Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud 19.10.2019 esitas XX kohtule hagiavalduse YY’i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnus xx xx xxxx. Hageja ja kostja abielust on sündinud 1 (3)

Tsiviilasi nr 2-19-16283 neli last: xx xx xxxx BB,.xx xx xxxx. CC, xx xx xxxx DD ja xx xx xxxx EE. Abikaasade suhted ei ole juba ligikaudu 3 aastat head. Hageja on korduvalt soovinud abielu lahutada, kostja ei ole sellega nõustunud, mistõttu ei ole kostja ning hageja abielu võimalik lahutada perekonnaseisuametis. Pooled elavad ühe katuse all, kuid juba ligikaudu viimase kolme aasta jooksul on nende suhted sedavõrd keerulised, et hageja ei pea abielu jätkamist enam võimalikuks. Hageja ja kostja suhete halvenemise oluliseks põhjuseks on kostja alkoholilembus. Abielulahutust vajab hageja selleks, et oma eluga edasi minna ja reaalne ning õiguslik olukord omavahel vastavusse viia, sest hageja ja kostja abielusuhted on lõppenud ja neid ei ole võimalik enam taastada. 13.11.2019 kohtuistungil hageja jäi avalduse juurde, selgitas, et abielulised suhted lõppenud vähemalt 2017 aastast, leppimist võimalikuks ei pea. Kostja vaidles vastu, leides, et tema jaoks ei ole abielulised suhted lõppenud ja soovis leppida. Elavad ühel aadressil, lapsi kasvatavad koos. Kostja soovis minna nõustamisele või siis lahutamiseks saada aasta pikendust. Kohus andis pooltele aega leppimiseks 3 kuud ning määras uue istungiaja, selgitades, et kui järgmine kord on sama olukord, siis kohus ilmselt enam asja arutamist edasi ei lükka ja täiendavat aega leppimiseks ei anna. 12.02.2020 kohtuistungil hageja XX jäi esitatud hagi juurde ja palus abielu lahutada. Hageja selgitusel leppimiseks antud aeg ei ole tulemusi andnud. Pooled elavad ühisel aadressil, kuid hageja jaoks on abielulised suhted lõppenud juba paar aastat tagasi ning leppida ei soovi. Hageja soov on, et kui lahutus jõustub, siis kostja koliks elamisest välja. Tal on võimalik minna vanemate koju elama. Mingit leppimist hageja enam võimalikuks ei pea. Peale lahutust palub hageja jätta enda perekonnanimeks X (enne abielu oli perekonnanimi X). Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Kostja YY 12.02.2020 kohtuistungile ei ilmunud, eelmisel istungil võeti kostjalt allkiri uue istungi aja kohta, mitteilmumise mõjuvatest põhjustest ei ole kostja kohtule teatanud. Hageja väitel oli kostja hommikul öelnud, et lahutus on hageja probleem ja tema kohtusse ei tule. Hageja palub asi ära lahendada ilma kostja osavõtuta. Kohus peab võimalikuks asi lahendada kostja osavõtuta, kuna kostja on isiklikult allkirja vastu istungi ajast ning kohast teadlik. Mitteilmumise mõjuvatest põhjustest ei ole teatanud ja kostja on eelmisel kohtuistungil ära kuulatud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära hageja seletused, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Hageja kinnitusel on poolte abielulised suhted lõppenud enam kui 2 aastat tagasi, hageja leppida ei soovi, kuid kostja ei ole nõus abielu lahutama vabatahtlikult perekonnaseisuasutuses ning hageja on pöördunud hagiga kohtusse (alus PkS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele veel täiendavaid abinõusid abielu taastamiseks olukorras, kus vaatamata kohtu poolt menetluse kestel antud 3 kuulisele täiendavale leppimise ajale ei pea hageja leppimist ega abielu jätkamist võimalikuks ja kostja pole enam kohtuistungile ilmunud. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-19-16283 perekonnanimi. Hageja taotles istungil säilitada tema praegune, abieluaegne perekonnanimi. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Hageja XX’i perekonnanimeks jääb „X“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Antud asjas ei ole tuvastatud TsMS § 164 lg.2 nimetatud asjaolusid , et kulude selline jaotus oleks ebaõiglane v. see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Selliseid asjaolusid ei ole kohtus esile toodud , tegemist on tavapärase abielulahutuse nõudega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.