Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-18604

Töötukassa poole, 13.08.2019-05.12.2019 oli Eesti Töötukassa arvel ning tähtaeg oli pikendatud kuni 05.12.2020. Eesti Töötukassa korduvalt pakkus kostjale tööd santehniku erialal, kuid tunnitasu oli vaid 1,5 eurot tunnis. Selline madal tariif ei andnud võimalust teenida töötasu ka minimaalsel määral. Vaatamata töö puudumisele, jätkas kostja ravi, töötades juhutöödel, mis andis temale võimalust maksta lastele igakuist elatist. Faktiliselt saab hageja igakuiselt 160 eurot elatist ja 50 eurot lastetoetust, kokku 210 eurot (neto). Hageja ülalpidamiseks kulutavad mõlemad vanemad 320 eurot kuus (160x2), ning võttes arvesse lastetoetust, kokku lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt 370 eurot. Kostja leiab, et hageja nõutav elatis ületab hageja tegelikud ülalpidamiskulud. Hageja ei ole selgitanud, millest koosnevad eluasemekulud 120 eurot; transpordikulud 50 eurot on lapse vajaduste loetelus, kuid ühistransport Tallinna linnas on tasuta, aga hageja seadusliku esindaja kulud temale kuuluva sõiduki ekspluateerimiseks on lapse vajaduste loetelus alusetult. Samuti ei ole selgitatud, millest koosnevad kulud summas 100 eurot, samuti muud vältimatud püsikulud, summas 180 eurot. Kostja peab alusetuks suurendada hageja igakuist elatist kuni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumini, sest sellisel juhul teised alaealised lapsed jäävad vähem kindlustatuks. 19.12.2019 menetlusdokumendis esitab kostja saatekirja eriarstile, millega tõendab oma diagnoose käesoleval ajal. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Hageja on kostja laps, seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 15.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12056 kinnitatud kompromissi kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale elatist 160 eurot kuus alates 01.09.2016 kuni hageja täiealiseks saamiseni. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-124-15 märkinud, et olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (p 11, ka 3-2-1-119-15). Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine. Elatise suurendamiseks miinimumini ei ole üldjuhul vaja asjaolude muutumist tõendada (p 12-13). Lapse vajaduste rahuldamiseks makstav toetus võib olla mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes ja anda alust vähendada vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata, kui toetus katab kõik lapse eluvajadused (p 16).

2-19-18604

TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 samuti märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.

2-19-18604

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Hageja seaduslik esindaja on esitanud hageja igakuiste kulude loetelu, kuid ei ole kulusid täies ulatuses tõendanud. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja olid õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja elavad eraldi ning et hageja elab ema juures. Samuti on kostja nõus hagejale elatist maksma, kuid pooled ei ole üksmeelel elatise suuruses. Hageja on esitanud järgmised tõendid: -hageja ema pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ajavahemikul 27.08.2018-06.07.2019 olid hageja kulud lasteaiale ja kooliks ettevalmistamisele 951,83 eurot, seega keskmiselt 79,32 eurot kuus (maksed Tallinna Linnakantseleile); -hageja ema pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ajavahemikul 13.11.2018-10.06.2019 olid hageja kulud inglise keele huviringile 169 eurot, seega keskmiselt 21,13 eurot kuus (maksed x OÜ-le); -hageja ema pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ajavahemikul 10.10.2018-12.07.2019 olid hageja tantsutrenni kulud 436,45 eurot, seega keskmiselt 43,65 eurot kuus (maksed MTÜ-le x); -hageja ema pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ajavahemikul 10.12.2018-17.04.2019 oli hageja kulud riietele 188,05 eurot (maksed PEPCO-le) ja 08.08.2019 54,85 eurot (makse 8-Charlot Kristiine), kokku 242,90 eurot, seega keskmiselt 27 eurot kuus; -14.06.2019 arve nr 004734 ja maksekorralduse nr 497, millest nähtub, et hageja koolivormi kulu on 74 eurot; arvestades, et aastas on vajalik vähemalt 1 koolivorm, on keskmine kulu ühes kuus vähemalt 6,17 eurot. Hageja on esitanud tõendid kulude kohta summas 177,27 eurot kuus. Kohtu hinnangul on osa lapsele tehtavatest kulutustest üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteada olevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kuivõrd hageja elab enamuse ajast koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Samuti kasutab iga inimene igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne, ka käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Kohus leiab, et koos lapse vanusega ja arenguga muutuvad ka ea kohased mänguasjad, raamatud, kunsti- ja käsitöö tarbed ning nende vajadus, lasteaiakulude asemel tekivad kulud koolikohustuse täitmisele, lisanduvad vaba-aja kulud, sh kulud teatrile, kinole, muuseumile. Hageja on märkinud eluasemekuludeks 2018.a. 91 eurot kuus ja 2019.a 120 eurot kuus, kuid ei ole kulusid tõendanud. Hageja on märkinud transpordikuludeks 50 eurot kuus, kuid kuna Tallinnas on ühistransport tasuta ja hageja ei ole põhistanud ega tõendanud transpordikulusid, mille korral oleks põhjendatud nimetatud kulude arvestamine elatise hulka, siis ei loe kohus transpordikulusid põhjendatuks. Hageja on märkinud kogukuludeks 2019.a 690 eurot kuus, kuid kuna hageja soovib elatist suurendada seaduses sätestatud miinimumsummani, ei pea hageja tõendama kulusid ka osas, mis ületab elatise miinimumsummat.

2-19-18604

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 tulenevalt elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja ema varalise seisundi kohta. Kinnistusraamatu andmetel on hageja ema omandis korteriomand Tallinnas, mis on ka hageja elukohaks ja kinnistu x vallas x (1021 m2). Äriregistri andmetel on hageja ema x OÜ juhatuse liige. Autoregistri andmetel ei kuulu hageja emale sõiduautot. Menetluses ei ole esitatud väidet, et hageja ei ema ei suuda hagejale ülalpidamist anda. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus hageja ema majanduslikku seisundit täpsemalt. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 tulenevalt elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostja varalise seisundi kohta. Päringute vastustest nähtuvalt ei ole kostjal osalust äriühingutes. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand Tallinnas, mis on ka kostja elukohaks ja 3⁄4 kaasomandist kinnistust Narva linnas (kogupind 666m2). Autoregistri andmetel kuulub hageja isale sõiduauto BMW 520I (ehitusaasta 1990). Kostja on esitanud haigusloo (epikriis, haiguslugu nr x), millest nähtub, et kostjal olid 2017.a terviseprobleemid, mis takistasid kostjal aktiivselt töötada ja 12.12.2019 saatekirja nr 20959 kardioloogi vastuvõtule. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja saanud ajavahemikul 01.12.2017-31.07.2018 Tallinna linnalt toimetulekutoetust. Eesti Töötukassa 09.12.2019 teatise kohaselt on kostja töötuna arvel alates 13.08.2019 ja tema järgmine pöördumine Eesti Töötukassasse on 07.01.2020. Kostja on vastuses hagile väitnud, et arstid on soovitanud kostjal mitte töötada, puhata ja tugevdada tervist, kuid arstide nimetatud soovitust ei ole kohtule kirjalikult esitatud. Samuti on kostja vastuses hagile väitnud, et Eesti Töötukassa poolt on kostja töötuna arvel oleku aega pikendatud kuni 05.12.2020, kuid kohtule nimetatud tõendit esitatud ei ole. 12.12.2019 saatekirjas märgitud diagnoosist nähtuvalt on kostjal jätkuvalt terviseprobleemid. Kostjal on ülalpidamiskohustus kokku kolme lapse suhtes, so lisaks hagejale veel kahe lapse suhtes. Harju Maakohtu 19.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-31888 on kostjalt välja mõistetud elatis 2006.a. sündinud poja kasuks summas 139,01 eurot (2175 krooni) kuus. Sama kohtuotsusega on suurendatud Harju Maakohtu 07.05.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/227-1262/03 kostjalt välja mõistetud elatist 01.08.2002 sündinud tütre kasuks summale 139,01 eurot (2175 krooni) kuus. Kostja on vastuses märkinud, et ta maksab kahele lapsele (sündinud 2002 ja 2006) kummalegi elatist 150 eurot kuus, kuid ei ole kohtuotsuses märgitud summast rohkem maksmist tõendanud, mistõttu kohus lähtub kohtuotsuses märgitud summast. Kolme lapse jaoks kokku on kostjal kohtulahenditest tulenev ülalpidamiskohustus vähemalt kuni 01.08.2020 summas 438,02 eurot. Kostja on tõendanud, et vähemalt alates 2017.a suvest oli kostjal tervise tõttu töötamine ja töövalik raskendatud. Arvestades, et kostja on alates 13.08.2019 töötuna arvel ja tulenevalt kostja tervisest, ei ole tõenäoline, et kostjal on võimalik saada lähiajal sissetulekut ulatuses, mis võimaldaks maksta kõigile oma lastele elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele

2-19-18604

lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab ka edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on riiklike toetustega arvestamine kostja taotlusel alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra põhjendatud. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt, lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega on võimalik osa lapse kuludest katta riikliku toetusega. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esile toodud asjaoludest tulenevalt kostjal käesoleval ajal vähemalt kuni 01.08.2020 võimalik maksta hagejale elatist PKS § PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses, ilma et kostja teised lapsed osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldamata jätmise korral peaks menetluskulud kandma hageja ja hagejaks on alaealine laps, siis kostja kulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.