidamisse ja ühe vanema suuremad võimalused ei tähenda, et lapsed peaks igal juhul jääma elama tema juurde.
16.3.2.Isa hinnang, et temal on võimalik lastele pakkuda paremaid elamistingimusi, ei anna samuti alust arvata, et ema elamistingimused ei sobi laste kasvatamiseks. Nii kohaliku omavalitsuse esindaja kui ka laste esindaja leidsid, et mõlema vanema juures vastavad elamistingimused laste vajadustele. Seega sobivad mõlema vanema elamistingimused laste kasvatamiseks ja eluruumi suurus ei anna alust eelistada üht vanemat teisele.
16.3.3.Ainuüksi asjaolu, et isal on võimalik lapsi trenni viia ja sealt tagasi tuua, ei näita, et tal on laste jaoks rohkem aega. Kuivõrd mõlemad vanemad töötavad, saab eeldada, et nad 12 (13)
panustavad laste jaoks võrdselt vaba aega. Asjaolu, et isa töötab kodukontoris ja tal on paindlikum töögraafik kui emal, ei tähenda iseenesest, et isa on emast rohkem pühendunud laste eest hoolitsemisele. Maakohus märkis õigesti, et ema töötamine argipäeviti kindlatel kellaaegadel ei takista laste kasvatamist ja nende eest hoolitsemist. Nähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest on ema pööranud tähelepanu poja õpingutele ja koostöös kooliga on pojale määratud individuaalne õppekava ja laps saab logopeedi tuge. Tütred saavad koolis iseseisvalt hakkama. Samuti on ema võimaldanud lastel erinevates trennides käia. Seega vanemate erineva töögraafiku alusel ei saa väita, et ühel vanemal on laste jaoks rohkem aega kui teisel ja nende panus laste kasvatamisse pole võrdne.
16.4.Eeltoodust tulenevalt on mõlemal vanemal majanduslik valmisolek lapsi kasvatada, nad on pühendunud laste eest hoolitsemisele ja nende elamistingimused sobivad laste kasvatamiseks. Sellisele järeldusele jõudis ka maakohus, lisaks arvestas kohus kohaliku omavalitsuse esindaja ja laste esindaja arvamusega, et mõlemad vanemad sobivad vaimselt lapsi kasvatama ning mõlemal on hingeline side noorema tütre ja pojaga.
16.5.Vaidlustatud määrusest on aga arusaadav, et ema avalduse rahuldamisel noorema tütre ja poja viibimiskoha määramise osas lähtus maakohus kohtupraktikas tunnustatud põhimõttest, et üldjuhul on ühe pere laste huvides elada koos. Kuivõrd kohtu ette toodud asjaolude pinnalt pole põhjust laste elukorraldust muuta, ei anna ainult poja soov elada isaga alust lapsi üksteisest eraldada. Vanem tütar välistas isa juures elamise ja noorem tütar ei avaldanud soovi isaga elada, vaid ainult tihedamalt suhelda.
16.6.Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et viibimiskoha osas hooldusõigust omaval vanemal peaks olema ka ainuhooldusõigus laste hariduse (sh huvihariduse) osas. Seda seisukohta toetavad nii isa kui ka laste esindaja. Kohaliku omavalitsuse esindaja leidis, et laste senine elukorraldus peaks jätkuma.
17.Eeltoodust tulenevalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks emale ainuhooldusõiguse üleandmises noorema tütre ja poja suhtes viibimiskoha määramise ja hariduse (sh huvihariduse) küsimuses. Kuivõrd vaidlustatud määrus jääb muutmata emale osaliselt ainuhooldusõiguse üleandmises, ei ole alust määrust muuta või tühistada kindlaksmääratud suhtluskorra osas. Isa suhtluskorra punkte eraldi ei vaidlustanud.
18.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Maakohus jättis menetluskulude jaotuse kohta otsustuse kajastamata määruse resolutsioonis, millega rikkus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvat TsMS § 442 lg 5. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada (vrd Riigikohtu 27. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 20). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
19.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.