Tsiviilasi XX hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CC apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
1 170 eurot Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja (apellant) CC (isikukood XXXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
Kohtuistung
RESOLUTSIOON:
22. jaanuar 2020. a
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada CC apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Tsiviilasi nr 2-19-3580 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.XX (hageja) esitas kohtule hagi CC (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on QQ (isa) ja kostja abielu lahutatud 28. veebruaril 2017. Algselt elas hageja omal valikul vaheldumisi mõlema vanema juures, kuid alates 29. oktoobrist 2017 asus hageja õppima OOO, elades pühapäevast reedeni õpilaskodus. Koolist eemaloleku ajal elab hageja isa juures ja isa kannab kõik hageja ülalpidamiskulud alates 1. maist 2018. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 lg 1 sätestatud alammääras alates hagi esitamisest kuni hageja suhtes seaduses sätestatud alusel elatise andmise kohustuse lõppemiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku
1.maist 2018 kuni hagi esitamiseni seaduses sätestatud alamääras kuus, s.o kokku 2 600.97 eurot (1. maist kuni 31. detsembrini 2018 summas 2 000 eurot + 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini 2019 summas 540 eurot + 1. märtsist kuni 7. märtsini 2019 summas 60.97 eurot). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et lisaks hagejale peab kostja ülal veel kolme alaealist last. Tagasiulatuval perioodil, mille eest hageja nõuab kostjalt elatist, oli kohtu menetluses hageja elatise nõue oma isa vastu (tsiviilasi nr 2-17-8384). Nimetatud perioodi osas on kohtud tuvastanud, et nii kostja kui ka isa täitsid hageja suhtes oma ülalpidamiskohustust (v.a tagasiulatuva perioodi eest hageja osas, mil isa oma kohustust kohaselt ei täitnud). Tallinna Ringkonnakohus 15. märtsi 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2178384 tuvastas, et vanemad on hageja osas kandnud kulusid samas suurusjärgus, mistõttu ei mõistnud kohus hageja kasuks isalt edasiulatuvat elatist välja. Hageja ei ole kordagi nõudnud kostjalt nimetatud perioodil täiendava elatise tasumist. Isa ei ole tõendanud hageja põhjendatud ja vajalike igakuiste kulutuste suurust. Isa ei ole erinevalt oma väitest kandnud kõiki lapse ülalpidamiskulusid. Hageja ei ela käesoleval ajal kummagi vanemaga, vaid elab OOO õpilaskodus. Kostja peab hagejat vahetult ülal ja katab jooksvalt lapse kulud, mis ei ole seotud lapse kooli või trenniga. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul, kui kostjalt oleks alust mõista välja elatist, ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja elatis välja viisil, et see suureneb vastavalt töötasu miinimumsumma suurenemisega seaduses automaatselt, vaid käesoleva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda hageja tegelikest põhjendatud ja vajalikest igapäevakulutustest ning lisaks ka mastaabisäästust. Maakohtu otsus
Harju Maakohus rahuldas 28. juuni 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 7. märtsist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 130 eurot kuus. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 1. mai 2018 kuni 6. märts 2019 eest summas 1 325.14 eurot. Kohus määras, et elatis tuleb tasuda hiljemalt elatise maksmise kuu 5. kuupäevaks QQ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega “X elatis“. 2(7)
Tsiviilasi nr 2-19-3580
Maakohus tuvastas, et hageja asus alates 29. oktoobrist 2017 õppima OOO ja elab õppima asumisest alates pühapäevast reedeni OOO õpilaskodus. Koolist eemaloleku ajal, nädalavahetustel, elab hageja isa juures või viibib võistlustel ning hageja kulud kannab isa. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos isaga ja, et hageja isa on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kohtuistungil kinnitas hageja isa, et OOO on riikliku rahastamisega, seal on tagatud toitlustus ja üldised ühiselamu majutustingimused. Pühapäevast reedeni ei pea hageja toidukulusid kandma, kuid kooli toidust ei piisa ja hagejale on ostetud toitu lisaks. Samuti on spordiga seotud lisakulud. Hageja isa hinnangul kannab ta ligikaudu 84% hageja kuludest ja proportsionaalselt peaks isa saama lastetoetustest 109.58 eurot endale.
Tallinna Ringkonnakohtu 15. märtsi 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-8384 (p 72) on tuvastatud, et kuigi hageja elab alates 29. oktoobrist 2017 OOO ja viibib suurema osa ajast võistluste tõttu kodust eemal, jäävad kostjale teatud püsikulud. Kohus nõustub nimetatud põhimõttega ja leiab, et kuna hageja viibib alates 1. maist 2018 tavaliselt nädalavahetustel isa juures, siis on hagejaga seotud püsikulud (kulud seoses lapse eluasemega, toiduga, riietega, jalanõudega, hügieenitarvetega) sellest ajast alates isa kanda. Samas otsuses on tuvastatud hageja põhjendatud kuludena spordile 25 eurot kuus trennitasu, spordijalatsid 70 eurot aastas (kuus 6 eurot) ja laagrile 120 eurot aastas (kuus 10 eurot), kokku 36 eurot kuus. Samuti on tuvastatud, et alates hageja õppima asumisest OOO on hagejale vajalikuks kogukuluks 2x100=200 eurot kuus. Alates 1. maist 2018 elab hageja nädalavahetustel küll isa juures, kuid hageja ei ole tõendanud endale vajaliku kogukulu olulist muutumist. Hageja ei ole tõendanud, et hageja isa poolt täiendavalt kantavad spordikulud oleksid oluliselt suurenenud võrreldes kuludega, mis on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega.
Perehüvitiste seaduse (PHS) § 16 lg 1 p-ide 1 ja 5 kohaselt on iga kuu makstavad peretoetused nii lapsetoetus kui ka lasterikka pere toetus. 2018. aastal olid hageja (pere esimene laps) igakuised kulud 130 euro ulatuses (55 + 75) kantud riiklike toetustega. Alates
1.jaanuarist 2019 on hageja igakuised kulud 135 euro ulatuses (60 + 75) kantud riiklike toetustega. Peretoetused on laekunud kostja kontole, kuigi alates 1. maist 2018 hageja ja kostja koos ei ela. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale alates 1. maist 2018 ülalpidamist andnud või kostja kulusid kandnud. PKS § 101 lg 1 on sätestatud igakuise elatise miinimummäär, mis tavapäraselt loetakse piisavaks ühele lapsele ka siis, kui laps elab koos ühe vanemaga. Käesoleval juhul elab laps koos isaga ainult nädalavahetusel siis, kui laps ei viibi võistlustel.
Lähtudes eeltoodust ei pidanud kohus miinimumsummas elatise nõuet põhjendatuks arvestades, et Tallinna Ringkonnakohtu 15. märtsi 2019 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-17-8384 on tuvastatud hageja tegelikud kulud. Maakohus luges hageja põhjendatud kuludeks 260 eurot kuus, arvestades hageja võimalikke täiendavaid vajadusi toidule ja spordiga seonduvale. Kohus märkis, et PKS § 101 lg 1 sätestatud suuruses elatise väljamõistmisel lisandub tavapäraselt elatise saaja seaduslikule esindajale veel peretoetus, mis võimaldab samuti lapse elukvaliteeti suurendada.
Seetõttu rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise 130 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti pidas kohus põhjendatuks
3(7)
Tsiviilasi nr 2-19-3580 tagasiulatuvat elatisenõuet 130 eurot kuus, mis ajavahemiku 1. mai 2018 kuni 6. märtsi 2019 eest on kokku summas 1 325.14 eurot. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud ulatuses. Juhul, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada, siis palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsus tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas ja määrata elatise tasumine hageja enda arvelduskontole. Maakohus on elatise väljamõistmisel jätnud välja selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, sh milliseid kulutusi lapse isa reaalselt kannab ning vanemate varalised vahendid. Maakohus ei ole analüüsinud kostja väiteid, et kostja peab üleval veel kolme alaealist last. Kuna maakohus tugines tsiviilasjas nr 2-17-8384 tuvastatud asjaoludele, mille kohaselt on hageja igakuised vajadused 200 eurot, siis on arusaamatu, kuidas leidis maakohus, et hageja põhjendatud igakuisteks kulutusteks on 260 eurot kuus. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-17-8384 tuvastati, et mõlemad vanemad kannavad vahetult hageja ülalpidamiskohustust, siis on põhjendamatu ka tagasiulatuva perioodi eest elatise väljamõistmine. Lisaks ei ole hageja tagasiulatuva perioodi eest kordagi eelnevalt elatist nõudnud, mis annab aluse jätta nõue rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti märkinud, et vaidlus puudub selles, et õpilaskodust eemalviibimise ajal elab hageja isaga. Kostja ei ole sellega nõustunud, sest hageja elab vaheldumisi nii kostja kui isaga. Arvestades hageja vanust ning seda, et ta elab õpilaskodus ja asjaolu, et vanemad kannavad hageja enda arvelduskontole raha tema kulutuste katteks, siis põhjendamatu on elatise väljamõistmine isa arvelduskontole. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 2 alusel sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest kogu ulatuses tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
12.Praeguses asjas on esitanud alaealine laps hagi ühe vanema vastu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise väljamõistmiseks koos PKS §-st 108 tuleneva tagasiulatuva elatisnõudega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on PKS § 97 p-i 1 järgne hagejate ülalpidamiskohustus. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud kostjalt nõudma 4(7)
Tsiviilasi nr 2-19-3580 seaduses sätestatud alammääras elatist. Kolleegium märgib, et isa on esitanud lapse nimel miinimumelatise nõude eeldustel, et hageja õpib alates oktoobrist 2017 riiklikult rahastatud OOO (OOO) ja viibib pühapäevast reedeni sealses õpilaskodus, kus talle on tagatud sel ajal söök, eluase ja hariduse andmine. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul esitatud asjaoludel tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega, mida kohus saab menetleda lihtsustatud korras ja mille puhul saab eeldada, et lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis, millest kumbki vanem peab kandma poole.
13.Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus lähtunud Tallinna Ringkonnakohtu 15. märtsi 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-8384 tuvastatust, et alates hageja õppima asumisest OOO, on hagejale vajalikuks kogukuluks 2x100=200 eurot kuus. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud alates 1. maist 2018 endale vajaliku kogukulu oluliselt muutumist ega hageja isa poolt täiendavalt kantavad spordikulude olulist suurenemist võrreldes kuludega, mis on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Maakohus ei pidanud miinimumsummas elatise nõuet põhjendatuks, kuna käesoleval juhul elab laps koos isaga ainult nädalavahetusel siis, kui laps ei viibi võistlustel ning arvestas, et Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud hageja tegelikud kulud. Samas luges maakohus hageja põhjendatud kuludeks 260 eurot kuus, arvestades hageja võimalikke täiendavaid vajadusi toidule ja spordiga seonduvale. Maakohtu otsuse põhjendused on selliselt vastuolulised, kuna ühest küljest lähtus maakohus Tallinna Ringkonnakohtu 15. märtsi 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-178384 tuvastatust, et alates hageja õppima asumisest OOO, on hagejale vajalikuks kogukuluks 2x100=200 eurot kuus, teisalt aga luges maakohus hageja põhjendatud kuludeks 260 eurot kuus, arvestades hageja võimalikke täiendavaid vajadusi toidule ja spordiga seonduvale.
14.Kolleegium selgitab, et TsMS § 457 lg 1 järgi on kohtuotsus üldjuhul kohustuslik üksnes menetlusosalistele, s.o pooltele ja kolmandale isikule (TsMS § 198 lg 1 p 1). Arvestades, et kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-8384 pooleks, ei ole selles asjas elatise maksmise kohustust kindlaks tegeva lahendi põhjendavas osas võetud seisukohad kolleegiumi arvates praeguse tsiviilasja lahendamisel kostjale ka TsMS § 457 lg 4 järgi siduvad. Seega tuli maakohtul esitatud nõude puhul asja õigeks lahendamiseks juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse kõigi ülalpidamiskulude suurus, mida kohus ei ole praegusel juhul teinud.
15.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 442 lg 8 järgi peab kohus märkima otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi osaliselt, kuid maakohtu otsuse põhjendused ei vasta eelmärgitud nõuetele. Maakohtu põhjendustest ei nähtu selgelt, milliste tõendite alusel kohus lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse tuvastas. Seetõttu ei ole maakohus tuvastanud nõuetekohaselt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust ning on lähtunud ekslikult üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 15. märtsi 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-8384 tuvastatud hagejale vajalikust kogukulust, mida on suurendanud toidule ja spordile tehtavate kulutuse osas ilma seda põhjendamata.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-19-3580
16.Samuti jättis maakohus kolleegiumi hinnangul nõuetekohaselt tuvastamata kummagi vanema osa suuruse lapse ülalpidamise kulude kandmisel. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 09.06.2017, nr 3-2-1-35-17), et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sealjuures aga ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib.
17.Kolleegium leiab, et maakohtu põhjendustest ei ole jälgitav, mille alusel on maakohus asunud seisukohale, et poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja elab alates maist 2018 koos isaga ning tuvastanud TsMS § 231 lg 4 alusel antud asjaolu omaksvõtu. TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt RKTKo 18.04.2018, nr 2-14-61484 p 22, RKTKo 29.05.2013, nr 3-2-1-42-13, p 11; RKTKm 14.10.2013, nr 3-2-1-107-13, p 15; RKTKo 29.11.2017, nr 2-14-56641/69, p 15.2). Kuigi praegusel juhul on kostja hagiavaldusele esitatud vastuses väitnud, et laps ei ela käesoleval ajal kummagi vanemaga, vaid OOO (tl 58) ning korranud väidet 22. mai 2019 kohtuistungil, ei ole kohus kostjalt küsinud, kas laps elab alates maist 2018 isaga ajal, kui ta ei viibi õpilaskodus (tl 85). Seetõttu ei olnud kohtul alust lugeda TsMS § 231 lg 4 järgi, et kostja on asjaolu, et laps elab alates maist 2018 isaga ajal, kui ta ei viibi õpilaskodus, omaks võtnud. Arvestades seda, et mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 mõttes elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast kohustatud vanema juures, mil saab eeldada tema poolt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude kandmist vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib ning, et kui pool esitab kohtule faktilise asjaolu, mida omaks ei võeta, tuleb poolel oma väidet kohtule tõendada, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, kus hageja elab alates maist 2018 ajal, kui ta ei viibi õpilaskodus.
6(7)
Tsiviilasi nr 2-19-3580
18.Lisaks mõistis maakohus kostja vastuväiteid arvestamata välja hageja kasuks elatise hagi esitamisele eelnenud ajavahemiku eest, s.o tagasiulatuvalt PKS § 108 mõttes, kuigi kostja oli esitanud vastuväite, et hageja ei ole kordagi hagi esitamisele eelnenud ajal elatist nõudnud, kuivõrd kostja täitis oma ülalpidamiskohustust ning, et kostja peab üleval veel kolme last, kes satuksid tagasiulatuva elatise väljamõistmisel oluliselt halvemasse olukorda. Seega pidi maakohus elatist tagasiulatuvalt välja mõistes selgitama välja nii vanema toonase kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasoleva ülalpidamisvõime ja elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (RKTKo 04.12.2013, nr 3-2-1-136-13, p 14).
19.Kokkuvõttes on maakohus jätnud TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded kohaselt täitmata ning kohtuotsuse TsMS § 436 järgi nõuetekohaselt põhjendamata. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohus teeb TsMS § 435 lg 1 järgi otsuse alles siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seejuures hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele, ning perekonnaasjas ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. Eelnevat arvestades on praegusel juhul maakohus teinud asjas ennatlikult otsuse, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab vaidluse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
20.Kuna kolleegium tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.