Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-21
Tsiviilasi
A.A. hagi N.A. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 3580 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. septembri 2019 otsus
Kaebuse esitajas ja kaebuste liigid
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant / vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Gromtsev, seaduslik esindaja D.R.
Vastuapellatsioonkaebuse hind 675 eurot
N.A. vastuapellatsioonkaebus
Vastustaja / vastuapellant (kostja): N.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2019 otsus kostjalt väljamõistetava elatise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Sõnastada Viru Maakohtu 30. septembri 2019 otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-19-21 järgmiselt:
5.Jätta A.A. poolt apellatsioonimenetluses esitatud uus tõend, Viru Maakohtu 9. jaanuari 2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-17024, asja juurde võtmata.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 2. jaanuaril 2019 N.A. (kostja, hageja ema) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis 2500 eurot perioodi eest 1. märts 2018 kuni hagi esitamiseni ja igakuine elatis alates 1. jaanuarist 2019 270 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja vanemad lahutasid XX, misjärel asus hageja elama D.R.(hageja isa) juurde. Sellest ajast alates ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust hageja ees. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostja on kinnitanud, et tal jääb enda ülalpidamiseks 390 eurot. Kostja peab enda vajaduste rahuldamist tähtsamaks, kui laste vajaduste rahuldamist ning peab oma kahele lapsele piisavaks 75 eurot lapse kohta kuus. Kostja väited selle kohta, et hageja teine laps jääb hagejale elatise maksmise puhul miinimummääras vähem kindlustatuks, ei ole tõendatud. Kostja teine laps kasvab peres, kus lapsel on mõlemad vanemad, samal ajal kasvatab hagejat isa üksinda.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt ning nõustus maksma elatist 75 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise nõue on alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata.
Kostjal on mõjuv põhjus perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla miinimummäära. XXX sündis kostjal tütar B.B.. Kostja ülalpidamisel on seega kaks alaealist last. Kostja on kohustatud kindlustama igale lapsele võrdse ülalpidamise. Kostja viibib hetkel lapsehoolduspuhkusel. Sotsiaalkindlustusameti 4. septembri 2018 otsusega määrati kostjale alates XX kuni 28. jaanuarini 2020 vanemahüvitis 540 eurot kuus. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostjal on kaks laenukohustust, mille tagasimaksed on igakuiselt kokku 190,94 eurot. Juhul kui kostja maksaks hagejale elatist 270 eurot kuus, siis teine laps ja kostja ise osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja isal on püsiv töökoht ja hea sissetulek XXXX, kus tema keskmine sissetulek ei ole vähem kui 1500 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
2.jaanuarist 2019 summas 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et kostjale on määratud vanemahüvitis 540 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 2019. aastal sai kostja toetusi ja hüvitisi kokku 560 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 4. aprilli 2019 otsuse järgi saab kostja 23. augustil 2018 sündinud lapse jaoks puudega lapse toetust 80,55 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on ca 1500 euro kuus. Maakohus leidis, et olukorras, kus kostjal tuleb ülalpidamist anda kahele lapsele, tema sissetulek koosneb toetustest ca 640 eurot kuus ja muud vara mille arvelt elatist tasuda kostjal ei ole, tuleb hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma elatist 150 eurot kuus ning selliselt on kostjal võimalik tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid käsutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest selle pärast, et tema sissetulek on liiga väike, kuid vanemat ei saa panna ka olukorda, kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Kui lapse emalt välja mõista elatis miinimummääras, s.o 270 eurot kuus, arvestades ka teise erivajadustega lapse ülalpidamiskohustust, siis jääks lapse emale enda tarbeks kasutada ca 100 eurot kuus, millega ei ole täiskasvanul arusaadavalt võimalik tagada endale eluks minimaalselt vajalikku. Tulenevalt lapsehoolduspuhkusest ei ole kostja võimeline käesoleval ajal sissetulekut teenima. Lapse isa teenib kordi suuremat sissetulekut, millest järeldub, et lapse isa võimalused lapse vajadusi rahuldada on oluliselt suuremad kui teisel vanemal. Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tegemist oleks märkimisväärse summaga (2500 eurot), mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enam ülalpidamise ülesannet.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada elatise suuruse ja tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmise osas. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagiavaldus täielikult.
Maakohus andis kostja varalisele seisundile ebaõige hinnangu. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja teine ülalpidamisel olev laps elab perekonnas mõlema vanemaga. Hageja leiab, et maakohus peab kindlaks tegema kostja teise lapse isa varalise seisundi. Kohus leidis ekslikult, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seab kostja raskesse olukorda. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja on korteri asukohaga XXXXX omanik alates 16. veebruarist 2018. Kostja on oma elukohaks märkinud XXX, seega võib kostja müüa või anda üürile XXX asuva korteri ning sellest saadava tulu suunata laste ülalpidamisele. Samuti sai kostja pangalaenu, mida võinuks kostja samuti kasutada laste huvides, mitte BMW ostmiseks. Viru Maakohtu 9. jaanuari 2019 otsuse alusel on kostjale määratud hüvitis summas 5970 eurot. Kohus tegi ebaõige järelduse, et kostjal ei ole võimalik tööle asuda. Kui perekonnas on kaks vanemat, saavad nad ise otsustada, kes neist tööl käib. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid: kinnistusraamatu väljavõtte, Viru Maakohtu otsuse 9. jaanuarist 2019 kohtuasjas 2-17-17024.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Nii hagejal kui ka kostja teisel lapsel on kaks vanemat. Lähtudes kostja sissetuleku suurusest, annab kostja lastele võrdset ülalpidamist. Seega suuremas osas kannavad laste ülalpidamiskulud nende isad. Kostja teise lapse isa S.A. on töötu ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus 394,32 eurot kuus. Kostja alaline elukoht on XXXX asuv korter, seega ei saa kostja seda üürida ega võõrandada. Kostja elas peale lahutust ajutiselt oma ema juures aadressil XXX ning seejärel omandas korteri aadressil XXX. Kostja võttis 3. mail 2018 laenu Placet Group OÜ-lt lähtuvalt vajadusest osta sel ajal sündimata teisele lapsele vajalikud asjad (käru, voodi jne). Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist töötas kostja puhastusteenindajana SOL Baltics OÜ-s ning tööülesannete täitmiseks kasutas ta isiklikku sõiduvahendit. Kuivõrd hageja takistas kostjal nende ühisomandis oleva sõiduauto kasutamist, pidi kostja ostma endale auto. Sõiduki ostmiseks võttis kostja 24. juulil 2017 laenu AS-ilt Inbank. Kostja teisel lapsel on diagnoositud raske puue, mille tõttu peab hageja viibima lapsega iga kuu ca ühe nädala haiglaravil Tartus. Laps vajab terviseseisundi tõttu juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt (tl 87), mistõttu ei ole kostjal võimalik tööle minna. Kostja nõustub maakohtuga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda.
6.Kostja (vastuapellant) esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 2. jaanuarist 2019 summas 75 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja ainus sissetulek on vanemahüvitis 540 eurot kuus (kuni 28. jaanuarini 2020). Kohus on ebaõigesti märkinud hageja sissetulekuna peretoetuse summas 60 eurot ja puudega lapse toetuse 80,55 eurot. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on suurem kostja sissetulekust. Alates
29.jaanuarist 2020 puuduvad kostjal üldse sissetulekud, sest ta ei saa teise lapse puude tõttu tööle asuda. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.
Kohus määras valesti kindlaks elatise suuruse, mida kostja on võimeline tasuma. Hageja huvid ei saa kahjustatud, kui hageja saab kostjalt ülalpidamist 75 eurot kuus, 60 eurot lapsetoetust ja ülalpidamist hageja seaduslikult esindajalt.
7.Hageja (vastustaja) palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat tõendit oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta, mis võimaldaks vähendada elatist alla miinimumi. Kostja abikaasa on kohustatud üleval pidama nii kostjat kui oma last.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse materiaal- ja menetlusõigusnormide ebaõige kohaldamise, sh tõendite ebaõige hindamise tõttu osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuulise elatise suurusega 150 eurot kuus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja igakuulise elatisena 100 eurot (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.TsMS § 633 lg 4 kohaselt kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatakse uusi tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina Viru Maakohtu
9.jaanuari 2019 otsuse, kuid ei ole kaebuses põhjendanud, miks ta ei saanud seda tõendit esitada juba maakohtus. Ringkonnakohus jätab uue tõendi TsMS § 652 lg 3 alusel vastu võtmata, kuna tõend ei ole esitatud õigeaegselt ja hageja ei ole tõendi hilisemat esitamist põhjendanud. Hageja on taotlenud ka kinnistusraamatu väljavõtte asja juurde võtmist. Ringkonnakohus selgitab, et kinnistusraamatu andmed on avalik informatsioon, millega kohus saab arvestada sõltumata poolte taotlustest.
10.Maakohus mõistis kostjalt välja elatise 150 eurot kuus hageja ülalpidamiseks alates
2.jaanuarist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõude PKS § 108 alusel jättis maakohus rahuldamata. Maakohtu otsuse peale on esitanud kaebuse mõlemad pooled. Hageja taotleb ringkonnakohtult hagi täielikku rahuldamist. Kostja taotleb temalt väljamõistetud elatise vähendamist 75 euroni kuus. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja kostjalt välja mõistetava igakuulise elatise suurendamiseks PKS § 101 lg 1 määrani puudub alus. Maakohus leidis, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi (PKS § 102 lg 2). Kostja on esitanud elatise vähendamise asjaoluna, et tema teise lapse B.B.) ülalpidamine võib saada kahjustada. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimumi olla asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohtul tuli seega esmalt tuvastada kostja sissetulekute suurus.
12.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on ebaõigesti lugenud kostja sissetulekuks ca 640 eurot kuus. Maakohus on kostja sissetulekute hulka arvestanud lisaks vanemahüvitisele (540 eurot) peretoetuse ja puudega lapse toetuse. Ringkonnakohus leiab, et peretoetust ei saa lugeda kostja sissetulekuks, sest selle eesmärk on kompenseerida kostjale alaealise lapse kasvatamisega seotud kulusid. Sama kehtib puudega lapse toetuse puhul. Kostja sissetulekuks
saab lugeda vaid talle Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud igakuist vanemahüvitist summas 540 eurot kuus (tl 43), mida kostja saab kuni 29. jaanuarini 2020. Enne lapsepuhkusele jäämist, sai kostja töötasu miinimummääras. Isegi, kui eeldada kostjalt, et ta läheb peale vanemahüvitise väljamaksete lõppemist tagasi tööle (kuigi kostja on väitnud vastupidist), jääb kostja eeldatav töötasu miinimumtasu, mis on 2020. aastal 584 eurot (bruto) kuus, piiridesse.
13.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja sissetulekute hulka tuleb arvestada ka laenuraha. Kostja on põhjendanud laenu võtmist auto ja XXX sündinud lapsele vajalike asjade ostmisega. Arvestades kostja perekonna sissetulekutega ei ole põhjendatud laenu võtmist kostjale ette heita. Kostja tasub igakuuliselt laenumakset oma sissetuleku arvelt. Seega ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et laenu võtmisega suurendas kostja oma sissetulekuid ja ta peab selle arvelt tasuma hagejale elatist. Hageja väited apellatsioonkaebuses selles, et kostja omab kahte korterit, ei vasta tegelikkusele. Kostja on selgitanud, et tema alaline elukoht on talle kuuluvas korteris XXXX (nähtub ka hagivastusest). Kostja väidete kohaselt elas ta peale lahutust hageja isast ajutiselt oma ema juures aadressil XXX. Ka kinnistusraamatu andmetel ei kuulu nimetatud korteriomand ei kostjale ega kostja abikaasale, mistõttu ei saa hageja nõuda elatise maksmise eesmärgil korteri müümist või üürimist. Hageja esitas alles apellatsioonimenetluses väite ja tõendi, et kostja sissetuleku hulka tuleb arvata ka tema ja hageja isa ühisvara jagamise tulemusena saadud hüvitis 5970 eurot. Selle asjaoluga mittearvestamine ei saa seetõttu olla maakohtule etteheidetav. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta sellele asjaolule maakohtu menetluses ei tuginenud, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud väite tähelepanuta ja asjakohase tõendi vastu võtmata. Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et 9. jaanuari 2019 otsusest hageja vanemate ühisvara jagamise osas (tsiviilasi nr 2-17-17024) nähtub, et ühisvara jagamise tulemusena jäi kogu jagatav vara hageja isale, kes pidi hageja emale (kostjale) tasuma hüvitisena enamsaadud ühisvara arvel 5970 eurot. Nimetatud kohtuotsuse tulemusena kostja vara ega sissetulekud ei suurenenud, tegemist on kostja osaga abikaasade ühisvarast. Eeltoodule tuginedes tuleb asja lahendamisel lähtuda kostja sissetulekute suurusest 540 eurot kuus, millest kostjal tuleb elatist tasuda.
14.Järgmisena tuli maakohtul hinnata, kas miinimumelatise tasumisel osutuks kostja teine laps vähemkindlustatuks. Selleks tuleb kohtul analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi ja tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16100215, p 23). Tuvastamist on leidnud, et kostjal on veel üks alaealine laps (sündinud 23. oktoobril 2018), kellel on tuvastatud raske puue ja keda peab üleval kostja. Kostja ei ole tõendanud, et teise lapse ülalpidamiseks võiks kuluda tema puude või muu asjaolu tõttu rohkem vahendeid kui hageja ülalpidamiseks. Seega on eelduslikult kostja teise lapse puudest tingitud täiendavad vajadused kaetud puudetoetusega 80,55 eurot kuus. Seega on eeldatavasti ka kostja mõlema lapse vajadused ülalpidamise saamiseks võrdsed.
15.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostjal ei ole võimalik tasuda oma sissetulekust hagejale ning oma teisele lapsele elatist miinimummääras (alates 1. jaanuarist 2020 292 eurot kuus).
Ringkonnakohus leiab, et vanemal on küll kohustus tagada piisav sissetulek, et lapsele ülalpidamist anda, kuid käesoleval juhul tuleb arvestada asjaoluga, et kostja peab lisaks hagejale pidama üleval oma terviseprobleemidega 1,5-aastast tütart. Kostja on selgitanud, et peab iga kuu käima haiglaravil Tartus. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik kostjalt eeldada, et ta lapsehoolduspuhkusel viibimise asemel või pärast selle puhkuse lõppu teeniks oluliselt suuremat sissetulekut kui enne lapsehoolduspuhkust, st miinimummäärast oluliselt suuremat sissetulekut. Seega ei ole kostjal võimalik kumbagi last pidada üleval elatise miinimummääras. Vastasel juhul saaks kahjustada kostja enda tavapärane ülalpidamine. Ringkonnakohus tuvastab pangakonto väljavõttest, et kostja teise lapse isa on töötu ja saab töövõimetoetust (tl 53). Seega ei suuda ka kostja teise lapse isa panustada oma lapse ja kostja ülalpidamisse suuremas ulatuses kui kostja ise. Seega tuvastas maakohus õigesti, et esineb mõjuv põhjus kostjalt hageja kasuks välja mõistetava elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Seejuures viitas maakohus asjakohaselt Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot kuus ning elatise miinimummäär võib olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Riigikohus on viidanud lapse vajaduste analüüsimisel tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 tehtud otsuses Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuringule, mille kohaselt oli 2010-2012 keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 2010-2012. aastatel 280 eurot kuus. Riigikohus korrigeeris antud summat 2013. a tarbijahinnaindeksiga ning sai keskmiseks ülalpidamiskuluks 287 eurot lapse kohta. Korrigeerides summat (280 eurot) aga 2019. a tarbijahinnaindeksiga, on lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks 313,60 eurot kuus.
16.Ringkonnakohus nõustub tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Tagasiulatuv elatis ei täidaks enam lapse vahetu ülalpidamise eesmärki ning seaks kostja veelgi keerulisemasse majanduslikku olukorda, mis võib lõpptulemusena kahjustada ka hageja jooksvat ülalpidamist.
17.Vastuapellatsioonkaebuses leiab kostja, et ta ei suuda tasuda elatist 150 eurot kuus ja palub vähendada elatise summat 75 euroni kuus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus. Kui kostja tasuks oma mõlema lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus, siis saades sissetulekut Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lähedases summas, jääks tal enda ülalpidamiseks alles ca 240-284 eurot. Arvestades asjaolu, et tema mõlemad lapsed saavad peretoetust ja nende ülalpidamises peavad osalema vähemalt samaväärselt kostjaga ka laste isad, ei oleks tagatud kostja ülalpidamine vähemalt samaväärselt tema alaealiste lastega. Asjas on tõendatud pangakonto väljavõtetega, et kostja abikaasa ja teise lapse isa on töötu ja tema sissetulek ei võimalda tal lisaks alaealisele lapsele veel kostja ülalpidamist. Samas ei ole need asjaolud etteheidetavad kostjale ja ei anna alust kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks suuruses, mida kostja ei jõua maksta.
18.Asjas ei ole vaidlust, et hageja isa sissetulek on kordades suurem kui tema ema (kostja) sissetulek, ka ei ole hageja isal teisi ülalpeetavaid. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu 17. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 11.1 ja 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22).
Hageja isa sissetulek on üle 1500 euro (neto). Hageja isa perekonna sissetulek on 1500 + 60 : 2, st 780 eurot pereliikme kohta. Kostja (hageja ema) perekonna sissetulek on 540 + 88 + 394: 3, st 340,66 eurot pereliikme kohta. Kostjalt elatise väljamõistmise tulemusena paraneb hageja ja tema isa leibkonna majanduslik olukord veelgi, samas kostja leibkonna majanduslik olukord halveneb. Sellises olukorras peab ringkonnakohus võimalikuks mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 100 eurot kuus. Elatise vähendamisega 75 euroni ringkonnakohus ei nõustu. Sellisel juhul kulub kostjal laste võrdse kohtlemise korral nende ülalpidamiseks 200 eurot kuus ja kostja enda ülalpidamiseks jääb 340 – 382 eurot kuus. Puuduvas osas peab hagejale ülalpidamist andma tema teine vanem. Ringkonnakohus arvestab siin asjaoluga, et hageja saab täisealiseks juba XXXXXX, mistõttu lasub hageja kui alaealise lapse põhiline ülalpidamiskoormus tema isal lühikest aega, paraku on see just see aeg, mil hageja ema majanduslik olukord on halb ja ta peab hooldama oma väikest puudega teist last. Seega kuulub kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
19.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab vastuapellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja on sellise menetluskulude jaotusega nõustunud.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.